Eesti keele areng ja kirjakeele kujunemine + murded (0)

EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE
EESTI KEELE MURDED
1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud?
Eestlased on praegusel asualal elanud üle 5000 aasta.
2. Kui vana on eesti keel?
Eesti keel on umbes 2000 aastat vana.
3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel?
Eesti keel tekkis umbes 2000, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Loomulikult ei toimunud eesti keele eraldumine teistest läänemeresoome keeltest äkki, vaid pikaajalise keelemuutumise tulemusel.
4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret?
Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisaks keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest.
5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel?
17. sajandil 20% ei rääkinud üldse eesti keelt st. eesti keele rääkijaid oli umbes 80%.
20. sajandi sõjad ja muutunud rahvastiku taastootmistüüp on kahandanud eesti keele kõnelejate arvu.
6. Millised keeled on erinevatel aegadel mõjutanud eesti keele arengut?
Maailmas pole ainsatki keelt, mille arengut pole teised keeled mõjutanud. Kõige tugevamini mõjutas eesti keele arengut alamsaksa hiljem saksa keel. Mõnevõrra vähem on eesti keele arengut mõjutanud vene keel. Kõige tugevamini mõjutas vene keel eesti keele arengut 20. sajandi teasel poolel. Inglise keele mõju oli lühiajaline alates 20. sajandi lõpust. On karta , et inglise keele mõju muutub üha tugevamaks.
7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud?
Paljud keeleteadlased peavad võõrmõjusid keele arengule kahjulikuks, kuid see on natukene üle paisutatud. Näiteks inglise keel on väga suure osa oma sõnavarast laenanud prantsuse, ladina ja taani keeltest. Ometi ei ole see muutnud inglise keelt kasutuskõlbmatuks.
8. Mis võib kaasa tuua eesti keele kadumise?
Eesti keel võiks sattuda tõelisesse ohtu siis, kui otsustaksime ülikoolides õppetööd inglise keeles korraldada. Ka gümnaasiumi osaline muutmine inglise keeleks oleks suur viga, kuigi looks õpilastele paremad võimalused välismaa kõrgkoolides edasiõppimiseks. Nad kaotaksid in6glise keeles õppides võime neis ainetes emakeeles mõelda ja arutada. Tulemuseks olekski see, et eesti keel kaotaks osa kasutusvaldkondadest ja muutuks seeläbi vaesemaks.
9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu?
Arenenud kirjakeel on keele püsimajäämisel väga oluline tegur. Kui on olemas kirjakeel siis on võimalik trükkida raamatuid, anda haridust ja korraldada ühiskonna elu.
10. Milliste erialade esindajatele võime olla tänulikud eesti kirjakeele kujunemise eest?
Kirjakeele tekkimine on saanud teoks tänu paljudele inimestele- kiriku õpetajatele, keeleteadlastele, kirjanikele ja teiste haritlaste sihipärase keelekorralduse tulemusel.
11. Millal hakati eesti keeles raamatuid kirjutama ja eesti keelt arendama?Eesti keele arendamine algas 16. sajandil, 17. sajandil hakkasid ilmuma eesti keelsed raamatud.
12. Mis aastal ilmus esimene eesti keele grammatika?
Esimene eestikeelne grammatika ilmus 1637 aastal.
13. Kes oli Forselius ja milline oli tema roll eesti kirjakeele arendamisel?
Eesti talurahva hariduse edendaja Forselius hakkas välja töötama uut ja sobivamat kirjaviisi.
(Saksa tähtede mittekasutamine, h- mittekasutamine pikendusmärgina)
14. Mille poolest erineb vana kirjaviis uuest kirjaviisist?
17.sajandil loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkust täpselt. Tänapäeval märgime me häälepikkust täpselt.
15. Mis aastal ilmus eesti keelede tõlgitud piibel?
Eesti keelde tõlgitud piibel ilmus 1739. aastal.
16. Milline oli eestikeelse piibli roll eesti kirjakeele kujunemisel?
Piibli tõlkimine aitas ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele.
17. Mis keelte grammatikate eeskujul on koostatud varasemad eesti keele grammatikad?
Varasemad eesti keele grammatikad on koostatud saksa ja ladina keele grammatika eeskujul.
18. Mis rahvusest haritlased töötasid välja eesti kirjakeele?
Saksa haritlased töötasid välja eesti kirjakeele.
19. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama?
Eestlased ise hakkasid eesti kirjakeelt arendama 19.sajandi alguses.
20. Mis keele eeskujul töötati välja eesti keele uus kirjaviis?
Soome kirjakeele eeskujul töötati välja uus eesti keele kirjaviis. (19.sajandi teisel poolel)
21. Miks oli tekkinud vajadus uue kirjaviisi järele?
Saadi aru, et vana kirjaviis ei vasta eesti keele häälikulisele ehitusele. Tekkis vajadus uue kirjaviisi järele.
22. Millal võeti kasutusele nn uus kirjaviis? Millist kirjaviisi kasutatakse tänapäeval?
Uus kirjaviis võeti kasutusele 19.sajandi teisel poolel ja on kasutusel siiamaani.
23. Kes esitas esimesena uue kirjaviisi põhimõtted?
Esimesena esitas uue kirjaviisi põhimõtted Eduard Ahreus.
24. Tänu kellele võeti uus kirjaviis kasutusele? Mida ta tegi uue kirjaviisi edendamiseks?
Tänu F.R.Kreutzwaldile võeti kasutusele uus kirjakeel. Ta õpetas ja tutvustas uut kirjakeelt ka teistele ning avaldas omaenese teoseid uues kirjakeeles.
25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele?
Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel.
26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul?
Keeleuuenduse 20.sajandil algatas Noor-Eesti liikumine, kuna mõisteti, et Eesti kirjakeel jääb alla suurtele kultuurikeeltele.
27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik?
Johannes Aaviku uuendusettepanekud on Eesti keelde juurdunud. Ta mõtles välja uusi sõnu (laup, embamine jpt.), lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamise ning kõrvallause saksapärase sõnajärje asendamine V2 sõna järjega.
28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel?
Keeleuuendus muutis Eesti kirjakeele mitmekesisemaks.
29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat?
VÕK tegutses 20.saj. teisel poolel ,ES tegutseb 20.saj. lõpust tänaseni.ES teeb samat tööd,mida VÕK omalajal,kuid on muutunud keelekorralduse põhimõtted.
30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi?
Eesti jaguneb kaheks suureks piirkonnaks murrete järgi: Põhja- ja Lõuna-Eestiks.
31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel?
Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel.
32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad?
Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre , idamurre, läänemurre ja saarte murre. Lõuna-Eesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret.
33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded?
Peamurded jagunevad omakorda 107-ks kihelkondlikkuks murrakuks.
34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks?
Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde põhjal, kuna see on kõige laiema levialaga Eesti murre.
35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
Võru murre on kõige elujõulisem tänapäevani, kuna on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse.
36. Miks on inimesel raske varjata oma keelekasutuse murdelisi iseärasusi?
Inimesel on raske varjata oma keele murdelisi iseärasusi, kuna need on enamasti sügavalt juurdunud ja lapsepõlves omandatud.
37. Mis on iseloomulik Põhja- Eesti murderühmale: keskmurdele, idamurdele, rannikumurdele, läänemurdele, saartemurdele?
Keskmurre on aluseks kirjakeelele. Iseärasusteks on pikkade vokaalide diftongistumine ja a-lõpuline mitmuse osastav .
Idamurde iseärasuseks on i-lõpuline diftong järelsilpides ning o-hääliku asendamine õ-ga.
Rannikumurde erijoonteks on vältevahelduste puudumine ning sõnalõpulised vokaalid, mis on kirjakeeles häälikumuutuste tõttu kadunud.
Läänemurde iseärasusteks on v asendamine b-ga.
Saarte murde iseärasuseks on õ-vokaali puudumine, selle asemel kasutatakse ö-d. Ka ei hääldata konsonantühendit sõna algul.
38. Mis on iseloomulik Lõuna- Eesti murderühmale: Tartu murdele, Mulgi murdele, Võru (ja Setu) murdele?
Tartu murre on olnud omaaegse Lõuna-Eesti kirjakeele aluseks. Iseärasusteks on tugevaastmeline vokaalmitmus.
Mulgi murre on Lõuna-Eesti murretest kõige põhjaeestilisem. Erijoonteks on e esinemine a asemel sõna järgsilpides.
Tänapäevane lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal. Võru murret kutsutakse ka võru keeleks. Seda iseloomustab vokaalharmoonia, n-lõpuline seesütlev ja kurguhääliku mitmuse nimetavas. Võru keeles esineb eitus sõna tegusõna järel. Setu murre erineb võru murdest mõningase vene mõju poolest häälduses ja sõnavaras.