Kakskeelsus-autism referaat (0)

Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama   keele   kokkupuutumisel   tekib   veel   suurem   segadus.   Selliste   muredega   pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas. Uuriti just erinevates artiklites kajastatud näpunäidetest nii veebilehtedel, kui ka paberväljaannetes, mis on ilmunud viimase 25 aasta jooksul.   Kokkuvõtteks   selekteeriti   välja   26   erinevat   kirjutist,   mis   kajastasid autismispektrihäirega   kakskeelsete   lastega   tegelemist   ja   nende   arengu   toetamist   just keelevaldkonnas. Kokkuvõte sellest uuringust kirjutati küsimuste – vastuste stiilis, et abivajav lapsevanem leiaks endale vajaliku info kergelt üles. Neid küsimusi - vastuseid oli kokku 14 enam   levinenud.   Toodi   ära   ka   tabelina   erinevad   ajakirjade   artiklid   koos   põgusa sisukirjeldusega ja erinevad lingid, mille kaudu saab uurida lisamaterjale või teha koostööd teadlastega, kes antud teemaga tegelevad. Kokkuvõttest on näha, et tegemist on astmelise kakskeelsuse probleemidega, kus laps perega on kolinud elama teise riiki ja tema paremaks toimetulekuks ühiskonnas on vanematel soov õpetada lapsele selgeks riigikeel. Esimese küsimusena on uuriti avaldatud  materjalidest  seda, kas kakskeelse autismispektri häirega lapsega tegelev spetsialist peaks oskama lapse emakeelt. Muidugi võib olla emakeele rääkimine kasuks aga suuremaks abiks peetakse pere toetust  ja suhtlemise tõhusust. Kindlasti ei saa olla see takistuseks, et laps ja pere jäävad abita.  Lahenduseks   pakutakse   erinevaid   võimalusi:   tõlgi   kasutamine   tunnis;   tõlgi   puudumisel pereliikmete kaasamine; veebipõhiste rakenduste kasutamine, mis pakub nii heli, video kui ka teksti häältõlkimist reaalajas (siin peab olema veidi kriitiline, sest tõlkes võivad olla vead); kliendile emakeelse abi leidmine veebis erinevatest kultuurigruppidest.


Küsimusele,   kas   kakskeelsusel   on   autismispektri   häirega   lapsele   kahjulikke   mõjusid   leiti erinevaid vastuseid. Vanadest uuringutest leiti, et autismispektri häirega kodus võiks rääkida ühte keelt. Kuigi neid uuringuid  on tehtud vähe on tänapäevaks selgunud, et kakskeelsus ei mõjuta   neile   lastele   mingit   negatiivset   mõju.   Võrreldes   kakskeelseid   ja   ükskeelseid autismispektri häirega lapsi, siis ei ole vahet nende sotsiaalsetes suhetes, vastuvõtlikusel või ekspressiivsuses keeles. Isegi nende varajane häälitsemine ja esimesed sõnad olid sarnased. Mis  puutub  sellesse,  et  kas autismispektri   häirega  lapsel  on  kasulik  puutuda  kokku  kahe keelega, siis sellele vastust ei leitud. On olemas teave, et neil on olemas potentsiaali olla kakskeelne aga ei teata, kas see toob neile ka mingit kasu. Kui võrrelda autismispektri häirega kahe – või enama keelseid lapsi, siis nende keeleoskused erinevates   keeltes   on   sarnane.   Nagu   ka   tavaarenguga   lsetel,   sõltub   keeleoskus   mitmest tegurist. Oluliseks muutub autismispektri häire raskus, kohanemine, tähelepanu, mälu, igas keeles   sisestatud   keele   maht,   lapse   motivatsioon   ja   huvi   konkreetse   keele   vastu   ja   palju muudki. Kui pere aga otsustab loobuda üldse emakeelest  ja hakata kasutama  näiteks inglise keele suhtlemiseks ka omavahel, siis ei ole vahet, kas selles peres kasvab autismispektri häirega laps   või   tavaline   laps.   On   olemas   vanemad,   kes   usuvad,   et   nii   toetavad   nad   oma   lapse toimetulekut nii sotsiaalses, kui akadeemilises plaanis ingliskeelses keskkonnas elades. Samas on ka väga oluline tugiteenuste  kättesaadavuse  keel. Teenuse pakkujate roll on mõista ja austada pere põhjuseid ja prioriteete nende valikute tegemisel. Tavaliselt vanemad eelistavad, et nende laps valdaks mõlemat keelt. Eriti oluline on see siis, kui  koduseks  keeleks  on  keel,  mida  räägivad  vähesed   ja  on  nn.  pärandkeel.   Selline   keel lähendab peret, tekitab uhkustunnet oma kultuurilise kuuluvuse üle. Kui vanemad ise räägivad halvasti inglise keelt aga tahavad seda lapsega suheldes kasutada, siis ei ole leitud selle kasu. Sellisel juhul on lapsega suhtlemine piiratud. Kuigi vanemad tahavad oma lastest kasvatada kakskeelseid,   siis   kodus   on   parema   suhtlemise   tagamiseks   soovitav   kasutada   emakeelt. Tugispetsialistid saavad siin vanemaid julgustada kasutama kodus emakeelt ja rääkida neile, millised on positiivsed kogemused seda järgides. Saab julgustada vanemaid kasutada just seda keelt,   mis   on   talle   mugav.   Tugispetsialisti   abiga   võib   vanem   leida   teisi   autismispektri häiretega laste vanemaid, et omavahel kogemusi jagada ja toetada teineteist. Samuti vajavad vanemad infot sellest, kas kakskeelsusel on kahjulik mõju nende lapsele ning kummutada erinevaid   eksiarvamusi.   Kindlasti   ei   tohi   seejuures   teenusepakkuja   unustada,   et tugispetsialistide roll on toetada pere eelistusi ja pere keelevalikuid.


Töötades autismispektri häiretega lastega, kes ei suhtle verbaalselt aga kasvab kakskeelses keskkonnas on samuti vaja sellega arvestada. Peab teadma milline on lapse suhtluskeskkond ehk siis kool, kodu ja vaba aja tegevused. Milline on emakeel ja kas need kaks keelt erinevad? Oluline on teada keelte võrdluses näiteks lauseehitusi ja sõnade järjekorda erinevates keeltes. Kuna keel  omandatakse sotsiaalselt  suheldes, siis on oluline  seda kõike teada.  Selle info saame teada perega suheldes ja ühiselt eesmärkide püstitamises. Sekkumiste eesmärgid ja pere eesmärgid peaksid olema sarnased, et saavutada häid tulemusi. Samuti peavad olema teada   pere   keelelised   ja   kultuurilised   eelistused.   Sellest   vaatevinklist   tuleb   vaadata   ka kommunikatsiooniseadmete   programmeerimist   ja   kohandada   neid   vastavalt   kulutuurilisele ning   keelelisele   taustale.   Pere   vajab   kindlasti   samuti   üks-ühele   juhendamist   ja   tuge   selle seadme   kasutamiseks   ja   õppimiseks.   Selle   seadme   seadistamine   on   aga   väga   raske,   kui teenuse osutaja ei räägi perega sama keelt. Siis tuleb kasutada tõlkide abi ja teha koostööd mõne kolleegiga, kes valdab kliendi emakeelt või dominantkeelt, milles nad suhtlevad kodus. Kui võrrelda juurdepääsu teenusele, siis on autismispektri häiretega noortel olnud teenuseid saada raske, olenemata tema kakskeelsusest. Vahe on rohkem selles, et autismispektri häiret diagnoositakse kakskeelsel lapsel keskmiselt 50 kuu vanuselt. Tavaliselt ühe koduse keelega lastel on diagnoosimise aeg juba 1 – 3 a vahel, ehk siis saab neid ka spetsialist toetada varem kui kakskeelseid. Kindlasti mõjutab teenusele jõudmist ka tervishoiuteenuste kättesaadavus, vanemate haridus ja teadlikus, inglise keele oskuse puudumine, sotsiaalmajanduslik staatus, pereliikmete   teadmatus   puudest,   vähene   teenuste   propageerimine   ja   negatiivne   ühiskonna suhtumine ning häbimärgistamise hirm. Siin aitab kindlasti teadlikkuse suurendamine nii riigi poliitika kui spetsialistide enda abil. Ameerikas töötavatest tugispetsialistidest  räägib selle kokkuvõtte alusel ainult 6,5% kahte keelt. Enamus räägib inglise keelt ja ainult 2,21 % spetsialistidest räägib muud keelt, kui hispaania keelt või inglise keelt. See näitab, et klient ei saa emakeelset abi. Viimastel aastatel on seda olukorda üritatud muuta. On tehtud ülikoolides kraadiõppe programme, millega koos käib   suurem   praktika   ja   rahvusvaheline   koostöö.   Ülikoolides   julgustatakse   kaasama erirahvusest õpilasi, sealhulgas vähemusrahvaste seast. Tugispetsialistidel   on   võimalus   otsida   abi   erinevatest   kultuurilistest   ja   keelelistest erigruppidest.   Otsida   kontakti   vähemusrahvastelt   ja   Ameerika   põlisrahvastelt.   Osaleda erinevates  täiendõppe  kursustel, kus keskendutakse  just kakskeelsete  õpilaste  toetamiseks. Oluline   on   ka   tugispetsialistide   enda   individuaalne   algatus   teenuse   pakkujana.   See   antud kokkuvõte   on   juba   üks   abivahend   spetsialistidele,   kes   peavad   tegelema   kakskeelsete autismispektri   häirega   lapsega.   Kokkuvõtte   juures   olid   ka   lingid,   mille   abil   sellise


probleemiga   kokkupuutuv   pere   saab   pöörduda   ise   teadlaste   poole   –   kes   antud   teema uurimisega   tegeleb.   See   aitab   kindlasti   edaspidiseks   uurimiseks   kaasa.   Samas   pakutakse osalejatele ka võimalust saada teada teaduse hilisemast arengust just autismispektri häirega kakskeelse lapse kasvatamise kohta. Iga teenusepakkuja ise peaks samuti pidama oluliseks enesehindamist   –   et   näha   millised   valdkonnad   vajaks   veel   parandamist   ja   millised kultuurilised teadmised selleks näiteks puuduvad. Lõpetuseks oli toodud veel kokkuvõte Coloraadu seadusandlusest ja sealsetest resurssidest, mis   puudutavad   just   kakskeelseid   autismispektri   häirega   lapsi   ja   nendele   tugiteenuste pakkumist. Kokkuvõtteks võib öelda, et ega ajakirjandusest ja veebis ilmunud kirjutistest väga spetsiifilist abi leida ei ole võimalik. See omakorda näitab, et selle teemaga tuleb edasi tegeleda. On oluline tutvuda perede erinevaid kultuuriliste ja keeleliste taustadega ning suunata antud info nende peredega töötavate spetsialistideni. Sellegipoolest  teame, et autismispektri  häiretega lastel   on   potensiaali   omandada   kaks   keelt.   Sellisel   lapsel   ei   ole   keele   omandamise   ega keelekasutuse   seisukohalt   erisusi.   Kakskeelsed   autismispektri   häiretega   lapsed   erinevad kõikides   keeltes   ükskeelsetest   eakaaslastest.   Spetsialistid   peavad   edendama   ja   toetama kindlasti   emakeele   kasutamist   peres,   eriti   just   keelelistest   vähemustest   pärit   laste perekondades. Samuti peab jätkuma ka spetsialistide kultuuripädevuse alane haridus.
  Kasutatud kirjandus: Shannon Lewis Bilingualism in Autism Spectrum Disorders: What do Speech- Language Pathologists Need to Know? Külastatud 28.09 – 10.10.2020 aadressil:  https://www.msudenver.edu/media/content/rowdyjournal/documents/Lewisfinal.p df