keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.80. aastatel (tõestati sarnasus Siberi rahvaste handide ja mansidega) Lisaks keelelisele sarnasusele rääkisid handid ja mansid ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad
2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ärikultuur, kombed ja tavad Ukrainas osatakse elu nautida, valitseb söögikultus, peetakse lugu kaunist laulust. Ukrainlased on külalislahked ja abivalmid, eriti provintsimaakondades. Samas võib kohata ka agressiivsust, mida võimendab alkoholitarbimine. Ukraina ja Eesti Ukraina ja Eesti vahel toimub tihe koostöö nii rahvusvahelistes
Ukraina Denis Lavrov Ukraina on riik IdaEuroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes,Poolaga l oodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. Ukraina arhitektuurile Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes. Sport
mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.-80. aastatel. Türgi-teooria pooldajate eesotsas seisis Ármin Vámbéry, soome-ugri poolt kaitses József Budenz. 1843-46 leidis keelemees Antal Reguly Venemaal soome-ugri rahvaste keele ja etnograafilist ainest kogudes Siberist väiksese handi ja mansi rahvakillu. Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz `käsi', szem `silm', vér `veri', szarv`sarv', hal `kala', ad `andma', négy `neli'). Ka
tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome- ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba mitme soome-ugri keele sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.80. aastatel (tõestati sarnasus Siberi rahvaste handide ja mansidega) Lisaks keelelisele sarnasusele rääkisid handid ja mansid ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv 'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli').
4 Ühiskondlikud/kultuurilised tegurid Ukraina ühiskond on suutnud tugevalt mõjutada konflikti Ida-Ukrainas, sest ligi 18 % Ukraina rahvastikust moodustavad vene rahvusest kodanikud, kes enamuses elavad idapool. Just venemeelsete Ukraina kodanike mõjutusel on riigis olukord eskaleerunud ja muutunud otseseks relvakonfliktiks. Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. 5 Infrastruktuur Maailmapank liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne,
kadus poliitiline ainestik, tähtsaks muutus õpetatud maneerlikkus. Hellensimi kultuuriline mõju Idamaade ja läänepoolseile rahvaile oli paiguti väga sügav, kuigi eriilmeline. Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava Aleksander Suure riigi moodustumise ajal. Peamine viljelemise koht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond ja see määras kirjanduse sisu. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele. Hellenistliku kunstistiili peatunnused on ehitus- ja kujutava kunsti põimumine, skulptuuri ja üksikhoone ning arhitektuuriansambli kujundamine koos ümbritseva alaga. Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja
kujutav pilt Kujutage ette, et emotikone ei saa kasutada! Mis juhtub? Klassi diskussioon... Emotsioonide tähtsus Kui sõnad ja emotsioonid Kui sõnad ja emotsioonid (näoilmed) on vastuolus, siis emotsioone usutakse rohkem kui sõnu. N: Keegi ei usu inimest kes ütleb, et kõik on korras, kuid ise samal ajal nutab, mossitab vms. Kokkuvõte Nii Eesti nagu ka paljudes muudes keeltes on palju sõnu, mis kirjeldavad inimese emotsionaalset seisundit. Vastupidi keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Kasutatud allikad Psühholoogia Gümnaasiumile. A.Realo. 2002. Kaskmann, M. Emotsioonid ja emotsionaalne intelligentsus. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:BpyXW3mwslkJ:ak.rapina.ee/maris/emots.pps+emotsiooni d&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=e 28.09.10 Tundmus. http://et.wikipedia.org/wiki/Tundmus 28.09.10 Tomberg, M. Keha ja emotsioonid. http://www
silmaringi suurendanud. Sõna ,,palju" all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv, leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat, kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega. Suhtlemises on võimaldanud mulle paljudes eri seltskondades sõna sekka öelda, isegi siis kui ma pole teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust
Vanemad on lapsele mitmel viisil kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Paljud meie aja vanemad aga mõtlevad, et kool ja lasteaed peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991.) Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik võtame osa ühises keelemängus. Kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvatatavale. Igal kasvatajal on teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid , millele tegevuses toetakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Selle abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. On koole, mille olemus ei toeta õpetaja kui isiksuse jaoks olulisi väärtusi, kuid meie, kui
Kasvatus algab siiski kodust ja lapse esimesest elupäevast. Vanemad on lapsele kõige tähtsamad kasvatajad, kelle kõrval lasteaed ja kool jääb üsna marginaalseks mõjutajaks. Kahjuks mõtlevad aga paljud meie aja vanemad, et lasteaed ja kool peavad tegelema laste kasvatusega aga mitte vanemad. Kasvatus on kahe inimese (kasvatatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik osaleme ühises suures keelemängus. Kasvatajalt - kasvatatavale on alati suunatud kasvatuslik mõjutus. Igal kasvatajal on õigustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid, millele tegevuses toetutakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Kasvatuse abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. T. Kuurme arvates võiks kasvatust kõige avaramalt mõista kasvamise kaasabina. Siiski näeb
Hiinale. Stastikast aastast 2011 võib näha, et Hiina võtab majanduslikult Ameerika üle aastaks 2025. Kultuuriline globalisatsioon tagajärjel võib ka väga kergelt välja surra mingisugune väiksem kultuur riigis. Seda võib nimetada kultuurseks imperialismiks. Imperialismil on iseenesest väga lai mõiste, kuid seda võib mõista niimodi, et ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Ülemaailmse majanduse vastastikune mõju keelelisele mitmekesisusele on juba pakutud mitmeid aastaid välja keeleteadlaste poolt nagu Lenore Grenoble Chicago ülikoolis. See on argument mis läheb mitmeid aastaid tagasi 1970'ndatesse, kui Herbert Schiller pakkus välja põleva teema kultuursest imperialismist, mis pakkus seda, et majanduslikult võimekatel riikidel on tohutu kultuuriline mõju riikides millesse nad tungivad. On olnud selgelt näha mitmetes riikides ja just eriti Austraaslias. Austraalia oli
Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. Biheiviorism filosoofias: Esimene biheiviorismi mõjukas formuleering tuli loogilistelt positivistidelt, kelle jaoks
*Kõneorgani teooria. Selle koolkonna esindajate meelest ei mängi valikuline positiivne tagasiside keele omandamisel erilist rolli, sest lapsel on kaasasündinud teadmised keele kohta, mida ta veel kasutada ei oska. Lapsed moodustavad ka selliseid lauseid, mida nad kunagi kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria. Kognitiivse ehk tunnetusliku teooria kohaselt arvatakse, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele (keelelisele) arengule. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade mitmus (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või mitu asja) on vaadeldav. *Sotsiaalse interaktsiooni teooria. Selle teooria esindajad rõhutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Peamiselt omandab laps teadmisi keelest oma kodus vanematega suheldes. Lapse keele uurijad on seisukohal,
Seega ei saa biheiviorismi läbi selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8] Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. Kriitikud on öelnud, et biheivoristlikku teooriat laiendada inimese keelelisele käitumisele on võimatu.[2] Minu arvamus Ma usun, et käitumuslik teooria on võimaldanud mõista õppimist ja protsessi, kuidas isend katse-eksitus meetodil õpib ning kaua kulub isendil aega efektiivseima mooduse leidmiseks. Minu meelest on ka programmõppe loomine positiivne, juhul kui tervik on jaotatud väiksematakse osadeks on märgatavalt lihtsam õppida ning õpitu ka meelde jätta. Kindlasti ei saa käitumuslikku teooriat võtta puhta kullana, aga absoluutseks tõeks ei saa
Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta. 2. Kui vana on eesti keel? Eesti keel on umbes 2000 aastat vana. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? 17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%. 20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu. 6. Millised keeled on erinevatel aegadel mõjutanud eesti keele arengut? Maailmas pole ainsatki keelt, mille arengut pole teised keeled mõjutanud
Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome- ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru. 4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret? Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei saa, siis on tegu eri keeltega. 5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel? Liivi sõja eelnev aeg 250 000-300 000. 17. saj Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõja järel oli 150 000-170 000 inimest. (20% polnud neist eesti keele kõnelejad) 17. saj lõpus, pärast sõdasi oli 400 000 elanikku. Põhjasõja lõpus oli 150-170 000 inimest (mitte eestlasi 20%) 18
Ekmani ja Wallace Frieseni uurimused. Nad järeldasid, et igas kultuuris võivad emotsioonide väljendamisel kehtida oma väljendusreeglid (ingl display rules). Ekman ja Friesen lõid ka 1978.a näoväljenduste kodeerimise süsteemi (Facial Action Coding System, FACS), mis võimaldab mõõta näoväljendusi üksikute komponentide ehk näolihaste liigutuste kaupa. Eesti keeles ja nagu paljudes teisteski keeltes on hulk sõnu, mis kirjeldavad inimese emotsionaalset seisundit. Vastupidi keelelisele kogemusele ei ole negatiivsed emotsioonid positiivsete vastandid. Emotsioone osutava sõnavara lahknemine kas negatiivseks või positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis ei sõltu keele ja kultuuri iseärasustest. Emotsioonid ja aju Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed. Ajukahjustuste uurimine on üks viise teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud
Kuna keel omandatakse sotsiaalselt suheldes, siis on oluline seda kõike teada. Selle info saame teada perega suheldes ja ühiselt eesmärkide püstitamises. Sekkumiste eesmärgid ja pere eesmärgid peaksid olema sarnased, et saavutada häid tulemusi. Samuti peavad olema teada pere keelelised ja kultuurilised eelistused. Sellest vaatevinklist tuleb vaadata ka kommunikatsiooniseadmete programmeerimist ja kohandada neid vastavalt kulutuurilisele ning keelelisele taustale. Pere vajab kindlasti samuti üks-ühele juhendamist ja tuge selle seadme kasutamiseks ja õppimiseks. Selle seadme seadistamine on aga väga raske, kui teenuse osutaja ei räägi perega sama keelt. Siis tuleb kasutada tõlkide abi ja teha koostööd mõne kolleegiga, kes valdab kliendi emakeelt või dominantkeelt, milles nad suhtlevad kodus. Kui võrrelda juurdepääsu teenusele, siis on autismispektri häiretega noortel olnud teenuseid saada raske, olenemata tema kakskeelsusest
Kakskeelne laps – erivajadustega laps? I.Loeng. Kakskeelse lapse all ei mõtle me ainult kakskeelseid vaid ka mitmekeelseid lapsi. Kakskeelsust nimetame mitmekeelsuse prototüübiks. Siin aines keskendume just keelelisele eripärale. Saame teadmisi millega on vaja arvestada õpetades kakskeelset last. Kakskeelsel lapsel tuleb keele õppimise käigus õppida keelekoode vahetama ja loomulikult võib sel ajal tulla ette keeltekoodide segistamist. Samas on mitmekeelne laps aga väga huvitav ja nendelt on ka meil palju õppida. Kuna tänasel päeval on meil eestis umbes 211 erinevat emakeelt, siis me peame pöörama tähelepanu nende laste õpetamisele - kelle kodune keel või ühe vanema emakeel on teine.
Kuidas keel tekkis?- keele teket võib tõenäoliselt siduda inimese eellase ajumahu kasvuga, mis toimus u 400 000 kuni 100 000 a tagasi. Kaasaegne inimene saabus euroopase u 40 000- 50 000 a tagasi. Kui vana on eesti keel?- eestased on üks Eu põlisemaid rahvaid. Eesti keel tekkis u 2000a tagasi , kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Keele ja murde erinevus- keel on selline murre, millel on oma armee ja sõjalaevastik. Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Eesti rahva areng- kõnelejate hulk keele tekkeajal arvati 250 000-300 000. keele jaoks ei ole oluline, kas teda kõnelevad nö puhastverd eestalsed või muulased. Keel püsib siis , kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad. Eesti keele areng- eesti keele arengut mõj kõige tugevamini saksa keel (mille mõju kestis u 700a ), mõnevõrra vähem mõj vene keel 3 saj vältel. Võõrmõjud ei hukuta keelt
Semiootikud jagatuna oma põhilise uurimisvaldkonna järgi: 1) märgi semiootika Peirce, Sebeok (ameerika) 2) keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes 3) deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev 5) kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Russelli järgi on deskriptsioonid võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). o pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ta on puhtalt kokkuleppeline (sümboolne) o deskriptsioonid on keelelised väljendid, mis esinevad keeles nime funktsioonis ja vahel ka nime vormis, kuid tegelikult ei nimeta Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist: 1) teadmine kirjelduse kaudu (analüütiline): Analüütilised tõed on
Sumeri õpetaja oli, juba siis, üks osake hiiglaslikust bürokraatlikust masinavärgist, täites oma kindlat ülessannet selles. Ütleksin, et sumeri õpetaja ülessanne oli sama mis praeguse aja õpetajal omada teadmisi selle kohta mida teatakse ja anda need võimalikult täpselt edasi tulevasele põlvele. Teadmiste mahust, mida õpetlane pidi valdama, saab aimdust lugedes teksti "Eksamitekst A ehk kirjutaja tahab poega kontrollida". Sealt peegeldub, lisaks keelelisele tarkusele, tarkusi matemaatika, maamõõdu ja igapäevaseks eluks vajaliku kohta, samuti on mainitud muusikat ja joonistamist mida juba siis loeti haritud inimese juurde käivaks. Sumerite riigis saab rääkida ka juba koolist kui institutsioonist oma hierarhiaga kus oli "kooli isa" ja vanem ning noorem õpetajad ning võib isegi õelda et abistav personal, järelvaatajad. Õpetajad olid karmid ja järjekindlad, sest õpetatav kiri oli keerukas ning nõudis hulga aega õppimiseks
süntaks, semantika ja pragmaatika. Foneetika tegeleb häälikutega. Fonoloogia tegeleb erinevate häälikuühenditega, sh rõhkude ja muude silbile rakenduvate nähtustega. Morfoloogia tegeleb morfeemidega, nende moodustumise ja sõnadeks liitumisega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks osadeks (osalaused, liitlaused, lihtlaused). Semantika tegeleb keeles väljenduvate tähendustega. Pragmaatika arvestab lisaks keelelisele ka mittekeelelist konteksti (suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). Mis on foneetika ja mida ta uurib? Millist märkimisviisi kasutatakse? Foneetika on teadus, mis tegeleb häälikute uurimisega akustilisest, artikulatoorsest ja pertseptiivsest aspektist. Foneetika uurib häälikuid ja nende esinemist kõnevoolus. Märkimiseks kasutatakse nurksulgi. [a:] koolon tähistab pikka häälikut. Millisteks allüksusteks foneetika jaguneb ja millega need tegelevad?
Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega andis see rünnak biheivioristide programmile väga tõsise hoobi. 1.3 Psüühika Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Kuigi psüühika on
tõlgetes kasutati erinevaid väljendeid) tõttu. Lisaks tuli ka tõlkekäsikirja ennast toonaste kohalike võimude eest varjata ning selle ilmumine tuli taas päevakorda enam kui viiskümmend aastat hiljem selle esmaseks avaldamiseks soovitud ajast, kuid seda uhkem on ka tõlkija öeldes, et ,,Pea tehtud pillapalla, kaua tehtud kaunikene". Tõlke lõplikul valmimisel olid talle abiks ka Eesti Loodusuurijate Seltsi tunnustatud eriteadlased ning mitmed inimesed, kes aitasid kaasa keelelisele korrektsusele ning üldse kogu raamatu väljaandmisele sarjas ,,Loodusteaduse klassikud" 2012 aastal. Tõsi küll, motivatsioon ja lootus oli tõlgitud raamat anda välja juba 2009 aastal, mil saanuks seda teha C. R. Darwini 200-ks sünniaastapäevaks, kuid asjaolud jäid venima... Samas aga omakorda andis see hilinemine eestikeelsena ilmunud raamatule lisaväärtust juurde - 2010 aastal käis Eestis C. R. Darwini sugulane Randel Keynes,
keeleuniversaalid keele muutumine ESINDAJAD Saussure, Chomsky Labov 6. SOTSIOLINGVISTIKA TEOREETIKUD Labov Meillet: keel on sotsiaalne institutsioon, seega on ka keeleteadus sotsiaalne teadus. Sotsiaalsed muutused põhjustavad keelemuutusi. Ühiskonna ja keele seoste jälgimiseks on vaja kindlaks teha, milline sotsiaalne struktuur vastab teatud keelelisele struktuurile. Whitney: keel ei ole mitte inimese isiklik, vaid sotsiaalne omand, st ta ei kuulu mitte üksikisikule, vaid ühiskonna liikmele. Ükski olemasolev keeleüksus ei ole üksikisiku teene: võib öelda, et see, mida me nimetame keeleks, pole seda mitte, kui seda ei tunnista omaks ega valda meie kaaslased. Kuigi keelemuutusi algatavad üksikisikud, osaleb nende muutuste väljatöötamises siiski kogu ühiskond.
mänguasjadega, individuaalsed mänguepisoodid on seevastu pikemad ja keerukamad. Mäng üldistatud mänguvahenditega on mitmekesisem ja lapsed kõnelevad siin tunduvalt rohkem, undividuaalsed mänguepisoodid on aga lühemad. Selgitades täiskasvanute osa laste mängu arengule, jõuti järeldusele, et kuni 2-aastastele lastele on täiskasvanu osalus mängus vajalik ja see aitab oluliselt kaasa keelelisele arengule, kuid juba 3,5-aastaste laste juures võib täiskasvanu olemasolu pidurdada fantaasiamängu ja keele arengut mängus. Laste kõne jaoks on selles eas hoopis olulisem olemasolu ja keerulisemate keelevormide kasutamine leiab aset just eakaaslastega mängides. Mitmetes uurimustes on selgunud, et lapsed kasutavad mängus 2 liiki suhtlemist: Kujuteldav kommunikatsioon (mängulist näilist, lapsed kujuteldavad) toimub mängu
süsteemi. keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon: Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi)
2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3. Sellise hoolitsuse hulka peab muuhulgas kuuluma kasulapse võtmine, Islami seaduste kafalah, adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades peab pöörama vajalikku tähelepanu soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Artikkel 21 Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Selleks nad: a) tagavad, et lapsendamine toimub üksnes pädevate ametivõimude kaudu, kes vastavalt kehtivatele seadustele ja ettenähtud korrale ning kogu asjasse puutuva ja usaldusväärse materjali alusel teevad kindlaks, kas lapsendamine on lubatav, pidades silmas lapse seisundit
2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3. Sellise hoolitsuse hulka peab muuhulgas kuuluma kasulapse võtmine, Islami seaduste kafalah, adopteerimine või vajadusel sobivatesse lasteasutustesse paigutamine. Lõpptulemust silmas pidades peab pöörama vajalikku tähelepanu soovitavale lapse üleskasvatamise järjepidevusele ja lapse etnilisele, usulisele, kultuurilisele ja keelelisele päritolule. Artikkel 21 Osalisriigid, kes tunnustavad ja/või lubavad lapsendamist, peavad kindlustama, et esikohale oleksid seatud lapse huvid. Selleks nad: a) tagavad, et lapsendamine toimub üksnes pädevate ametivõimude kaudu, kes vastavalt kehtivatele seadustele ja ettenähtud korrale ning kogu asjasse puutuva ja usaldusväärse materjali alusel teevad kindlaks, kas lapsendamine on lubatav, pidades silmas lapse seisundit vanemate, sugulaste ja seaduslike
kinkeraamatute formaadi pealetungi ja sellega seotud looduskirjanduse kommertsialiseerumist ja varasemast enamat esteetilise aspekti rõhutamist (kinkeraamatutes väga ei saa rääkida keskkonnaprobleemidest). Loodusesseede esitamine eri kanalite (nt blogipostituste) kaudu, sellest tulenev ka sisu teatav muutumine. Tekstide multisensoorsus tekst ise võib anda esile mitmeid tajusid. Sebeoki zoosemiootiline maailma modelleerimine, mis eelneb keelelisele, tajudel põhinev võime näha looduskirjanduses, kuidas keele-eelne modelleerimine siin ja seal on teksti jõudnud. Oma keha võib kasutada mõõdikuna, väljendamaks keskkonda, milles viibitakse (nt putked, mis ulatuvad rinnuni) autori kohalolek muudab tähendusi, mis tekstis on). Autorid kasutavad ka eelkeelelisi tundeid, nt külma. Onomatopoeetika. Oluline on paigasuhe, mis võib looduskirjanduse eri teostes avalduda eri viisidel ja tasanditel.
vajanud kirjalikku jäädvustamist. Vajadus kohalikku keelt üles kirjutada, tekkis selle keele mitteoskamisest - palve- ja valvetekstid. Otsekeel jumalaga pidi olema emakeelne. Samuti keskaegne õigussüsteem pidas tähtsaks, et reeglid ja traditsioonid oleks tähtsalt järgitud. Vormelite ja vannete täpne lausumine. Iga inimene pidi need vanded lausuma oma emakeeles. Kirja pandi, et sõnastus oleks täpne. Lisaks etnilisele, kultuurilisele ning keelelisele aspektile olemas ka õiguslik aspekt. Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Erinevus linnaelaniku ja talupoja vahel. E millise õiguse alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti. e sakslane ja preislane õiguslik definitsioon. Tundub, et määratluse alus ei olnud keel ega etniline kuuluvus. Mittesakslasteks nimetati neid, kes olid maal elavad talupojad. Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse vastuvõtmisel, pärimisõigus, kinnisvara omamine
põhjalik ja arusaadav selgitus. Maksuhaldur peab tähtsamatest muudatustest üldsust teavitama enne muudatuste jõustumist. Seadusloomesse tuleb rohkem kaasata praktikuid, kes oskavad hinnata muudatuste mõju maksumaksja ja maksuhalduri igapäevasele tööle. Samuti tuleb rohkem kasutada välisriikide kogemust ning võtta üle sellest parim. Seaduste arusaadavuse tagamiseks ja tõlgendusprobleemide vältimiseks tuleb rohkem rõhku panna eelnõude ja seletuskirjade keelelisele toimetamisele. Ainult korrektses ja õiges eesti keeles kirjutatud seadus saab olla maksumaksjatele üheselt arusaadav. 7 Maksukoormus Maksukoormus peab alanema. Riigile laekuvat raha peab kokkuhoidlikumalt kasutama. Lubamatu on priiskamine ja raha sihipäratu või kontrollimatu kulutamine. EML peab õigeks tööjõu maksukoormuse jagamist tööandjate ja töötajate vahel. Tööjõule
Norm pole aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitlusliku ütluse üks liikidest. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise otsustuse tähendus. Normi kui otsustust saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi mittelingvistilise iseloomu. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide keelelisele käsitlusele. Keele abil saab ja tuleb norme tundma õppida mittelingvistiliselt. Kõneaktiteooria tänapäevases mõttes Analüütilisel ja keelefilosoofilisel lähenemisel õigusele on mitmeid võimalusi ja teid, mis sõltuvad sellest: 1) mida hõlmab õigus inimese jaoks; 2) kuidas sisustatakse jurisprudentsi ja õigusteadust tervikuna; 3) kuidas kujutatakse ette normiteoreetiliselt ja keelefilosoofiliselt keele, õiguse ja inimkäitumise suhet.
kitsamast vaatenurgast samamoodi, nagu seda käsitletakse kasvatuspsühholoogilises kirjanduses. Kasvatus on sel juhul kahe inimese (kasvandiku ja kasvataja) vaheline interaktsioon. - kasvatamine on praktiline, inimesele omane tegevus. - kasvatus on interaksioon vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. - kasvatuses on inimene nii kasvandik kui kasvataja, subjekt, kes seab endale ise eesmärke, suunab ning mõtestab oma elu - interaktsioon toetub suurel määral kommunikatsioonile, keelelisele infovahetusele. - kasvatamisel kui tegevusel on alati eesmärk. Kasvatajal on mõttes mingi kavatsus või pürgimus. Kasvatamine on seega eesmärgipärane, intentsionaalne tegevus. 9 Kasvatustahe Kui rõhutada kasvatuse erijoonena interaktsiooni ja protsessis osalejate subjeksust, võib piir kasvataja ja kasvandiku vahel kergesti hägustuda. Kumb inimesest on kasvataja? Harva (1963,
keskendutakse telekale, mitte lapsele, seega laps ei saa areneda ◦ vaja leida asendustegevuseid: vestlus, mäng, laulmine jne ◦ keele omandamiseks vajalik lapsega suhelda, telekasaated, ükskõik kui hästi need tehtud on, ei aita suhtlusele kaasa Olemas kultuurilised erinevused, kui palju räägitakse üle 2-aastased lapsed: ◦ olemas TV programme ja arvutimänge, mis aitavad kaasa lapse arengule (ka keelelisele, kirjaoskuse arendamisele),nt Sesame street ◦ oluline ikkagi ka see, kuidas lapsega suheldakse ▪ oluline, kuidas suhtlevad vanemad, kuidas kasvatajad, kuidas eakaaslased ▪ vaja anda keeleliselt korrektseid ja väljenduslikke vastuseid, mis laiendavad lapse sõnavara ja õpetavad talle keelt õigesti kasutama ▪ direktiivne (käsud-keelud) vs suhtlemine vajalik mõlemat, kuid kahjuks tihti lastega räägitakse ainult direktiivselt, seetõttu ei
väljend katab. Tõlgenduste liigid tõlgenduse ulatuse kaudu: 1.tõlgendus kõige laiemas tähenduses (sensu largissimo)- tegemist on nähtuste, juhtumite, tegude nende "omas keeles" tõlgendamisega, tuginemata kõneldud või kirjutatud sõnumile; 2.tõlgendus laiemas tähenduses (senso largo)- on alati seotud keelega, see on tähenduse andmine 7 8 keelelisele väljendusele ehk sõnale või lausele. Tõlgendus on nii see, kui öeldakse vaid väljenduse ühemõtteline tähendus, kui ka see, et väljendusele omistatakse üks konkreetne tähendus mitmete tähenduste hulgast; 3.tõlgendus kitsamas mõttes (sensu stricto)- arvatakse, et väljendus katab siis hulga alternatiivseid tähendusi ja tekib tähenduste lehvik. Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada.
o õppida vääritimõistmisi lahendama Tänapäeval interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. Kuidas läheneda kultuuridevahelisele suhtlemisele? - Enamasti lähenetakse läbi psühholoogia, keskendudes erinevustele kultuurilistes väärtustes - Oht, et teeme rutakaid järeldusi väärtuste kohta - Kultuuridevahelise suhtlemise probleemid on ka keelelised/suhtlemisprobleemid - Tähelepanu peaks pöörama (ka) situatsioonipõhisele keelelisele analüüsile - Interkulturaalne pädevus = paljuski keeleline pädevus, keeleline pädevus = paljuski kultuuriline pädevus - Keeleline/interkulturaalne pädevus passiivne (retseptiivne) ja aktiivne (produktiivne) (nt. eestlastel äärmiselt raske öelda esimesena "How are you?", isegi kui vastavat rituaali teatakse; venelastel pöördumisel raske hoiduda nime kasutamisest jne) Nt. Müller-Jacquier ja Whitener (2001) vaatlevad: - Kõneakte
Süntees on osade kokkupanek terviku loomiseks. Näitab oskust ühendada osad loogiliselt üheks tervikuks. 10. Tõlgendusstandardid ja õiguse tõlgendamise pädevus Kitsendav tõlgendamine tähendab mõiste tunnuste rangemat määratlemist. Laiendav tõlgendamine tingimuste abstraktsusastme suurendamist, mille tulemusena teatud kohustuslikud kriteeriumid muudetakse leebamaks. Tõlgendus laias tähenduses on alati seotud keelega. See on tähenduse andmine keelelisele väljendusele, sõnale või lausele. Tõlgendus kitsas tähenduses tähendab seda, et võetakse mitmetest erinevatest variantidest mõne või mõned, mille tähendus sobib selles olukorras kasutada. Õiguse analoogia rakendamine - st ei ole sooritatud küll sellist tegu, mis vastaks konkreetse õigusnormi koosseisule, kuid see-eest kohaldatakse osundatud koosseisu sellele reguleerimata juhule kui analoogile (sarnasele, lähedasele juhule). Seaduse analoogia tähendab kohaldada teatud
elata. Üldiselt – pigem hüljatud paik, subjekti ei ole, kes seda linna v maastikku elustaks. Väidab et tähendusliku struktuuri väljatoomine on mõrv, teksti surmamine. Derrida ütleb: “ Seni tähistaja olnud sekundaarne tähistatava suhtes, konnotatsioon sekundaaarne denotatsiooni suhtes, sisu sekundaarne vormi suhtes. Sellega seondub ka idee, et esmane on autor ja teos on vaid autori teisitiolemine. Saussurre analüüsis on tähistatav esmane substants, mis eelneb keelelisele tähistavale. aga tegelikult võib Saussure´i lugeda ka nii, tähistaja ja tähistatav luuakse üheaegselt ja suhtuvad teineteisesse nagu paberilehe kaks külge. Nende suhe on dünaamiline ja vastastikku pöörlev. Vt. keskaegseid märgiahelaid, mille kõiki liikmeid võis vaadelda igas võimalikus asenduses. See kõik annab märgilisele tekstile dünaamilisust ja ambivalentsi. 4. Barthes. Tekst ja teos. Nauding tekstist. "Tekstilise" analüüsi põhimõtted
lapsevanema omadused ja mitte kui mehe omadused. Samas on mehelikkuse ja isaduse areng omavahel tihedalt läbi põimunud, nii et ei saa väita, et isa kui mees mingit rolli ei mängiks. Isad kulutavad lastega tegeldes emadest suhteliselt rohkem aega mängule ja füüsilisele aktiivsusele (Russ, 2003). Lapse jaoks on suhe isaga ülimalt oluline. Erinevate isatüüpidega kokkupuuted panevad aluse laste emotsionaalsele kompetentsusele, keelelisele ja kognitiivsele arengule, perekondlikule orientatsioonile ja suhtumisele töösse. Tänapäeval on isa roll muutunud, kaasaegne isa võib olla ühtviisi edukas nii kutsetööl kui ka perekonnas. Isa kui eelkõige perepea ja leivateenija roll on asendunud jagatud vanemlusega ja isad on hakanud avalikult väärtustama ka lapsevanema rolli (ibid.). 3.4 Isa mõju lapsele Lapsed, kellega isad on palju tegelenud, on sageli paremad suhtlejad. Mäng isaga ergutab lapse
sotsiaalselt stratifitseeritud variaabli normivariante rohkem kui mehed. Kuid sellele lisaks oleks vaja uurida naiste ja meeste sotsiaalselt tingitud keelelisi erinevusi ka teiste uurimismeetoditega, mis lubaks leida sugusevahelisi keelelisi mikrotasandi erijooni. See on eriti oluline seetõttu, et eesti ühiskond on sugudevaheliste suhete poolest Lääne-Euroopast erinev: - eesti ühiskonnas on väga pikka aega olnud naistel meestega võrdne juurdepääs keelelisele haridusele, mis selgitab universaali kehtimist ka meie keeleühiskonnas; - samas on eesti ühiskonnas naiste ja meeste sotsiaalsed suhted ehitatud palju vanema mudeli järgi kui tänapäeva lääneühiskonnas. See lubaks ilmselt leida sealsest erinevaid keele- ja sotsiaalsuhete kombinatsioone. 3.3. Keel ja vanus Inimesed jagunevad vanuserühmadesse. Vanus seostub erinevate sotsiaalsete rollidega ja seostega inimeste vahel (vt eespool).
tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, looduseuurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja järeldustel, matemaatika tähtsus, vanakreeka ja ladina keele tundmine Lorenzo Valla 1407-1457, renessansi kriitiline mõtleja, ajalooallikate kriitika rajaja; kirjutas traktaadi üriku "Constantinuse kingitus" kohta, mille järgi olevat Rooma keiser Constantinus Suur kinkinud Rooma piiskopile valitsusvõimu Lääne-Rooma riigi üle ja kinnitanud ta ülemaailmse kiriku peaks; toetudes keelelisele ja paleograafilisele analüüsile, geograafilistele teadmistele, tõestas Valla, et see on võltsing ja ei ole koostatud mitte 4. vaid 8. saj. paavsti kantseleis, järeldus paavstidelt tuleb võtta nende õigustamatu võim; tahtis vabastada teadust kiriku kontrolli alt, seisukoht, et filosoofia ja teoloogia ei ole omavahel seotud; pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas vaimulike abielu; eitas Piibli üleloomulikku päritolu;
kirjelduse ja epiteetide lasu alla. Kui seda maailma üritatakse kirjeldada aistinguliselt või laadil, mis rõhutab teadmise kõrval tunnetamist ja tajumist, siis on selline laad üldiselt õigustatud. Siin maailm, mida kirjeldatakse ja stiil, millega kirjeldatakse, moodustavad teatud terviku. Vaheri puhul on oluline, et säilitatakse kirjanduse kirjanduslik pool. Tema teosed üritavad olla kirjandusele palju lähemal. Mida kirjanduslikumad on tekstid, st mida enam pööratakse tähelepanu keelelisele poolele, seda keerulisem on neid tõlkida nt filmikeelde. See keelemäng ei toimi ainult paberil, vaid hakkab võib-olla lõplikult tööle siis, kui neid tekste valjult loeme. See on siin oluline. Kui mõtleme, et sõna ja hääl on maailma kultuuriloos olnud omavahel seotud, siis ei ole siin midagi üleloomulikku, sest side raamatu ja valjult lugemise vahel on vähenenud alles viimasel paaril-kolmel sajandil. See on tagasiminev keskaja kirjanduse tunnuste juurde.
-- semantiline mõõde) Peirce sümboolsus indeksaalsus Nimi ja deskriptsioon Bertrand Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed. pärisnimi nimetab midagi niisugust, millel puudub üksikjuhtude paljusus, ja nimetab seda
V. Veski), kelle eestvõttel korraldati keele korraldus, pandi alus ja töötati välja kümneid õigekeelsussõnarmt-d. Tema tegevus oskuskeele väljaarendamisel on väga tähtis – 40 terminoloogiakomisjoni töötas tema alluvuses. Üle 30 oskussõnastiku. 1920 – õsõnavara väga põhjaliku uuendamise aastad. Seadusi hakkasid algselt küll tõlkima, kuid ka koostama eesti rahvusest tõlkijad, poliitikud. Seaduse sisulise külje kõrval hakati tähelepanu pöörama nende vormile, keelelisele korrektsusele. Keele puhul ei ole kuskilt eeskuju võtta. EV kuulutati eesti keel riigikeeleks, tekkis tungiv vajadus emakeele arendamise järele, nii üld-kui teaduskeele mõttes. Alustati õteaduses omakeelse oskussõnavara loomist. Kalsson + Veski põhimehed. Vaadati läbi nuhtlusseadustik. Otsustati läbi vaadata ja korrastada ka teistegi õvaldkondade oskussõnavara. Komisjoni töö tulemusel on pidevalt jälgitavad muudatused. 10 a sihikindlat tööd
sõnavara ja grammatikat. Soome-ugri keeleteaduse esimeseks proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja nime all tuntud vaidlus 1870.-80. aastatel. Türgi-teooria pooldajate eesotsas seisis Ármin Vámbéry, soome-ugri poolt kaitses József Budenz. 1843-46 leidis keelemees Antal Reguly Venemaal soome-ugri rahvaste keele- ja etnograafilist ainest kogudes Siberist väikese handi ja mansi rahvakillu. Lisaks keelelisele sarnasusele räägivad nad ungarlastega samu müüte maailma loomisest, valgest hobusest ja imepõdrast. Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o uurali, soome-ugri või ugri päritolu. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad (kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv 'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli'). Ka
Peale kodanike elas linnas üldnimetusega elanikke. 22. Deutsch ja Undeutsch: Etniline ja sotsiaalne tunnus ühiskondlikus hierarhias- "Sakslane" ja "mittesakslane" ei olnud etniline. Etniline ja sotsiaalne jaotus on siin omavahel põimunud. Esimesel kohal pole mitte saksa keel, etniline päritolu, vaid sotsiaalne jaotus. Sotsiaalne positsioon määrab ära õigused ja kohustused, ning võib määrata ka selle, mis keeles ta räägib. Lisaks etnilisele, kultuurilisele ning keelelisele aspektile on olemas ka õiguslik aspekt. Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Ehk millise õiguse alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti. Mittesakslasteks nimetati neid, kes olid maal elavad talupojad. Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse (1375-1397, Riia. 14. sajandi lõpp). Kartus oli, et talupojad tuelvad linna, võtavad ära töökohad ja teevad tööd, milleks sobivad pole.
Aleksandria (Museion); Ateena jäi peamiselt filosoofide ja kunstnike linnaks. Tekkis ühiskeel koinee (vt. 8). Ühiskondlik-poliitilised muudatused määrasid hellenistliku kirjanduse laadi: kõrvu kreeklastega osalesid selle loomises ka teised rahvad. Peamine viljelemiskoht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond; see määras kirjanduse sisu ja adressaadi haritud ülemkiht. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele: uusatika komöödia (Philemon, Diphilos, Menandros [vt. 50]). V saj. tekkinud miimi zanri arendas Herondas. Miim oli realistlik rahvalik etendus, milles kujutati tüüpilisi argielu stseene. Herondas kirjutas kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber
annaabi.ee 
