Raamat minu elus (3)

Raamat minu elus
Kirjandus on olnud juba sünnist võimsaim põhiallikas, mis on inimesi ühendanud ja lahku ajanud, levitanud nii sõnumeid vihast, armastusest ning teavitanud probleemidest.Vaadates ajalugu on enam jaolt raamatud, mis aitavad meil astuda kaks sammu hariduse teel, neid on tohutult palju erinevaid ning neil kõigil on oma kindel otstarve. Teoste kirjanikud ise on loonud neid nii massidele kui ka individuaalidele, aga kas raamatud on mänginud olulist rolli ka minu elus? Usun, et nende roll on minu elu tegelikult päris palju mõjutanud.
Kõige esimene asi, mida tahan vaadelda on see, et nad on väga palju silmaringi suurendanud. Sõna „palju” all mõtlen, et nad sisaldavad päris palju infot võrreldes filmidega, mis on meil tänapäeva alternatiiv , leidub ainult raamatutes tähtsamaid punkte. Teoste lugemisega saame teada ajaloolisi sündmusi, religiooni, filosoofiat , kõike seda millega saame luua maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega. Suhtlemises on võimaldanud mulle paljudes eri seltskondades sõna sekka öelda, isegi siis kui ma pole teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas.
Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud , mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi , olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio- visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu.
Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest nõndasama mulle hallist ja monotoonsest igapäeva elust eemalduda. Seda võivad inimesed saavutada erinevate tegevustega, näiteks maalimisega, jutustamisega, muusikakuulamise ja filmi vaatamisega või siis paljude teiste toimingutega, mis nõuavad konsentreerumist. Selliseid momente pole mul kuigi palju juhtunud olema aga, et seda saavutada pean lihtsalt minema eraldi ruumi ja vaiksuses võtma ühe huvitava teose, näiteks teos „Moby Dick“. Seda raamatut lugesin päris mõnuga, olles lugenud juba veerand tundi, sattusin nagu mõtteruumi, kus nägin ja elasin neid sündmusi lugedes ise tegelasena üle ja samal ajal fantaseerisin mis edasi võiks juhtuda. Raamatut tegelikult polegi võimalik ilusasti aru saada, kui lugedes ei hakkaks oma kujutusvõimeid kasutama.Võib väita, et raamatud sünnitavad fantaasiat ja mõttelend ise loob raamatuid.
Raamatute lugemisega käib kaasas ka sotsiaalne külg. Seda olen ma tegelikult teinud ainult koolis tulevase lõpukirjandi jaoks. Nimelt viimati olen võtnud osasi raamatuid käsile mida mulle sõbrad on pakkunud, nõnda on ka hea lugeda, kui tead, et käsil olev raamat on suhteliselt populaarne minuvanusteliste seas. Näiteks raamat „ Eragon “, mis on minuhuviliste laadne raamat, fantaasiateos, kus lugu on talupojast kes saab draakoniisandaks. Samuti, kui lugeda praeguseid tuntuid teoseid, siis on võimalik saada praegusest ühiskonnast selgemat pilti, sest lugedes võimaldan saada mõtteid, mida praeguselt paljud inimesed talletavad. Täpselt samamoodi teen ma meedias, nimelt käin kinos , kuulan muusikat ja vaatan internetist videosi või loen artikleid.
Peamine asi raamatute juures on minule see, et pakuvad huvi. Kuigi see kirg pole nii suur kui ennem oli olnud. Seda mul veel väheke alles. Nimelt väiksemana lugesin enamuselt teoseid mis olid fantaasia -, filosoofia- ja ajaloovallas. Huvi pakkusid mulle siis autorid Jules Verne , Daniel Defoe , Frank Schätzing, Hebbert George Wells , Edgar Rice Burroughs ja mõni veelgi. Nende teosed olidgi tegelikult minu elu kõige enam mõjutanud, nimelt just nende teoste abil sai mul nii kujutusvõime kui ka mõtlemistaju paika pandud. Nende lood jutustavad siis kättemaksust, ulmest ja loogilisest tegevuset, mida teha. Nüüdseks ajaks on aga tegelik huvi kaldunud ajast tahapoole nimelt keskajale , kuna üks mu soovidest lapsena oli saada rüütliks või kuningaks, siis nende teoste lugemine pakub tõesti huvi. Kuigi olid raamatud „ Hamlet “ ja „Kuningas Oidipus“ päris huvitavad, oli nendest kuigi raske aru saada, just tänu sellele, et terve teos on iseenesest kas vanas vormis või värsidena. Need teosed olid siis nii huvipakkuvad kui ka õpetava sisuga. Nimelt nad sisaldasid mõtteid mida isegi praegune teadlasete maailm kasutab, näiteks „maailm liigestest lahti“ või „olla või mitte olla“. Nendest saan öelda, et rahvas oli ainult kuningale meelepärane, et endal oleks parem elu ning teises ütluses seda, et mõnel määral tasub elada aga võibolla mitte. Harivaks küljeks võivad olla see, et nad sisaldasid aspekte mis oleksid kasulikud elus, näiteks sfinks , jumalad ja mõningad mõisted.
Kokkuvõttena võib öelda,et raamatul on minu elus ikkagi suur roll. See võimaldab mul keelest paremini aru saada, on meelelahutav või lohutav ja ta suurendab intellekti. Raamatute lugemne nõuab minult suurt pühendumist ja sisseelamist, mis on hea teose puhul seda ilmtingimata väärt. Raamat on mul olnud nagu teine õpetaja, samuti aitab mõista elu läbi sõnade – see teebki raamatu rolli minu elus ainulaadseks.