Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"peipsi järv" - 305 õppematerjali

peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu.
thumbnail
4
doc

Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus

Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve...

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Peipsi järv

Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi - Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 2­3 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ning Vänern. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi suurim saar on Eestile kuuluv Piirissaar. Piirissaarest lääne pool asub Vasikakuiv. Peipsi põhjarannik on liivane, kena loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Peipsi Järv Referaat

Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit. Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart. Peipsi põhjapoolne osa on väheliigestatud kaldajoonega. Lõunaosa kaldajoon on aga enam liigestatud...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Veestik - Peipsi järv

Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest aj...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed...

Keskkonnapoliitika ja...
80 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Peipsi järve koosluse esitlus

Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest ajast tuntud sibula- ja kurgikasvatajad. Olulist rolli kohalikus majanduselus omab kalapüük. Väga hinnatud on Peipsi suitsurääbis, ­latikas ja ­koha. Kuna Peipsi järv asub Eesti idapiiril, siis võib Mehikoormas hea ilmaga silmitseda Venemaa randa, mis asub Lämmijärvel kõigest kahe kilomeetri kaugusel. Peipsiäärne on siiani paljuski avastamata, kuid pakub häid võimalusi neile, kes huvituvad puhtast loodusest, jahist ning suvisest ja talvisest kalapüügist! Eestimaal piirneb Peipsi järvega 3 maakonda: Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa. Geograafiline asend...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Peipsi järve elustik (referaat)

(A. Järvek ülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve ­ Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv, neid ühendav väin on lämmijärv (ka Soejärv). (A. Mäemets, 1977) Peipsi on olnud vähemalt 1000 aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket. Tema ääres elati juba keskmisel kiviajal. Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda järve kujutatud alates 16. Sajandist...

Hüdrobioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Peipsi madalik

a Üldine informatsioon Peipsi madaliku pindala on 807 km². Haldusalalt kuulub Tartu ja Põlva maakonda. Piirneb läänest Ugandi lavamaaga ja lõunast Palumaaga. Peipsi madalikul asub ka Eesti suurim järv – Peipsi järv. Pildil: Peipsi madaliku asend Eesti kaardil. Piltidel: Kalapüük Peipsil Piltidel: Sibula müük ja sibulapeenrad. Piltidel: Värska laht ja Lämmijärv Üritused Pildil: „Naistepäeva kalapüügivõistlus“ Peipsi järvel. Kasutatud materjalid • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/peipsi_madalik • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind16.jpg • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind15.jpg • http://www.kalastusinfo.ee/pildid/albums/userpics/10004/normal_auhind10.jpg • http://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_madalik • http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/publicthumbs/Peipsi%20ma...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Peipsi järve ökosüsteem

Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km) Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted....

Geoloogia
58 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Referaat Peipsi madalik

Maastiku eripäraks võiks veel ära tuua Peipsi järve üleujutuste mõju maastiku arengule ning madaliku asend kahe arhailisehõngulise etnokultuuri (vanausulised ja setod) siirdevööndis (Arold, 2005). Loodus ja reljeef Peipsi madalik on pikka aega olnud Peipsi järve põhjaks. Tänapäeval on küll järv taandunud, kuid piirkonnale iseloomuliku looduse ja reljeefi väljakujunemisel on see fakt mänginud tähtsat rolli. Hilisjääaja ja Holotseeni algupoolel ulatus Peipsi järv praegusele maismaale. Liustikujää sulamisel tõid vooluveed jääserva esisesse järve, mis oli moodustunud jää sulamisveest, peeneteralisi setteid. Samaaegselt uhtusid järvelained vee alla jäänud moreeni. Pärast jääjärve taandumist moodustasid järvepõhja kõrgemad alad uhutud moreenitasandikud ja nendevahelised madalamad alad, kuhu olid kuhjunud savi ja liiv, jääjärvetasandikud. Nendel äärmiselt tasastel...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõrtsuka järv, Vagula järv

Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Peipsi järve elustik ESITLUS

PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi...

Hüdrobioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
19
odp

Baikali järv

Baikali järv 2012 Asukoht Aasias Venemaal Ida-Siber lõunaosas O O 104-110 N , 51-55 E Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus ­ Keskmine- 758 m ­ Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes ­ Omul ­ Harjus ­ Siig Loomad Taimed ­ 960 liiki ­ Moon ­ 50 kalaliiki ­ Iiris ­ 1 imetaja ­ Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloo...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Jõed, järved, kliima

Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima ­ Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi ­ pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus ­ Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi ­ looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva,...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Eesti järved

· Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Är...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veekogud

17. Iseloomusta järvede paiknemist Eestis. Ebaühtlane, enam on neid liigestatud pinnamoega aladel. Paiguti on neid Lääne-Eesti rannikul. Kirde-Eesti on järvederohkeim. Kagu-Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas samuti. Kõige hõredamini on Pandivere kõrgustikul, Harju ja Viru lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. 18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Siseveed, mullad

Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi. Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv. PÕHJAVEE KUJUNEMINE Ülemiste horisontide põhjavesi: maasse imbuvad sademed -> mage. Sügavamal: geoloogilisest minevikust pärit vesi -> soolsus kasvad (+jood, broom jt). Põhjavesi on väga reostusohtlik. Tööstusettevõtted kasutavad nii palju vett, et Põhja- Eesti pinnaveevarud on kitsad. Olukorra leevendamiseks on veehoidlad ja põhjavesi. PINNA- JA PÕHJAVEE MÕJUTAMINE...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti siseveekogude seisund

· Lisaks esineb lubjatoitelisi, soolatoitelisi ja rauatoitelisi järvi , kuid nende osatähtsus on väike. 2 Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. 4 4 Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/Humiinaine 9 Jõed Levik ja tihedus Soome laht, Läänemeri, Peipsi järv ja Haanja kõrgustik loovad Eestis soodsad tingimused tervikliku vooluvetevõrgustiku kujunemiseks. Pinnamoe iseärasused tingivad siinsete jõgede jagunemise erinevate vesikondade vahel.2 Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja looduslikku vesikonda: · Narva-Peipsi vesikond, · Soome lahe vesikond, · Liivi lahe vesikond ja · Saarte veekogud. Kolme vesikonna ­ Narva-Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere...

Keskkonnakeemia
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil ­ künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...

Eesti loodusgeograafia
208 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Jõgi

Jõestik. Koostaja: Peeter Puusepp 1. Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve ). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares ...

Geograafia
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun