Hellenism (0)

Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat , Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn , H. Bengtson ja A. Ranovitš. Nad kõik on rakendanud erinevaid meetodeid ja lähtunud eri teaduskäsitustest, seetõttu on nad jõudnud üksteisest erinevate tulemusteni. Hellenism oli Kreeka ja Idamaade ühiskonnakorralduse uus ajajärk. Väljapääsu kriisist otsisid Makedoonia mõjukad ringkonnad Aleksander Suure juhtimisel võõraid maid ja majanduspiirkondi vallutades. Hellenism tõi kaasa vaid suhtelise ja ajutise edu samuti puudusid eeldused orjandusliku ühiskonna arendamiseks eesrindlikumaga. Nii tekkis hellenismis eneses kriisiolukord, millest ajutiseks päästis Rooma laialdumine ja hellenistlike riikide alistamine. Makedoonial ja hiljem Roomal õnnestus idamaiste riikide kiire vallutamine seetõttu, et riigid olid poliitiliselt killustatud, majanduses maha jäänud ja ühiskondlikest vastuoludest lõhestatud. Majanduses tähendas hellenism antiikmaailma arenenuma tootmisviisi levimist Idamaile. Sellega kaasnes uute orjandusvormide teke ning piir orjade ja sõltuvuses olevate vabade vahel muutus aina ähmasemaks. Koos tehnika edenemisega avardus hellenism luues ühtse majanduspiirkonna ja tõstes põllumajanduslikku tootmist. Ehitati teid ning kaubanduskeskused nagu Rhodos , Aleksandria, Antiookia , Seleukeia arenesid jõudsalt. Samuti arenes ühiskondlik tööjaotus, suurenes linnade kaubandustoodang ja turgude kaubakäive, laienes orjakaubandus ning kreeka- rooma ja idamaised maaomandivormid sulasid ühte. Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast , Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste , filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta , maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee , kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka, rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad ( monoteism ), usundit seletati mõistupäraselt, luulest, kujutavast kunstist ja filosoofiast kadus poliitiline ainestik, tähtsaks muutus õpetatud maneerlikkus. Hellensimi kultuuriline mõju Idamaade ja läänepoolseile rahvaile oli paiguti väga sügav, kuigi eriilmeline.
Hellensitlik kirjandus tekkis polisliku korra lagunemise ja paljusi rahvaid ühendava Aleksander Suure riigi moodustumise ajal. Peamine viljelemise koht oli demokraatliku polise asemel monarhi õukond ja see määras kirjanduse sisu. Teadmine, et sõltutakse kuulsast minevikust, viis mineviku järeleaimamisele, keelelisele klassitsismile ja nn. õpetatud luuletaja (poeta doctus) tekkele. Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele.
Hellenistliku kunstistiili peatunnused on ehitus- ja kujutava kunsti põimumine, skulptuuri ja üksikhoone ning arhitektuuriansambli kujundamine koos ümbritseva alaga. Selles kajastus ühiskonnaelus toimunud muutus: linnriigi asendumine ulatusliku ala hõlmava riigiga. Sise- ja väliskujundus eristusid üha suuremal määral, iseloomulik oli looduses ja ühiskonnas toimuva ratsionaalne mõtestamine. Siiski kasutati ka mütoloogilist sužeed, näiteks Pergamoni altar.
Pelgulinna Gümnaasium
HELLENISM
Referaat
Õpilne: Jessy Kirsipuu
Juhendaja: Kulno Kala
Tallinn 2009
Kasutatud materjal
Johannes Irmscher. Antiigileksikon 1. Tallinn „Valgus“ 1983
Johannes Irmscher. Antiigileksikon 2. Tallinn „Valgus“ 1983
http://wiki.zzz.ee/index.php/Hellenis m
http://www.slideshare.net/madlimaria/hellenism-presentation
http://en.wikipedia.org/wiki/Hellenistic_civilization