Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus
Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust)
Kangur, 2008). Põlevkivi kaevandamine Kirde-Eesti põlevkivikaevandused ja nendega seotud tööstused on üheks jõgede ja Peipsi järve reostuskoormuse mõjutajateks (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Üheks Peipsi järve reostusallikaks on põlevkivikaevandustest välja pumbatavad ülisuured veekogused, mis võivad pinnavett mõjutada oluliselt suurema veekaredusega, mineraalainete ja sulfaatide sisaldusega (Hein, 2008). Kaevandusvesi jõuab Peipsi järve Rannapungerja jõe kaudu. Teiste valgla jõgedega võrreldes on selle jõe vees 10-20 korda rohkem sulfaate ja kõrgem on ka orgaanilise aine sisaldus. Aastatel 1999-2005 on Rannapungerja jõkke juhitava kaevandusvee kogus ulatuslikult vaheldunud. Ärajuhitava vee hulk sõltub sademetest ja maa-ala suurusest, mida kaevandatakse. Viimastel aastatel on kaevandusvee heide kasvanud, sest sademete hulk on olnud üle pika aja üle keskmise. Aastas kantakse Peipsi järve keskmiselt 40 700 tonni sulfaate
104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv. 116Paunküla veehoidla 117Kahala jrv. 118Karujärv (Saaremaal) 119Koosa jrv. 120Pühajärv 121Kaiavere jrv. 122Sutlepa meri 123Aheru jrv. 124Tamula jrv.
Turbarabad www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madalik.pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud
Vee temperatuur on suvel pinnakihis ranniku lähedal kuni 26°C, avajärvel kuni 22°C; temperatuuri ja hapniku kihistus on nõrgad, hapnikuolud aastaringi head. Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli lõpuni, jää paksus harilikult 50-60cm. Loodus. Suurjärv on rohketoiteline (loodeosa kesktoiteline), Lämmi- ja Pihkva järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi
direktor. 1919. aastast kuni surmani juhtis ta Tartu ülikooli loomaarstiteaduskonna tööd. Mõisa viimaseks omanikuks oli krahvinna Marie Mussin-Puskin. 20. sajandi teisel kümnendil jagati mõis taludeks tagasi. Täna võib Pootsiku külas veel näha vana, võsastuvat mõisaparki ja mälestuskivi bakterioloog Karl Happichile, kes avastas keefiri tootmiseks vajaliku piimhappebakteri (A. Särg, 2006, lk. 71). 3.07 Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis Rannapungerja mõis on tänaseks hävinenud ja andmed puuduvad. 3.08 Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis Tudulinna kohta leiab kirjalikke märkmeid 1583. aastast. Tudulinna mõis eraldati Rakverest 19. sajandi algul. Mõis kuulus Tiesenhausenitele, 1871. aastal pärandus mõis Diedrich Johann von Tiesenhausenilt tema õele Emilie von Brevenile. 1880. aastal ostis mõisa 70 000 rubla eest parun Roman Tiesenhausen. 20. sajandi algusessai omanikuks Georg von Wege
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0
Alutaguse madalik Mari Ann Ainsar RVG 10.b 2011 Asukoht ja kirjeldus Narva jõe läänekaldal Mustajõe valgalal Pandivere kõrgustikust kagu ja lõuna pool asub ulatuslik paealuspõhjaga tasandik, mis on laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas. Sellisel aluspõhjal on välja kujunenud eriline territoorium: Alutaguse metsade- ja sooderikas ning väga hõreda inimasustusega loodusmaastik.(estonica) (cmsimple) Kaitsealad ja kliimaaolud Alutaguse madalikul asuvad Agusalu looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Tudusoo kaitseala ja Sirtsi looduskaitseala. Alutaguse kesk- ja põhjaosas on ülekaalus madalsood, lääne ja kagu pool siirdesoodest ümbritsetud rabad.(vkg) Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub...
Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat.
Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele. 3 Vetevõrk Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke. Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka IisakuJõugaIlluka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved)
inimestega, kes on samas olukorras ja mõistavad sind. Laagrid Venekeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna venekeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud: Viking Tiigrid www.vikingtiigrid.ee Vihasoo laager www.vihasoo.ee Kotka laager www.kotkalaager.ee Eestikeelsed suvelaagrid, kus ATH lapsed on puhanud ja millega Tallinna eestikeelse ATH tugirühma lapsevanemad on siiani rahul olnud: Rannapungerja Noortelaager www.rannapungerjalaager.ee Lisaks on võimalik kodulehelt http://www.noortelaagrid.edu.ee/?keel=ee leida infot üle Eesti tegutsevate laagrite kohta.
Peipsi-äärne puhkekoht LIIDIA pakub meeldivat puhkust looduskaunis kohas Rannapungerja jõel. Pakutakse Sulle ja Su perele puhkust, rahu ja vaikust imeilusas loodudes taskukohase hinnaga ja täidame Su päevad sõbraliku teenindusega. Asukoht on ca 50 km kaugusel Jõhvist ja ca 80 km kaugusel Tartust. Mustvee jääb ca 20 km kaugusele. Kui ujumisest ja päevitamisest jääb väheks, saab jalutada männimetsas ja nautida enda poolt korjatud marju, valmistada maitsvat seenerooga või kalastada Rannapungerja jõe kaldal. Valaste puhkeküla Valaste puhkeküla asub pankrannikul Ida-Virumaal Eesti kõrgeima joa juures. Loodus pakub sealseid kauneid vaateid. Lisaks võimalusele maakoore kihtidega tutvust teha ja langeva vee ilu vaadelda, saab ka nautida romantilisi päikesetõuse ja loojanguid mere kohal. Puhkekülas asuvast kohvikust saab ööpäevaringselt kehale kerget kosutust leida. Ööbimisvõimalusi on mitmeid. Kui soov on taskukohast majutust saada, siis võib valida toa hostel/puhkemajas
aastal 12,7%-i ning 2005. aastal 12,2%-i. Tänavjärve jõevähi asurkond oli ajalooliselt terve ja suure taastumispotentsiaaliga, kuid ilmselt intensiivse püügi tõttu on levima hakanud lapihaigus. Värska lahe vähipopulatsiooni seisund on hea. 2006. a.kokkuvõte 2006. aastal teostati jõevähi katsepüüke 12 seireveekogus. Katsepüükideks kasutati vähimõrdasid. Tulemuste põhjal ei esine jõevähki Rannapungerja jões ja Põltsamaa jões. Oluliselt oli vähivaru seisund halvenenud Kubija järves. Võrreldes eelnevate aastatega oli aga vähivaru mõnevõrra kahanenud Aheru järves ja Luguse jões. Nendes veekogudes ja ka Ärma jões oli oluliselt kahanenud suuremate (mõõduliste) vähkide osatähtsus, mis ilmselt on röövpüügi tulemuseks. Ka Paadremaa jõel täheldati salapüügi mõju, kuid seal on vähipopulatsiooni seisund, võrreldes 2002-2004. a olukorraga, siiski paranemas. Mitmel
Põlevkivi tellimisel. Kaevanduse ehitamine algas 1964. aasta sügisel ja kestis kaheksa aastat. Ehitustööde maksumuseks oli 50 miljonit rubla. Aastal 1972 lasti kaevandus käiku tootlikkusega 5,4 mln tonni kaubapõlevkivi aastas. See oli tollal maailma põlevkivikaevandustest suurim. Estonia kaevandus juhib oma väljapumbatavad veed läbi läänepoolsete Kurtna järvede, häirides järvede looduslikku koostist rohkete sulfaadilisanditega. Kaevanduvete eemaldamiseks kasutatakse ka Milloja ja Rannapungerja jõge, mis suubub Peipsi järve. Kaevandustest eemaldatava vee tõttu jäävad kuivaks ka kohalikud madalamad kaevud. Seetõttu võetakse meetmeid kohalike elanike varustamiseks majapidamiseks vajaliku veega. Karjäärialadel segi pööratud pinnasekihid soodustavad pinnavee kiiret nõrgumist põhjavette, läbimata korrapärast looduslikku filtreerimist. Kui Estonia kaevandus hakkas Mäetaguse vallas lähenema Seli soole, on see kuivama hakanud. Esimesed laukad on peaaegu kinni kasvanud
- 9. Urumarja Noortelaager 686 5 980 215 280.- 10. Jaanimäe Spordilaager 315 2 050 73 800.- 11. Kurgjärve Spordilaager 2 111 18 070 650 520.- 12. Veski Noortelaager 472 4 107 147 852.- 13. Relvo Sport Noortelaager 280 2 296 82 656.- 14. Rannapungerja Noortelaager 288 2 808 101 088.- 15. Lastekaitse Liidu Lastelaagrite 416 2 956 106 416.- OÜ Pivarootsi Õppe- ja Puhke- laager 16. Rutja Noortelaager 134 938 33 768.- 17. Luunja Noortelaager 539 4 118 148 248.- 18. Pärlselja Noortelaager 640 6 028 217 008.- 19
jõesüsteemides, idapool Kagu-Aasiast kuni Jaapanini, kus saarmas on väljasurnud (Ruiz- Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008) Eestis levinud kogu mandril, ka Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiu- ja Saaremaal esines 1920.- 30. aastatel, kuid 50-ndatel puudus. Praegust arvukust hinnatakse Eestis 2000 loomani (Vulla, 2008). Pidevalt esineb ta suurematel nn. ,,saarmajõgedel": Pedja jõel, Põltsamaa e Paala jõel, Võhandu jõel, Rannapungerja jõel, Jägala jõel, Alajõel, Loobu jõel, Valgejõel, Kunda jõel, Pärnu jõel ja nende lisaharudel. Saarmast esineb ka paljudel teistel jõgedel (Laanetu, Veenpere, 1971). Saarmas on meie alade põlisasukas. Ta on siin elanud juba varaholotseenis, kuid rohkem on selle looma luid vanade asulate asemetelt leitud siiski keskholotseenis. Veel 18.19. sajandil oli ta Ida-Baltikumis üsna laialt levinud. K. Greve andmeil oli saarmas siin kohati tavaline veel 20. sajandi algul (Laanetu, 2007).
linnuselääne erinevatele läänisaajatele, mis tähendab, et nad lähevad erakätesse ja riik sinna enam ei sekku. See tähendab, et võimu teostamine läheb riigilt kohalikele mõisatele, ehk mõisad muutuvad haldusüksustele. See jääb kestma kuni 19.sajandi reformideni. Kui moodustatakse Liivimaa kubermang, siis hakatakse vaatama, millised alad võiksid sina kuuluda. 1629.aastal otsustatakse piir tõmmata Tartu kreisi järgi. Tallinn- Tartu mnt 100 km post, Tartu-Jõhvi, kus on Rannapungerja jõgi. Kreisid ei teosta tsiviilvõimu. 17.saj Narva liidetakse Ingerimaaga. 1629.aastaga moodustatakse Liivimaa kindlralkubermang. Liivimaa esimene kindralkuberner Johan Skytte (1629-1634). Eestimaa kuberner Erik Oxenstierna (1646-1652). Kubermanguvalitsuse otsused väljastati plakatitena. Plakateid on säilinud tohutult palju. Plakatid tuli teatavaks teha üle maa, seega tehti neid mitmeid versioone, et saata laiali. Kihelkonnakirikus loeti need ette
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Kuid hoolimata oma 3555 ruutkilomeetri suurusest veepeeglist on Peipsi väga madal järv (keskmiselt 8, maksimaalselt 15,3 meetrit) ja seetõttu on vee maht järves suhteliselt väike. Äänisjärvest on ta kuus, Laadogast aga kuni 13 korda madalam. Seetõttu on Peipsi kergesti haavatav ja möödunud aastakümnete jooksul on tema ökoloogiline seisund oluliselt halvenenud. Sellele on kaasa aidanud Velikaja, Emajõgi, Rannapungerja ja teised Peipsisse suubuvad jõed, aga ka Peipsile põhjakaare tuultega kohale kantud Eesti ja Balti soojuselektrijaamade suits. Eelöeldust tulenevalt vajab Peipsi kompleksset geoloogilist, hüdroloogilist, hüdrokeemilist, bioloogilist ja sanitaar-hügieenilist uuringut ning tõhusat seiret. Seda pole kerge läbi viia, sest Peipsit poolitab Eesti ja Vene riigipiir ning heanaaberlik riikidevaheline koostöö selles vald konnas ei taha käivituda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
