Eesti keele murded (0)

EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE
EESTI KEELE MURDED
1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud?
Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta.
Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu)
2. Kui vana on eesti keel?
Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest .
3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel?
Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde. Tagajärjeks ei saanud Soome lahe lõunakaldal elavad soome-ugrilased enam põhjakaldal elavate hõimukaaslaste keelest aru.
4. Kuidas eristada iseseisvat keelt ja murret?
Iseseisva keele ja murde eristamine ei ole kerge, sest lisakas keelelisele erinevusele sõltub see ka poliitilistest teguritest. Kui kõnelejad teineteisest enam vastastikku aru ei saa, siis on tegu eri keeltega.
5. Milline on olnud eesti keele kõnelejate arv erinevatel sajanditel?
Liivi sõja eelnev aeg – 250 000-300 000.
17. saj Liivi sõja ja Poola-Rootsi sõja järel oli 150 000-170 000 inimest. (20% polnud neist eesti keele kõnelejad)
17. saj lõpus, pärast sõdasi oli 400 000 elanikku.
Põhjasõja lõpus oli 150-170 000 inimest (mitte eestlasi 20%)
18. saj lõpus 480 000 inimest, 19. saj ligi üks miljon inimest.
6. Millised keeled on erinevatel aegadel mõjutanud eesti keele arengut?
Kõige tugevamini mõjutas eesti keele arngut alamsaksa ja hiljem saksa keel.
Saksa mõju eesti keelele kestis ~700 aastat. Vene keel on mõjutanud eesti keele arengut kolme sajandi vältel, kõige rohem 20. saj II poolel.
Inglise keele mõju on olnud lühiajaline, kuid tõenäoliselt muutub see lähiajal üha tugevamaks.
7. Kas võõrmõjud on keele arengule kasulikud või kahjulikud?
Võõrmõjud ei ole keelele arengule kahjulikud, paljud keeled laenavad sõnu teistest võõrkeeltest, kuid võõrmõjud ei hukuta keelt. Võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui temaasemel kasutatakse suhtlemiseks mõnd teist keelt.
8. Mis võib kaasa tuua eesti keele kadumise?
Eesti keele kadumise võib kaasa tuua see, kui ülikoolides otsustatakse õppetööd inglise keeles korraldada. Siis inimesed hakkavad rääkima ja mõtlema inglise keeles. Keel kaotaks oam kasutusvaldkonna ja muutuks seeläbi vaesemaks.
9. Miks on vajalik arenenud kirjakeele olemasolu?
Arenenud kirjakeel on keele püsimajäämisel väga oluline tegur. Kui on olemas kirjakeel , siis on võimalik trükkida raamatuid, anda haridust ja korraldada ühiskonnaelu.
10. Milliste erialade esindajatele võime olla tänulikud eesti kirjakeele kujunemise eest?
Kirjakeele tekkimine on saanud teoks tänu paljude inimeste – kirikuõpetajate, keeleteadlaste, kirjanike ja teiste haritlaste sihipärase keelekorraludse tulemusel.
11. Millal hakati eesti keeles raamatuid kirjutama ja eesti keelt arendama?
Eesti keeles hakati raamatuid kirjutaa ja eesti keelt arendama üle 400 aasta tagasi, 16.saj
17. saj hakkas raamatuid ilmuma juba rohkem ning enam tähelepanu pöörati ka eesti keele uurimisele ja kirjaviisi arendamisele.
12. Mis aastal ilmus esimene eesti keele grammatika?
Esimene eesti keele grammatika ilumus 1637. aastal, viis aastat pärast TÜ asutamist.
13. Kes oli Forselius ja milline oli tema roll eesti kirjakeele arendamisel?
Forselius oli mees, kes otsustas viia kirjaviisi eesti keele häälikusüsteemiga vastavusse.
14. Mille poolest erineb vana kirjaviis uuest kirjaviisist?
Põhiliselt erineb Forseliuse loodud vana kirjaviis praegusest, ehk uuest kirjaviisist häälikupikkuse märkimises. Uues kirjaviisis tähistatakse lühikest täishäälikut ühe tähega ja pikka kahe tähega, vanas kirjaviisis aga märgitakse nii pikk kui ka lühike täishäälik ühe tähega. Lühikese täishääliku taha märgiti kaashäälik kahe tähega( raha-rahha), pika täishääliku taha kirjutati h (kool-kohl, veel-vehl). Pika täishääliku korral märgiti järgnev kaashäälik ühekordselt (söömine-söminne, riided- rided)
15. Mis aastal ilmus eesti keeled tõlgitud piibel ?
Eesti keelde tõlgitud piibel ilmus 1739. aastal üle saja aasta kestnud tõlkimise järel.
16. Milline oli eestikeelse piibli roll eesti kirjakeele kujunemisel?
Piibli tõlkimine aitas ületada murdeerinevused ja luua aluse ühtsele eesti kirjakeelele.
17. Mis keelte grammatikate eeskujul on koostatud varasemad eesti keele grammatikad ?
Kõik varasemad eesti keele grammatikad on kirjutatud saksa ja ladina keele grammatikate eeskujul.
18. Mis rahvusest haritlased töötasid välja eesti kirjakeele?
Eesti kirjakeele töötasid välja soomlased , eesotsas Otto Wilhelm Masing – võttis kasutusele tähe „õ“
19. Millal hakkasid eestlased ise eesti kirjakeelt arendama?
Eestlased ise hakkasid eesti kirjakeelt arendama 19. sajandi alguses.
20. Mis keele eeskujul töötati välja eesti keele uus kirjaviis?
Soome kirjakeele eeskujul töötati välja ka eesti keele uus kirjaviis, mis pääses maksvusele 19.sajandi teisel poolel.
21. Miks oli tekkinud vajadus uue kirjaviisi järele?
Vana kirjaviis ei vastanud eesti keele häälikulisele ehitusele.
22. Millal võeti kasutusele nn uus kirjaviis? Millist kirjaviisi kasutatakse tänapäeval?
Uus kirjaviis võeti kasutusele 19. sajandi teisel poolel ja see on kasutusel siiani.
23. Kes esitas esimesena uue kirjaviisi põhimõtted?
Uue kirjaviisi põhimõtted esitas esmakordselt Eduard Ahrens , selle ellurakendajaks sai aga Kreutzwald .
24. Tänu kellele võeti uus kirjaviis kasutusele? Mida ta tegi uue kirjaviisi edendamiseks?
Tänu F.R.Kreutzwaldile, ta hakkas kõigepealt omaenese teoseid uues kirjaviivis kirjutama, ta kasutas iga võimalust, et uut kirjaviisi tutvustada.
Karl August Hermann - võttis kasutusele eestikeelsed terminid(käändenimetused)
25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele?
Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel.
26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul?
Keeleuuenduse algatas 20.sajandi alguses Noor-Eesti liikumine, mis mõistis selgelt, et eesti kirjakeel jäi oma paindlikkuse ja väljendusrikkuse poolest alla suurtele kultuurkeeltele.
27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik?
Johannes Aavik mõtles välja sõnu (roim,laup,tõik, sark ,süüme, veenma jpt.) Morfoloogias on tema suurimaks uuenduseks lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamien (õnnelikke, vorme, kohti, mustim, lõdvim jne). Süntaksi alal on aga J. Aaviku olulisim uuendus kõrvallause saksapärase sõnajärje (SOV) asendamine V2 sõnajärjega.
28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel?
Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks.
29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat?
30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi?
Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti.
31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel?
Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel.
32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad?
On 8 peamurret: Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre , idamurre, läänemurre ja saartemurre; Lõuna-Eesti murderühma Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre.
33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded?
Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks.
34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks?
Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre.
35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
Kõige elujõulisem on Võru murre, mis on saavutanud kohaliku kirjakeele staatuse.
36. Miks on inimesel raske varjata oma keelekasutuse murdelisi iseärasusi?
Murdelised iseärasused omandab inimene tavaliselt varases lapsepõlves, seepärast on need enamasti sügavalt juurdunud.
37. Mis on iseloomulik Põhja- Eesti murderühmale: keskmurdele, idamurdele, rannikumurdele, läänemurdele, saartemurdele?
38. Mis on iseloomulik Lõuna- Eesti murderühmale: Tartu murdele, Mulgi murdele, Võru (ja Setu) murdele?