Kultuurne globaliseerumine ja selle mõju ühiskonnale (0)

Kultuurne globaliseerumine ja selle mõju ühiskonnale
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuv muutus, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Mina tahaks just arutada kultuurilist globaliseerumist , kuna ma näen, et see valdkond on just tavainimesele vägagi tähtis. Ma arvan, et kultuurilise globaliseerumise kohta saab pigem öelda, et see on mõnes mõttes ikkagi parem kui halvem meie ühiskonnale. Olen olnud globaliseerumise vastu viimased aasta, kuna olen jälginud parempoolset poliitilist välismaa ajakirjandust. Kuigi ma enam täielikult ei nõustu Le Peniga, on mul siiski jäänud meelde üks tema tsitaatidest: "Metsikust üleilmastumisest on mõned saanud kasu, kuid enam jaolt on see olnud suuremale osale katastroof."
Kultuuriline globaliseerumine on nn. maailmakultuuri teke ja lokaalsete kultuurinähtuste ilmumine globaalsele tasandile (hiina köök, telesarjad jms). Kultuurilise globaliseerumisega kaasneb väga palju tagajärgi, mis võivad olla nii head kui ka halvad. Sellega kaasneb näiteks rahvusvaheline kultuurivahetus, kus näiteks venelased saavad nautida Ameerika muusikalist kultuuri, kultuurilisi tavasid nagu näiteks Tänupühad ja palju veel. Sellel kõigel on palju positiivseid aspekte . Vene kultuur muutub mitmepalgelisemaks, laiemaks ja sulanduvamaks. Sulandumuse all mõtlen seda, et välismaistel turistidel on kindlam tunne reisida antud riiki, kuna nad ei pea ära harjuma täielikult uue elukeskkonnaga. Kultuurilise globaliseerumise tagajärjel on tekkinud ülemaailmne keel, praegu tuntud kui Inglise keel. Seda keelt võid kuulda tänapäeval igal kontinendil. Vähim levinud on see Aafrikas kuna suurem osa riikidest seal on arenevad riigid. Minu arust on see väga hea kui on vähemalt üks ülemaailmne keel, niimoodi saaks üle terve maailma ringi rännata ja aru saada erinevatest ühiskondadest. Muidugi toetun ka sellele arusaamale, et igal rahval või ühiskonnal võiks olla ka enda keel, mida rahvas kõneleb. Nagu mainitud varem, on tänapäeval kultuuriline globalisatsioon saavutanud selle, et suuremas osas riikides on saadaval produktid nagu Coca- Cola , McDonalds jne. Me saame nautida küll kahjulikke kuid soodsaid ja huvitavate maitsetega toite. Kui võtta kõik arvesse nagu ülemaailmne keel ehk Inglise keel, ülemaailme toit, kultuuritavad, siis see aitab meil mõista teisi kultuure ja rahvaid üleüldiselt suuremas pildis . See paneks meid kui üleüldine maailmarahvas mõtlema kaugema tuleviku peale. Meil oleks suurem võimalus kui kunagi varem töötada koos tähtsamatel teemadel ja võtta vastutus tuleviku üle.
On ka mitmeid negatiivseid efekte kultuurilisel globalisatsioonil. Paljud kohalikud firmad ja ettevõted võivad kalduda vaatepildist ära ja suuremate ettevõtete tõttu isegi pankrotti minna. Võib vägagi kergelt tekkida ühe suur firma monopol , kus ongi ainult näiteks üks suur kiirtoidukett levinud üle terve maa nagu näiteks McDonalds. McDonaldsi põhimõte on see, et toit tehakse kiiresti ja odavalt, peamiseks põhimõtteks ongi see, et see on tavainimesele kättesaadav iga päev. Selle tõttu võib traditsiooniline toit tunduda kallis ja ebavajalik, mis põhjustab selle toidukoha sulgemist halvimal juhul. Teiseks on selgelt näha, et suurfirmad on näidanud oma võimet muuta poliitilisi otsuseid sellega, et nad ostavad poliitikuid ära ja võtavad oma motiiviks selle, et neil tulu kasvaks. Ma arvan, et me ei peakski usaldama just sellel põhimõttel selliseid suurfirmasid. Nagu näiteks praegu esimesed maailma top 100 firmat omavad 33% maailma varadest, aga töölisi on neil ainult 1 protsent maailma tööjõust. Globaliseerumine on andnud võimaluse sellistel firmadel muutuda sellisteks suurfirmadeks ja võib isegi öelda, et gigantideks. Nad moodustavad sellise mõjuvõimu, mis laseb neil nüüd mõjutada riikide valitsusi ja isegi rahvusvahelisi organisatsioone nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon , Punane Rist jne. See informatsioon mida need firmad hõlmavad hoitakse masside eest saladuses. See võim mis need suurfirmad on saavutanud on aidanud hävitada USA majanduse üleüldiselt, see on moodustanud kõrge kaubandusbilansi puudujäägi, mis on tõusnud juba praegu 20 miljardi dollari kõrgusele. Ameerika oli peamine majandus jõujaam, mis on küll nüüdseks liikunud üle Hiinale. Stastikast aastast 2011 võib näha, et Hiina võtab majanduslikult Ameerika üle aastaks 2025. Kultuuriline globalisatsioon tagajärjel võib ka väga kergelt välja surra mingisugune väiksem kultuur riigis. Seda võib nimetada kultuurseks imperialismiks. Imperialismil on iseenesest väga lai mõiste, kuid seda võib mõista niimodi , et ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Ülemaailmse majanduse vastastikune mõju keelelisele mitmekesisusele on juba pakutud mitmeid aastaid välja keeleteadlaste poolt nagu Lenore Grenoble Chicago ülikoolis. See on argument mis läheb mitmeid aastaid tagasi 1970’ndatesse, kui Herbert Schiller pakkus välja põleva teema kultuursest imperialismist, mis pakkus seda, et majanduslikult võimekatel riikidel on tohutu kultuuriline mõju riikides millesse nad tungivad . On olnud selgelt näha mitmetes riikides ja just eriti Austraaslias. Austraalia oli koloniseeritud riik USA poolt, paljud kelled hakkasid välja surema just Kirre-Austraalias.
Üleüldiselt võib öelda, et Kultuurilisel globaliseerumisel ongi nii häid kui ka halbu külgi, kuid olen saanud kinnitust läbi selle essee kirjutamise. On märgatavalt rohkem plusse kui miinuseid ja miinused on pigem olnud väiksemad, mis ei mõjuta suurem osa inimesi märgatavalt. Tavalised inimesed saavad nautida ka kodumaal teisi kultuure ja neid läbi elada ilma teise riiki minemata. Kultuuriline globaliseerumine on andnud kaasa mitmekesisust ja isegi hoolivust. Tänapäeval saame näha kultuurilist segunemist mitmetes riikides, mis näitab, et me oleme suutelised hoolima ja arusaama teistest kultuuridest, mis tõotab ainult head.
Kasutatud materjal:
https://motherboard.vice.com/en_us/article/pga3jm/globalization-is-a-leading-factor-in-the-death-of-minority-languages
https://www.brainyquote.com/authors/marine_le_pen
https://annaabi.ee/-kultuuriline-globaliseerumine-o.html
https://ourfiniteworld.com/2013/02/22/twelve-reasons-why-globalization-is-a-huge-problem/
https://netivist.org/debate/globalization-pros-and-cons-economic-cultural-and-political
http://etec.ctlt.ubc.ca/510wiki/Globalization_and_its_Effect_on_Cultural_Diversity
http://www.debate.org/opinions/globalization-is-cultural-globalization-a-force-for-good