PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VÄIKEETTEVÕTLUS Ave Pärnpuu KULTUURIDE VAHELISED ERINEVUSED Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. Se
Rauno Veberson Kultuuridevahelised erinevused perekonnas Praegune ühiskond on erinevate kultuuride virrvarr, kus leidub väga erinevate taustadega inimesi, kelle ettekujutus igapäevaelust võib tohutult erineda sellest, mida meie ette kujutame. Sellegipoolest on neid, keda ei sega teised traditsioonid ja kombed ning kelle armastuse teele ei pane tõkkeid teistsugune usk, elatustase, vms. Viimaste aastate jooksul on eesti naiste seas saanud populaarseks minna mehele, kes on islami usku. Esialgu tulevad, tavaliselt turismireisil olevatele naistele, ligi tõmmud araabia iludused, kes lubavad kokku maad ja ilmad ning tõotavad igavest armastust juba esimesel kohtumisel. Pahatihti on selline käitumine tingitud soovist saada elamisluba välisriigis. Nii, et need kuumad kutid ei olegi päriselt huvitatud endast viisteist aastat vanematest daamidest. Siiski on palju õrnema sugupoole esindajaid, kes lähevad päikesep
Kultuuridevahelised erinevused suhtlemisel Inimeste mõtteviisi vormitakse kultuuriliselt juba lapseeast peale. Seetõttu käituvad maailma rahvad väga erinevate tavade kohaselt. Mõnikord on erinevused naljakad ja lõbusad, kuid võib tekkida olukordi, mil seetõttu tekivad vääritimõistmised ja konfliktid. Kultuuridevahelised probleemid ei teki niivõrd kohalike tavade mittetundmisest, vaid väärtushinnangute pinnalt. Kultuuride võrdlemisel tehakse teatud üldistusi ja sellega kaasneb risk stereotüüpide tekkeks. Stereotüüp iseenesest ei ole halb, kuna aitab inimesi rühmitada ja vältida info üleküllust. Igale inimesele tuleks siiski läheneda individuaalselt ja ilma eelnevate ootuste ning hinnanguteta. Kultuuride erinevust tuleb võtta optimistlikult. Esialgse segaduse vaibudes võid märgata kindlaid suundumusi ja järjepidevust. Teiste rahvaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juhtudel ei teki suhtl
edasi pärandab. Aafrika ja Indoneesia kandis. Eesti keel- eesti keelt räägib emakeelena u 930 000 inimest eestis ja 100 tuhat mujal (rootsis, soomes, saksas, usas, venemaal jne). kõnelejate arvu poolest oleme kahesaja seas. Soome-ugri keeltest kolmandad ungari ja soome järel. 2000 a. Loenduse tulemusena kõneldakse emakeelena eestis 109 keelt (eesti keel 67,3% ja vene keel 29,7, ülejäänud enamlevinud on ukraina, valgevene, soome, läti ja leedu keel. Võib käsitleda et eestis kõneltadakse päriskeeltena kahte keelt eesti keelt ja viipekeelt. Kui iseäralik on eesti keel- palju põhivokaale, millest a-d esineb ö-st 30 korda rohkem. Palju diftonge, mis muudab keele heliliseks. Konsonantide puhul mängib tähtsat rolli palataliseerimine, nt palk(a), palk(i) Väldete kasutamine, eriti teise ja kolmanda välte vahe. Tagasõnalised sõnaühendid (puu otsas, on siiski ka eessõnalisi
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsia
Tartu Ülikool Markus Pedo KUIDAS MÕISTA INIMESI VÕÕRAST KULTUURIST? Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud eripärad. Pigem on erinevuste alus
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK........................................................................................................
Kõik kommentaarid