Urgi keeled (0)

UGRI KEELED
Uurali keeled > läänemeresoome, ugri,
saami, volga, permi, samojeedi keeled
Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja
Lääne-Siber (handi, mansi)
UNGARI KEEL
Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari
Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem
osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda
kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris,
Rumeenias, endises Jugoslaavias jm
Ungari keele tüübile sarnanevad kõige
rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning
turgi keelkonna keeled
· iseloomulik rõhk esimesel silbil
· esinevad helilised konsonandid, puuduvad
aga diftongid
· tüpoloogiliselt kuulub ungari keel
aglutineeruvate keelte hulka
Kulus hulk aega, enne kui ungari keele
soome-ugri päritolu osutus teaduslikult
tõestatuks. Enne seda oli ungari keele
päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud
,,pühadest" keeltest ­ heebrea, kreeka ja
ladina keelest (kõlalaliselt sarnane)
Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome-
ugri päritolu 1799, võrreldes omavahel juba
mitme soome-ugri keele sõnavara ja
grammatikat.
Soome-ugri keeleteaduse esimeseks
proovikiviks sai teadusloos nn ugri-türgi sõja
nime all tuntud vaidlus 1870.­80. aastatel
(tõestati sarnasus Siberi rahvaste handide ja
mansidega)
Lisaks keelelisele sarnasusele rääkisid
handid ja mansid ungarlastega samu
müüte maailma loomisest, valgest
hobusest ja imepõdrast.
Ungari sõnavara baaskiht on ürgne, s.o
uurali, soome-ugri või ugri päritolu.
Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad
verbid, kehaosade nimetused, elava ja
elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis
ja ajas orienteerumist märkivad sõnad,
lisaks arvsõnad ja asesõnad
(kéz 'käsi', szem 'silm', vér 'veri', szarv
'sarv', hal 'kala', ad 'andma', négy 'neli').
MANSI KEEL
Mansid elavad Venemaal, põhiliselt
Tjumeni oblastis Handi-Mansi
autonoomses ringkonnas ning vähesel
määral Sverdlovski oblastis
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas
Venemaal kokku 11 432 mansit.
Hante ja mansisid koos nimetatakse
obiugrilasteks
Mansi sõna tähendas algselt 'inimene,
mees'. Samast tüvest arvatakse pärinevat
ka ungarlaste endanimetus magyar.
Varasemaid mansikeelseid kirjapanekuid
(sõnaloendeid ja isikunimesid) leidub Vene 15.­
17. sajandi kroonikates.
Esimesi usaldusväärseid mansikeelseid
ülestähendusi tegi ungari keeleteadlane Antal
Reguly (1819­1858) oma reisil manside ja
hantide juurde 1843­1844, veendudes ühtlasi
nende keelte lähisuguluses ungari keelega.
1930. aastatel töötati välja mansi kirjakeel.
Kirjakeeles kasutati algul ladina, alates
1938. aastast aga vene tähestikku.
HANDI KEEL
Handid elavad Lääne-Siberis Obi, Irtõsi ja
teiste sealsete suurte jõgede ääres hajali
laial territooriumil.
2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas
Venemaal kokku 28 678 hanti.
Enesenimetus on läänepoolsetel
hantidel hantõ, idahantidel kantõk.
Venelased nimetasid hante enne 1930.
aastaid ostjakiteks: see nimi käibib
mõnedes keeltes erialakirjanduses veel
kohati tänaseni. Handid ise peavad nime
,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles
kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste
vananenud nimesid nende halvustamiseks
Handi keele kolme erineva murde kõnelejad ei mõista
üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid
murdeid vaadelda ka kui eri keeli.
Põhja- ja idahantide seas kasutavad handi keelt
enamjaolt keskealised ja vanema põlvkonna inimesed.
Handi keelt räägivad ka need lapsed, kelle vanemad
tegelevad traditsiooniliste elatusaladega taigas või
tundras. Lõunahantide seas räägivad vanemad inimesed
juba valdavalt vene keeles.
Kuigi esimene handikeelne raamat,
Matteuse evangeeliumi tõlge ilmus juba
1868. aastal, siis süstemaatilise kirjakeelte
loomisega alustati nõukogude ajal. Suurte
murdeerinevuste tõttu loodi 1930-1950
kuus kirjakeelt, millest vähesel määral on
kasutusel vaid paar-kolm
Täname kuulamast!