Peipsi järve elustik (referaat) (1)

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Triin Rannak
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK
Referaat
Juhendaja : Henn Kukk
Tallinn 2012
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1PEIPSI JÄRV 4
2PEIPSI JÄRVE ELUSTIK 5
2.1Peipsi järve suurtaimestik 6
2.2Bakerid ja algloomad 7
2.3Vetikad 8
2.4Zooplankton 9
2.5Põhjaloomastik 10
2.6Kalad 11
2.7Kahepaiksed, roomajad ja imetajad 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
SISSEJUHATUS 3
1 PEIPSI JÄRV 4
2 PEIPSI JÄRVE ELUSTIK .5
2.1 Peipsi järve suurtaimestik 6
2.2 Bakerid ja algloomad 7
2.3 Vetikad 8
2.4 Zooplankton 9
2.5 Põhjaloomastik 10
2.6 Kalad 11
2.7 Kahepaiksed , roomajad ja imetajad 12
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Eestis on arvukalt siseveekogusid – rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994)
Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve – Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele.
Materjale võtan raamatutest ning Internetist.

PEIPSI JÄRV

Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv, neid ühendav väin on lämmijärv (ka Soejärv). (A. Mäemets, 1977)
Peipsi on olnud vähemalt 1000 aastat looduslikuks piiriks Eesti ja Venemaa vahel, ammu enne nende riikide vormilist teket. Tema ääres elati juba keskmisel kiviajal. Peipsi on olnud kauba- ja sõjatee viikingiajast saadik. Säilinud maakaartidel on seda järve kujutatud alates 16. Sajandist. Tänapäevaks on Peipsi tähtsus kahanenud küll veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana.
Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ning Eestis suurim. Tema veepeegli pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, keskmine sügavus 15,3 m.
Oma suuruse ja elupaikade mitmekesisuse tõttu on Peipsi koduks paljudele olenditele. (J. Haberman , T. Timm , A. Raukas , 2008)

PEIPSI JÄRVE ELUSTIK

Peipsi järvest on seni leitud 122 liiki suurtaimi, üle tuhande liigi väikseid vetikaid, ligi 300 liiki planktoniloomi, üle 400 liigi palja silmaga nähtavaid põhjaloomi ja 34 liiki kalu ning sõõrsuid. Järve rannikul võib kohata 9 liiki kahepaikseid ja 6 liiki roomajaid. Siin on nähtud 266 liiki linde. Järve ja tema lähiümbrusega on seotud paarkümmend liiki imetajaid .
Peipsi on produktiivne järv. Suurtaimestik hõlmab 5-8% tema akvatooriumist. Füloplanktoni biomass on viimastel aastatel olnud vegetatsiooniperioodil keskmiselt 10 g m-3, zooplanktoni biomass 1,5 g m-3, põhjaloomastiku biomass paljuaastase keskmisena 12,3 g m-2, lisaks rändkarbi biomass 235 g m-2. Põhja-Euroopa kalarikkaima suurjärvena on Peipsi loovutanud kaluritele aastas enamasti 7000-11000 t kala ehk 20-31 kg hektari kohta. Kevadel toidab Peipsi kümneid tuhandeid läbirändel peatuvaid veelinde. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008)

Peipsi järve suurtaimestik

Peipsi järv on küllaltki sarnane Võrtsjärvega, paljud liigid on mõlemas järves samad. Haruldasi liike esineb Peipsis aga mõnevõrra rohkem. ( http://loodus.keskkonnainfo.ee , 26.03.2012)
Peipsi järve taimestiku piiritlemine pole aga lihtne. Kõrgematel liivakallastel on iseloomulikud mereluidetelt tuttavad liigid – liiv-vareskaer ja villane katkujuur. Vahel harva leiame teisigi mereliste alade taimi, nagu rand -seahernes Suurjärve idarannikul ja lääne-mõõkrohi Piirissaarel . Ilma järveta neid taimi seal ei kasvaks.
Ühtekokku on Peipsi suurtaimede uusimas nimistus kohatud 122 (1997-2006) kõrgemate taimede liiki; määratud on nitellopsis, üks mändvetika- ja kuus suurte niitrohevetikate liiki ning üks punavetikas. Huvitav on see, et suurvetikategi hulgas on sääraseid, mida oli seni Eestis leitud vaid riimveest: rohevetikas ja punavetikas.
Taimeliikidest, mille esinemissagedus uuritud 77 Suurjärve ja Lämmijärve punktis oli ≥5%, leidus peaaegu kõikjal harilikku pilliroogu (u 83%) ning kaelus -penikeelt (u 79%). Ka varasematel aegadel on need kaks liiki kõige tähtsamad olnud.
Umbes pooltest Eesti osas uuritud paigust leiti harilikku konnarohtu ja kamm-penikeelt. Sageli kohatavad on veel luigelikk, nõelalss, valge kastehein, kõõlusleht, vesikatk, vesikerss ja tarnad, eriti sale tarn . (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008, „PEIPSI“, lk 234)

Bakerid ja algloomad

Baktereid leidub Peipsi järve vees hulgal, mis on tüüpiline ka teistele järvedele Eestis ja mujal. Tavaliselt mõõdetakse nende arvukust miljonites rakkudes milliliitris. Üldine bakterite arvukus kõikus Peipsis aastakümnete jooksul vahemikus 0,4 kuni 8,8x106 rakku ml-1, jäädes keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juurde. Peipsi järve bakterite liigilist koosseisu pole üldistusi võimaldaval tasemel veel uuritud.
Ainuraksete ehk algloomade tähtsaimad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgesed. Viburloomi on Peipsi järves vähem uuritud, enamasti on nad väiksemad, aga arvukamad. Peipsi avaosas ulatub viburloomade arvukus keskmiselt 600 isendini milliliitris. Ripsloomad on üherakulised loomad ja mõõtmetelt väga väikesed. Peipsist on leitud kokku 57 ripsloomataksonit. Järve eri osade vahel jagunevad nad järgmiselt: Suurjärvest 34, Lämmijärvest 47 ja Pihkva järvest 23. Vibur- ja ripsloomad võivad veekogudes edukalt piirata bakterite juurdekasvu . (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008)

Vetikad

Praeguseks on Peipsis määratud üle tuhande vetikataksoni, neist pooled on ränivetikad. Siiani avaldatud liiginimestikud pole kaugeltki täielikud. Paljud vetikad on mitmel põhjusel jäänud määramata.
Tähtsal kohal on järves sini-, räni- ja rohevetikad.
Sinivetikad ehk tsüanobakterid on liikide koguarvult kolmandal, planktonis viimasel ajal aga esikohal. Paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga. Eriti liigirohke ja arvukas on perekond Anabaena Peipsi Suurjärves. Ohtralt esineb ka väga väikestest rakkudest koosnevad kolooniaid perekondadest Aphanocapsa, Aphanothece ja Cyanodictyon; neist paljud on seni liigini määramata.
Ränivetikad on liikide arvult olnud planktonis ülekaalus peaaegu viimase kümnendini, mil neid on hakanud ületama sinivetikad. Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas . Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes.
Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008)

Zooplankton

Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste – zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus , kui ühine elukeskkond (vesi). Zooplanktonite rühmad on vesikirbulised , keriloomad , aerjalgsed ja rändkarp.
Vesikirbulised on zooplanktoni tähtsaim rühm. Toitudes vetikatest ja olles ise toiduks planktontoidulistele kaladele , on nad põhilised veekogu orgaanilise aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse. Vähesel hulgal ilmusid nad Peipsi planktonisse juba mais, kuid intensiivne arend algas juunis ja saavutas enamasti maksimumi juulis-augustis. Sellest peale hakkas nende hulk vähenema ning kahanes talvise miinimumi.
Keriloomad on metazooplanktoni loomadest kõige väiksemad. Kõige arvukam keriloom on Keratella cochlearis. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Arvukuselt domineerivad kogu aasta keriloomaliigid, biomassilt aga vesikirbulised ja aerjalalised. (web.zone.ee, 26.03.2012)
Aerjalgsed on vähkide alamklass . Neile on iseloomulikud hästi arenenud alalõuad, millega kurnatakse veest toiduosakesi. ( http://www.kalapeedia.ee , 13.03.2012) Kõige rohkem on aerjalgseid juunis nende aktiivse paljunemise ajal, kõige vähem oktoobris , mil vesi on juba jahe. Tähtis aerjalgne on Peipsi järves Eudiaptomus gracilis.
Rändkarp on täiskasvanult üsna suur bentoseloom, kes elab veekogu põhjale kinnitunult. Rändkarp ilmus 1930. Aastal Velikaja jõe kaudu Venemaalt Peipsi järve. Sellest peale on siinse zooplanktoni hulgas ka tema vastseid . Teiste zooplanktonite rühmadega võrreldes on rändkarbi vastsete osakaal zooplanktonis tühine. Arvukusest moodustasid nad 2-3%, biomassist 1%. Neid leidus ainult soojal ajal, peamiselt juunist septembrini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008)

Põhjaloomastik

Põhjasette sees ja pinnal, aga ka järvepõhjas olevatel esemetel ja veetaimedel elavad selgrootud loomad moodustavad järve zoobentose ehk põhjaloomastiku.
Peipsis nagu enamikus teisteski Eesti järvedes on seni hästi uuritud vaid makrozoobentost ehk suuremaid põhjaloomi, pikkusega üle 1-2 mm, keda võib ka palja silmaga näha.
Peipsi põhjaloomastikus on seni teada ligi 500 liiki. Vormirohkeimad rühmad on Chironomidae (111liiki), Mollusca (83 liiki) ja Oligochaeta (59 liiki). Need on ka kõige ohtramalt esindatud .
Peipsi on põhjaloomastiku poolest rikas veekogu. Põhja-Euroopa suurjärvede hulgas ( Laadoga , Äänisjärv, Ilmen , Võrtsjärv jt) on ta selles suhtes esikohal.
Surusääsklased ehk hironomiidid on Peipsi põhjaloomastikus liigirikkaim, kõige laiemalt levinud ja biomassilt domineeriv rühm.
Ka väheharjasusse leidus peaaegu kõigis proovides ja nad olid järve ohtraim loomarühm. Biomassilt jäid nad aga hironomiididele alla.
Väikesed limused jäid Peipsis nii arvukuselt kui biomassilt väheharjasusside ja hironomiidivastsete järel kolmandale kohale.
Putukaist leidus Peipsis peale surusääsklaste kõige rohkem habesääsklaste, ühepäevikuliste ja ehmestiivaliste vastseid.
Kaanid on Peipsi „muude“ põhjaloomade seas kaalukaim rühm. 12 leitud liigist oli arvukuselt esikohal pisikaan, teisel kohal suurem ja seepärast suurima biomassiga harilik ahaskaan, järgnesid hele ahaskaan, harilik lamekaan ja heleda lamekaani vorm papillosa.
Muudest ussidest väärivad tähelepanu ümarussid sugukonnast kiudussid, kes vastsena parasiteerivad veeputukais. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008)

Kalad

Kalad on veeökosüsteemide olulised funktsionaalseks komponendiks ja nende kooslusi peetakse veeökosüsteemide tervise koondnäitajaks.
Peipsi kalafauna on liigirikas . Tänapäeval elab Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven . Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale latikas , särg ja ahven.
Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki. Eesti kalapüügieeskiri ei luba harjust, tõugjat ega säga püüda ühestki veekogust. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008)

Kahepaiksed, roomajad ja imetajad

Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele. Mitmed loomaliigid kes on seotud veekogude ja nende kaldakooslustega ( saarmas , kobras, naarits , mink ja ondatra ), elavad Peipsi järve kaldavööndis ja sinna suubuvates vooluveekogudes.
Kahepaiksed ehk amfiibid on Peipsi rannikualal esindatud üheksa liigiga . Eestis elavatest kahepaiksetest puudub siin vaid kõre ehk juttselg -kärnkonn. Peipsi järves on levinud tähnik- ja harivesilik , muda -, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn , esineb ka järve-, tiigi- ja veekonni.
Roomajad on Eestis esindatud viie liigiga, kuid võimalik on ka kuuenda esinemine. Peipsi rannikutel võib neist regulaarselt kohata nelja. Roomajad ei ole otseselt seotud küll järvega, küll aga pakuvad kaldabiotoobid neile häid elupaiku. Peipsi järves esineb kivi- ja arusisalik , vaskuss, rästik, nastik ja silenastik.
Peipsi rannikualal kohtab peaaegu kõiki Eestis elavad imetajaliike. Siin puuduvad vai hülged ja teised mereimetajad . Raske on järvega seostada metsades ja puudel elavaid liike: lendoravat , oravat, metsnugist, karu, hunti , ilvest, rebast, kährikkoera jt. Ometi ulatuvad nendegi elupaigad kohati lausa Peipsi veepiirini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Samuti esineb veel kopraid, saarmaid, minke, naaritsaid, tuhkruid, kärpe ja nirke.

KOKKUVÕTE

Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast. Seepärast on ta elupaigaks väga paljudele liikidele.
Näiteks taimedele, mille uusimas nimistus on 122 liiki. Samuti ka bakteridele ja algloomadele, kus üldine arvutus on keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juures. Peipsis on määratud üle tuhande vetikataksoni, neist pooled on ränivetikad. Zooplanktonite rühmadest on Peipsi elupaigaks vesikirbulistele, keriloomadele, aerjalgsetele ning rändkarpidele. Ka põhjaloomastiku poolest on Peipsi rikas. Vormirohkeimad rühmad on Chironomidae (111liiki), Mollusca (83 liiki) ja Oligochaeta (59 liiki). Liigirikas on Peipsi veel kalafauna poolest, kus elab 37 kalaliiki. Peipsi järv pakub elukohta ka loomaliikidele, kes on seotud ka kaldaga, nagu näiteks saarmas, kobras, naarits ja mink.
Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku, taimestiku ning muude liigiliste mitmekesisusele.

KASUTATUD KIRJANDUS

Järvekülg, A. 1994. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon , Tallinn
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn
Haberman, J., Timm, T., Raukas, A. 2008. PEIPSI. Eesti Loodusfoto, Tartu
Aerjalgsed. [WWW] http://www.kalapeedia.ee/aerjalgsed.html (13.03.2012)
Peipsi järve taimestik . [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172577494/F1190618869 (26.03.2012)
Peipsi Zooplankton. [WWW] web.zone.ee/bush/Peipsi%20Zooplankton.ppt (26.03.2012)
14