50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Signe Vois
Õppematerjali autor
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle
Idapartnerlus ja Lõunamõõde ehk Lõunadimensioon. Kuna viimase aluseks on nn Barcelona protsess ning EL-i Vahemerepoliitika, siis leiavad ka need osispoliitikad käesolevas ainekursuses põhjalikumat käsitölemist. Kõikide nn komponentpoliitikate käsitlemisel vaadeldakse ühtlasi ka nende poliitikatega hõlmatud riike. Eriti suure mahu võtab ainekursusest enda alla Idapartnerluse poliitika, mille sihtriikideks on Vene Föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaan. Nende riikide puhul antakse üliõpilastele edasi ka lühiandmed riigi kohta nagu elanike arv, territooriumi suurus, põhilised majandusharud, riigivalitsemise süsteem jne. Kui neid riiklikke kapasiteete võrrelda neile riikidele EL-i poolt antava konkreetse abiga, saab selgeks ka EL-i naabruspoliitika raames antava abi tõhusus või ebapiisavus. Mõistagi pöörab ainekursus neist riikidest enim tähelepanu Venemaale
Veelgi kehvem oli olukord Põhja-Kaukaasias, Kesk-Aasias, Kasahstanis 7% elanikke oskas lugeda. Ida-Siberis või Vm põhjaosas kirjaoskamatus praktiliselt üleüldine. Impeerium jagunes paljudeks killustatud piirkondadeks rahvuslikult, samamoodi ka usuliselt. Vene impeeriumi ametlikuks riigiusuks oli Vene õigeusk, mille mõju ja ulatust püüti igati laiendada, ka see ise ei olnud jäägitult ühtne. Juba Peeter I ajast olid lahku löönud vanausulised, lisaks leidus Ukraina ja Valgevene läänepoolsetel aladel uniaadikiriku liikmeid- vormiliselt õigeusklikud, alluvad Rooma paavstile. Poola-Leedu alad täielikult katoliiklikud, Balti kubermangud luterlikud. Põhja-Kaukaasias islam, Taga-Kaukaasias iseseisvad Armeenia ja Gruusia kristlikud kirikud. Hiina piiri ääres levis laialdaselt budism. Ida-Siberi ja põhja väikesed rändrahvad olid loodususulised. Kõige kirevam oli Vene impeeriumi rahvastiku sots jaotus, tulenes sellest, et kui Eur Vm oli pmst
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Leedu magnaate ümber mõtlema. 1558.aastal tundis Ivan Julm Liivimaale, mis käivitas selle kokkuvarisemise ja jagamise nelja naaberriigi vahel. Ent tsaar ei olnud tulemusega rahul ja püüdis endale haarata ka Poola-Leedu osa Liivimaast. - Moskva jätkas pealetungi, Leedu suutis vastu panna, 1565.a Moskva 7 aastane verine opritsininakodusõda, aga oli selge, et Leedu vajas Poola abi. - Läbirääkimised Lublinis: kuningas Zygmunt August andis suurvürstiriigi Ukraina valdused Poolale üle, mis lõpuks sundisid Leedu tõrksaid aadlikke 1569.aastal nõustuma uniooni tingimustega. Suurvürsti riigi valdused vähenesid automaatselt poole võrra. - 1569. aasta Lublini uniooniga tekkis üks Euroopa suuremaid riike, MÕLEMA RAHVA VABARIIK ehk RZECZPOSPOLITA OBOJGA NARODOW. Seal valitses üks valitav valitseja, kes kandis endiselt Poola kuninga ja Leedu suurvürsti nime - Seim- poola ja leedu suhe kolm ühele
lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega. Ida-Euroopa lauskmaa hõlmab Venemaa lääneosa, Valgevene, Ukraina, osa Moldovast, Poolast ja Kasahstanist. Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu. Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav
Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid