Ida-ukraina relvakonflikt (0)

Pauletta Talmon



2015 Ida-Ukraina 2014 1 Poliitiline olukord
Sõda Donbassis, ka Ukraina kriis, on 2014. aasta veebruari lõpus Euromaidani, 
Ukraina revolutsiooni ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel 
peamiselt suuremates ida- ja lõunapoolsetes Ukraina linnades alanud Venemaa 
mõjutatud poliitiline ja majanduslik kriis, mille üheks väljenduseks on nii 
relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa meelsete 
separatistide väljaastumised sealsetes piirkondades. Lisaks muudele 
piiriülestele mõjudele on kriis avaldanud mõju näiteks ka NATO-Venemaa 
suhetele.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. 
augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa
võib korrata "Ukraina stsenaariumit" ka teistes Ida-Euroopa riikides. Breedlove 
märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". 
Kindrali sõnul on kõige tähtsam, et NATO riigid "oleksid valmis uute "roheliste 
mehikeste" ilmumiseks".
Venemaa president Vladimir Putin tunnistas 17. aprillil televisiooni 
otseülekandes VF (Venemaa Föderatsiooni) relvajõdude kasutamist Krimmis 
koos kohalike omakaitseüksustega, kuid Vladimir Putin tõrjus tagasi Ukraina, 
Euroopa Liidu ja USA väited, justkui oleksid VF eriväed õhutanud rahutusi Ida-
Ukrainas. 2 Majandus
Pingeliste sündmuste tõttu ida- ja lõunapoolsetes Ukraina linnades on lisaks 
Venemaa mõjutatud kriitilisele poliitilisele olukorrale ka tekkinud majanduslik 
kriis. Ida-Ukraina konflikt ei luba Kiievil viia läbi soovitud poliitilisi reforme, 
tegeleda adekvaatselt majanduskriisi ning vohava korruptsiooniga, rääkis 
peaminister Arseni Jatsenjuk möödunud aasta septembris. Olukorda teeb veelgi 
keerulisemaks fakt, et Ukraina majandus on sõltuv Venemaast. 3 Sõjalised jõud
Ukraina valitsusvälise organisatsiooni "Sõjalis-poliitiliste uuringute keskus" 
algatusel ellukutsutud projekt (Infovastupanu) andmetel osales juuli alguse 
seisuga Donbassi piirkonna relvastatud konfliktis umbes 3000 hea sõjalise 
ettevalmistusega Venemaa kodanikku. Iga lahingupäeva eest saadav 
miinimumtasu oli 1000 USD. Terrorismivastase operatsiooni taasalustamisega 
juuli alguses kaasnes naaberriigis õhudessantvägede võitlejate matuste 
sagenemine. Military branches: Ground Forces, Naval Forces, Air Forces (2013)
Military service age and obligation: 18-25 years of age for compulsory and 
voluntary military service; conscript service obligation is 12 months for Army 


2015 and Air Force, 18 months for Navy (2012)
Manpower available for military service:  males age 16-49: 10,984,394  females age 16-49: 11.26 million (2010 est.) Manpower fit for military service:  males age 16-49: 6,893,551  females age 16-49: 8,792,504 (2010 est.) Manpower reaching militarily significant age annually:  male: 246,397  female: 234,916 (2010 est.) country comparison to the world: 27 (Russia is 9th) 4 Ühiskondlikud/kultuurilised tegurid
Ukraina ühiskond on suutnud tugevalt mõjutada konflikti Ida-Ukrainas, sest ligi 18 % Ukraina rahvastikust moodustavad vene rahvusest kodanikud, kes enamuses  elavad idapool. Just venemeelsete Ukraina kodanike mõjutusel on riigis olukord  eskaleerunud ja muutunud otseseks relvakonfliktiks. Ukraina kultuur on  kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi  rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas  sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu  ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud. 5 Infrastruktuur
Maailmapank liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi 
majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda 
ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate 
alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, 
pidurdavad selle arengut monopolid rasketööstuses, infrastruktuuri ja transpordi 
nõrkus, korruptsioon ja bürokraatia. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit 
USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta). 6 Informatsiooni liikumine
Ukraina kuulub infoühiskonda.

Document Outline

• 1 Poliitiline olukord
• 2 Majandus
• 3 Sõjalised jõud
• 4 Ühiskondlikud/kultuurilised tegurid
• 5 Infrastruktuur
• 6 Informatsiooni liikumine