Martin Sillaots 10.4.6 Eesti majanduse põhijooned Tagada usaldus Eesti Krooni suhtes Luua majanduse arenguks sobivad tingimused Valuutakomitee: 1. keskpanga laenud valitsusele Proportsionaalne Reinvesteeringud 2. krooni kattevara müümine tulumaks: maksuvabad: 3. krooni fikseeritud kurss 4. krooni 100% kattevara Tasakaalustatud Vabakaubandus: riigieelarve: Toetusi vähe: 10.4.7 Valuutakomitee Keskpank ei sekku majandustegevusse. Valuutakomitee on loodud raha stabiilsuse tagamiseks.
1944. USAs Bretton Woodsis moodustatud valuutaliidu otsusega jäi kulla alusele USA $, s.t. USA kohustus ostma kulda hinnaga 35$ unts. 1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana
majandust. Tegevus tavalise hoiu- ja laenupangana muutis Eesti Panga ühtlasi Eesti suurimaks kommertspangaks, kes teravas konkurentsis muude pankadega kasvatas oma laenuportfelli peaaegu kaks korda ja hoiusummad ligikaudu kolm korda suuremaks kui kõigil muudel kommertspankadel. [4] Põhikirja kohaselt pidanuks Eesti raha olema pariteetsel alusel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 gr. kulda), kuid emiteeritavale rahale keskpangal reaalset kattevara polnud, mistõttu käibele lastud pangatähed olid tegelikult katteta paberraha. [4] Krediidiinflatsioon, liigne optimism eeldatavate turgude suhtes ja sellest johtunud strateegiliselt valed krediteerimisotsused tõid 1923. a., pärast Venemaale orienteeritud majanduspoliitika läbikukkumist kaasa ulatuslike pankrottide laine ning majanduslanguse. Lisaks oli 1923. a.. põllumajandusele äärmiselt ebasoodne. Mittelikviidseiks osutunud laenude refinantseerimise katsed ebaõnnestusid
Surrogaatrahad: RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA Deposiitrahad: KOMMERTSPANKADE POOLT LOODUD RAHA Elektrooniline raha: EKSISTEERIB VIRTUAALSELT Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada usaldatakse Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/: a) kulda (“kuldajastu”); b) konverteeritavat valuutat; RAHABAAS c) muid finants- ja füüsilisi aktivaid. EEK Emiteerib keskpank Raha emissioon –
· Võetakse välislaenu · Mingi margalt kroonile 5. 1929 aastal alanud majanduskriisi mõju Eestile ( majandus, sisepoliitika, põhiseadus) · Väline põhjus : Suur majanduskriis USA's alates aastast 1929 · Mõju Eestile : Tollid tõusid, põllumajandustoodete hinnad langesid, siseturu nõudlus vähenes, rahva ostujõud langes, väliskaubandus negatiivne, pankrotid ( põllumajandus, tööstus, kaubandus, pangad) · Suurbritannia devalveeris naela, krooni kattevara vähenes · Tööpuudus Põhiseaduse kriis · Etteheited põhiseadusele · Riigikogul suur võim · Puudub president · Riigikogu poolt ettevalmistatud enne põhiseaduse projektid kukkusid hääletusel läbi · 1933. Okt toimus vabadussõdalaste põhiseaduse eelnõu hääletus - seadus võeti vastu 6. 1934 aasta riigipööre 7. Sisepoliitiline kriis · Rahulolematus parlamentis · Parteide lagunemine · Valitsuste vahetumine 8
Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. Rahareform. Vältimaks 1923.-2924.a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. 1.jaanuar 1928.a. hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. 1920.aastatel suudeti Eestis vabaneda Venemaa majanduslikust pärandist ning kujundada iseseisva riigi vajadustele vastav majandusstruktuur. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.
riigikorraga, taandumine ärid suleti, lühendati tööpäeva, tööliste · Väliskaubanduse kontroll. autoritaarsuse, totalitarismi ees; arvu kärbiti; · Toiduaintete hinna langus ja tollide · Riigikassa täitmine aeglustus SB maksu tõus andis valusa hoobi naelsterling devalveeriti ja Eesti põllumajandusele, mis oli Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra; peamine majandusharu. · Halvenes rahva olukord: elukallidus tõusis, kasvas tööpuudus, sissetulekud vähenesid. 11. Vabadussõjalaste tegevused · Liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine; · Sõjamälestuste jäädvustamine; · Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine;
ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. Majanduse tähtsaim haru oli põllumajandus.Juhtkohal loomakasvatus. Tööstuses kütuse- ja keemiatööstus. (põlevkivi), paberitööstus (mets), toiduainetetööstus (põllumajandussaadused).Masinatööstus ja tekstiilitööstus korraldati ümber vastavalt riigi vajadustele. 1.Jaanuarist 1928.a. hakkas kehtima Eesti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. Väliskaubanduspartnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, järgnesid Soome, Rootsi, Läti. Väljavedu : või, peekon, munad, metsamaterjal ning tekstiil, paber, põlevkiviõlid. Sisevedu: tööstusseadmed, keemiakaubad, tooraine.
pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Põllumajandus-põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast. Põllumajanduse taastamise aluseks oli 1919.aastal alanud maareform, millega kaotati mõisad ning lisaks 75 000 varasemale talule loodi juurde 56 000 asundustalu. Põllumajanduses jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine Tööstus- Veneaegsed suurettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule,
1992 teostati rahareform. NSV Liidu rubla asendati krooniga, mis seoti Saksa marga kursiga. 2004. seoti kroon euroga. 1.01.2011 leminek eurole. Majanduspoliitika eesmrgid: 1) elustandardi kasv; 2) tisthive tealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. RAHA LIIGID- sularaha, elektrooniline raha SELLE LESANDED- maksevahend, arvestushik EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank *teostab jrelvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD- *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis niteks Swedbank, SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President- Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse, infrastruktuur, haridus.
likviidsemaid vahendeid. Näitjate järgi on ettevõttel päris head väljavaated. Maksevalmiduskordaja = Raha+väärtpabrer / Lühiajalised kohustused 31.12.2007 Maksevalmiduskordaja = 6 546+7 665/235 897=0,06 31.12.2008 Maksevalmiduskordaja = 7 349+7 665/201 546=0,07 Näitab, kui suures osas on lühiajalised kohustused kaetud kõrglikviidse varaga. Mida väiksem on maksevalmidusekordaja seda parem. Kuid see ei tohiks ületada 0,2. Kattevara hindamise suhtarv Intressikulude kattekordaja = Ärikasum/IKU- intressikulud 31.12.2007 Intressikulude kattekordaja =54 249/2 765=19,6 31.12.2008 Intressikulude kattekordaja =65 575/1 045=62,7 Intressikulude kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab intressikulusid. Mida suurem on arvnäitaja seda parem. Nagu näha siis on see arv kahekordistunud võrreldes aastaga 2007. Soliidsuskordaja = Omakapital / Kogukapital *100 31.12.2007 Soliidsuskordaja = 562 224/752 451*100=74% 31.12
( veelgi laiem raham66t, sisaldab tähtajalisi) 14. Kullastandardi alamliigid: 1) mündistandard; 2) kangistandard, millega piirati rahamärkide vahetamist; 3) deviisstandard 15. Bretton Woods'i süsteem pandi alus Rahvusvahelisele Valuutafondile ja v6eti kasutusele fikseeritud e. kindel vahetuskursisüsteem.l unts vastas 35 USD-le. 16. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamisdokumenti: Eesti maksebilanss, kooni kattevara bilanss. Eesti panga bilanss 17. Eesti krooni reservvääring EURO 18. Eesti Vabariigi rahaseadus 1) rahaülhik; 2) emiteerirnine; 3) maksevahend; 4) EV raha piiranguteta vastuvõtmise kohustus 5) Eesti krooni vahetatavus teiste valuutadega; 6) vigastatud ja rikutud raha; 7) vastutus raha järeletegemise eest; 8) seaduse jõustumine 19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust
a. konserveerivad olemasoleva struktuuri ja tekitavad poliitilisi erimeelsusi b. diskrimineerivad avalikku sektorit c. on väga kallid ja töömahukad 28. Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a. see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b. riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c. oli vaja krooni kattevara 29. Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a. sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b. see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c. välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma 30. Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse a. privatiseerimist b. välisinvesteeringuid c. kollaseid kaarte, restitutsiooni, maareformi
10.3 Eesti kroon ja Euro 10.3.1 Eesti kroon 1. Mis aastal tuli käibele Eesti kroon? ....................................................................................... 2. Millisel asutusel on õigus emiteerida Eesti kroone?...................................................................... 3. Mis on Eesti krooni kattevara? ....................................................................................... 4. Millise välisvaluutaga on Eesti kroon seotud?............................................................................... 5. Milline on sidumiskurss? ....................................................................................... Ülesanne Kui hästi Sa tunned Eesti paberraha
pangast välja. Panga likviidsus – panga võime rahuldada igal ajal hoiustajate õigustatud nõudeid. Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe. Tulenevalt tagatisfondi seadusest on hoiused kindlustatud ja hüvitatakse 100 protsendi ulatuses. Alates 01.01. 2011 on hüvituse piirmäär 100 000 eurot. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus. Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: - raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu - finants- ja pangandusjärelvalve - arveldussüsteemi tagamine pankade vahel - sularaharingluse korraldamine - muud teenused Krediit. Võimaldab saada raha, kaupa või teenuseid nüüd, maksma peame aga tulevikus. Enimtuntud – järelmaksud, krediitkaardid, autoliising, eluasemelaen, riiklik õppelaen.
kriitilistel hetkedel võib emotsioonidele tuginedes käituda. Niisiis, kuidas sina ja mina otsustame krooni kursi? Seni, kuni me toimetame omi asju rahulikult ja usaldame oma riiki ja selle juhte, on krooniga kõik korras. Kui piisavalt paljudel meist ühel heal päeval -usaldus otsa lõpeb, läheme me panka ja palume oma kroonid (mitte ainult sularaha, vaid ka hoiused) eurode vastu vahetada. Teatavasti tagab krooni kattevara (täna umbes 35 miljardit krooni) ringluses oleva sularaha pluss pankade väliskohustused. Aga ei taga hoiuseid (täna kroonihoiused kokku umbes 85 miljardit krooni), kus pangad on vahepeal tublisti kroone "paljundanud", andes välja laene. Mis siis saab? Priit helistab Erkkile ja peetakse aru. Mõne tunni pärast helistab Erkki Janile Stockholmi, et nõu küsida. Siis sõltub kõik sellest, kui kõvast terasest on meie pankurite ja pankade Rootsi omanike närvid
välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Alates 1928. aastast oli Eesti Pangal ainuõigus emiteerida pangatähti. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung, asepresident E. Aule ja direktor J. Sihver. Kokku on Eesti Pangal olnud 7 presidenti ja praegu ametisolev Vahur Kraft on kaheksas. Kuni 1928. aastani oli käibelolev valuuta Eesti mark, mis oma väärtuselt pidi olema pariteetsetel alustel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 g kulda). Piisava kattevara puudumise tõttu sai margast siiski ainult katteta paberraha. Raskused majanduses ja keskpanga valed laenuotsused ning katsed katta riigi eelarve puudujääki viisid kriisini. Lisaks keskpanga reformimisele viidi läbi rahareform ning 1. jaanuaril 1928. aastal jõustunud rahaseadusega sai Eesti Vabariigi rahaühikuks Eesti kroon. Kroon võrdsustati Rootsi krooniga ja kullastandardiks jäi 1924. aastal kehtestatud teoreetilise kuldkrooni standard 0,4032266 g kullasisaldust
tõusid. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud piirama tootmist, sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel talud läksid pankrotti. 45 % vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail. Samalaadsed protsessid kordusid teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss muutus neg. ( sissevedu ületas väljaveo) pankrotid, koondamised, lühendatud tööpäevad, pangad pankrotistusid. Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra ja Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid, tööpuudus. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi jne. Hädaabitööd töötute abistamiseks, devalveerida oleks tulnud eesti kroon ( et kriisi ületada ). 1933. Devalveeriti Eesti kroon: kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Kümnendi
paberkombinaadid, mitmed ettevõtted jäidki suletuks, paljud töötasid alakoormusega, ettevõtteid ei suutnud oma toodetele turgu leida, valmistoodangu kvaliteet ja hind ei võimaldanud edukalt konkureerida, tööpuudus. Rahareform: Vältimaks uue kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Korraldati ümber EV rahandus ja pangandus. 1. jaanuarist 1928. a. hakkas kehtima uue rahaühikuna kroon, oli seotud Rootsi krooniga ja tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas krediteerimise, andes need ülesanded Pikalaenupangale. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel Erakonnad: 1) Põllumeeste Kogud parempoolne, tekkis Maarahva Liidust 1917. aastal, oli jõukama talurahva ja põllumajandusega seotud, huviks oli põllumajanduse edendamine. (K.Päts). 2) Eesti Rahvaerakond mõõdukas liberaalne, vanim partei, tähtis oli rahvusluse rõhutamine. (J.Poska, J.Jaakson, J.Vestholm). 3) Kristlik Rahvaerakond eraldus 1919
Eesti Pank tegutseb piiratud ülesannetega iseseisva emissioonikeskpangana. Panga põhiülesandeks jääb raha väärtuse kindlustamine. Selleks, et pank oleks valitsusest sõltumatu, moodustatakse Eesti Panga täiskogu ja kümneliikmeline nõukogu, panga tegevjuht on president ning täidesaatev organ panga juhatus. Eesti Pank muudetakse valitsuse aktsiate müümisega aktsiapangaks. Panga põhikapitali suurendatakse 2,5 miljonilt 5 miljoni kroonini. Kattevara hulka arvatakse kuld ning kohustustevaba ja vabalt konverteeritav välisraha. Keskpanga uue põhikirja kohaselt peab ringluses olevatel pangatähtedel ja muudel panga pidevatel kohustustel olema vähemalt 40% kate. Riigikassa- ja vahetustähtede käibelelaskmine lõpetatakse. Eesti Pank kohustub krooni usaldusväärsuse tagamiseks kroone välisraha vastu vahetama. Eesti kroon jääb 1930ndate lõpu üha keerulisemaks muutuvates oludes stabiilseks ja
majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassapõhine raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on
Lk 39 destructive purustav, häbistav, lõhkuv violence vägivald, vägivaldsus compel kohustama, sundima unfit kõlbmatu, sobimatu, võimetu absent äraolev, puuduv Lk 40 beyond peale, taga, üle, teisel pool contrast kontrast, eristuma, kõrvutama appointment ametisse määrama, kohtumine, kokkusaamine cover tasumine, rahakate, kattevara, tagatis, garantii approach lähnemisviis, käsitlusviis, meetod imprudent ettevaatamatu, mõtlematu term tähtaeg, ajavahemik, periood Lk 41 valuable väärtuslik, hinnaline integrity terviklikkus, rikkumatus, ausus substant oluline, tähtis bureaucracy bürokraatia, ametkond matter küsimus, juhtum, põhjus, asjaolu accountant raamatupidaja, arveametnik prudent mõistlik
kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli · kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne · kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest · kasumiaruanne kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul · kasvupiirid · kattevara keskpanga poolt hallatav ning emiteeritud raha stabiilsust ja usaldusväärsust garanteeriv väärismetall, konverteeritav valuuta või muu vara · kaubandusbilanss ekspordi ja impordi vahe · kauboikapitalism termin, millega vahel tähistatakse kapitali esialgse akumulatsiooni ja peremeheta varale omanike leidmise etappi, kus majanduslik areng ja efektiivsuse tõus käib sageli seadusi ja
kartellilepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli kasulikkus – tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele; võib olla ka negatiivne kasumiaruanne – ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sisstulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest kasumiaruanne – kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid teatud perioodi jooksul kasvupiirid – kattevara – keskpanga poolt hallatav ning emiteeritud raha stabiilsust ja usaldusväärsust garanteeriv väärismetall, konverteeritav valuuta või muu vara kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe kauboikapitalism – termin, millega vahel tähistatakse kapitali esialgse akumulatsiooni ja peremeheta varale omanike leidmise etappi, kus majanduslik areng ja efektiivsuse tõus käib sageli seadusi ja üldtunnustatud käitumisreegleid rikkudes ning sotsiaalsete
Eriti kodumaise vääringu devalveerimine on poliitikute jaoks tähtis poliitikainstrument ekspordi ning selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. 22. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: o CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem o Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi o Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: o CBA kohustusliku kattevara nõue o Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine o Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 23. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks o R. Mundell (1961) ressursside piisav mobiilsuse tase
2)Laenu anti väga lihtsaltlaenuandmistingimusi karmistati 3)Riik ei sekkunud majanduselluRiik püüdis tagada majanduse vastuoludeta arenemise Majanduskriis 1930. a sai alguse USA börsikrahhist ja võttis globaalsed mõõtmed. Kriis väljendus: 1)Talurahva sissetulek ja põllumajandustoodang vähenes 2)Paljud talud, ettevõtted ja ärid läksid pankrotti 3)Naelsterlingi devalveerimise tõttu langes Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul 4)Eesti krooni kattevara vähenes ühe kolmandiku võrra 5)Rahva ja riigi rahaline olukord halvenes 6)Tollimaksud tõusid Kriisiga võitlemiseks: 1)Rakendati kokkuhoiupoliitikat 2)Väliskaubanduse üle kehtestati kontroll 3)Kroon devalveeriti 4)Toetati põllumehi 5)Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid:raudteede, maanteede jms käsitsi tegemine 7. Sisepoliitiline kriis. Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1923. a sagedasti
sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid) ja § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eest Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale krooni (Eesti Vabariigi rahaseadus 2009). Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). Kolmapäeval 17. Juunil 1992 annab rahaformikomitee teada, et rublad vahetatakse 20.-22 juunini kroonideks kursiga 1:10 (6: 60). Ülejäänud sularaha vahetati kuni 1. juulini kursiga 1:50. Ettevõtete sularaha pidi olema pankadesse toodud 20. juuniks kell 10
Sagenesid oksjonid, paljud talud läksid pankrotti. Kriisiaastail vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, toimus siseturu kiire kokkukuivamine. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu ületas väljaveo). Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Riigi rahanduslik olukord keerustus. Suurbritannia otsustas naelsterlingi devalveerida, Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtteid suleti, kasvas tööpuudus, 1932. aastaks oli töötuid 32 000. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat. Kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati põllumehi jne. Töötu abistamiseks korraldati hädaabitöid suuremahulisi käsitsi töid nt. teede rajamiseks. Kõik see leevendas vaid kriisi, ületamiseks tulnuks Eesti kroon devalveerida. 27
selle tulemusel tulu ja tööhõive toetamisel. Bretton Woodsi-süsteem; Euroopa Rahasüsteem (EMS) ning Eesti valuutakomiteesüsteem. 24. Valuutakomitee vahetuskursi süsteem (Eesti rahasüsteemi näide) Põhimõte: CBA on fikseeritud vahetuskursisüsteem Kohustus vahetada kodumaist valuutat fikseeritud kursi alusel ankurvaluutaks ja vastupidi Keskpanga kohustuste piiritlemine olemasolevate valuuta- ja kullareservidega Kriitika: CBA kohustusliku kattevara nõue Rahapoliitilise iseseisvuse loovutamine Keeld rahastada hätta sattunud krediidiasutusi ja riigi eelarvet (LOLR põhimõte). Alates Eesti krooni käibelevõtmisest 1992. aastal on ta olnud seotud Saksa margaga suhtes 8:1 ning sealtkaudu seotud ka Euroopa Rahasüsteemiga, tänapäeval Euroopa uue vääringu, euroga. 25. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks R
mis tähendab, et kroon on eestisiseselt 100% ümbervahetatav: iga füüsiline või juriidiline isik võib ja saab kroone ümbervahetada igasse olemasolevasse valuutasse ja vastupidi. Alguses, krooni implementeerimisel oli idee seostada Eesti kroon metsaga, kuna ei olnud kindel, et riik oma kullavarud välisriikidelt tagasi saab. Eesti kroon on algusest peale olnud tagatud ainult keskpanga kulla ja välisvaluutareservidega ja mets pole kunagi olnud Eesti krooni kattevara tagatiseks. Küll aga seisis rida metsalanke veel mitu aastat parast rahareformi keskpanga bilansivälisel arvel, enne kui need Riigikogu otsusega Valitsusele üle anti. Eesti kroon on täiesti "iseseisev" valuuta. Nagu paljudel teistelgi rahvusvaluutadel, on Eesti kroonil fikseeritud kurss. Eesti puhul on ehk mõneti eripärane vaid see, et fikseeritud kursi hoidmiseks on valitud maksimaalselt rangetel reeglitel põhinev süsteem valuutakomitee. Veel teadmiseks, et Eesti
Keskendutakse palju siseturule. Vene transiit soodustab kaubanduse arengut. Majanduse kiire areng toob aga endaga 1923 kaasa suure kriisi... Suur Kriis · 1930 langevad toidnete hinnad maailmaturul järsult, tollimaksud tõusevad · Talurahva sissetulekud vähenesid, tootmist hakatakse piirama · Siseturg kuivab kokku, rahvas muutub ostujõuetuks, väliskaubanduse bilanss muutub negatiivseks · Toimub Suurbritannia naelsterlingi delaveerimine, Eesti krooni kattevara langeb sellega 1/3 võrra · Suureneb töötus ~32 000 · Rakendama hakatakse kokkuhoiupoliitikat, väliskaubanduse üle kehtestatakse kontroll · Töötute aitamiseks hakatakse teostama hädaabitöid · 27.juuni 1933 võetakse vastu otsus Eesti Krooni delaveerimise kohta (Jaan Tõnisson) · Selle otsusega algab kriisi taandumine · Suure kriisiga kaasneb ka sisepoliitiline kriis · Süvenes rahva rahulolematus poliitikute ja riigi vastu ja tekib rahva võõrandumine riigist
ringlusesse lastud raha (baasraha) täielik tagatus vabalt konverteeritava välisrahaga ja valuuta täielikult vaba vahetatavus nii jooksev- kui kapitalikonto tehingutes. Põhi- tingimustest tuleneb veel mitmeid täiendavaid nõudeid, sealhulgas tasakaalustatud eel- arve ja reservide olemasolu, mis võivad realiseeruda mitmel erineval viisil. Eesmärgiks on : 1. Tagada fikseeritud kursile kindel "ankur"; 2. Välistada võimalus sisemise emissioonimehhanismi kaudu inflatsiooni ergutada; 3. Luua kattevara lisareserv maailmaturul toimuvatele kursimuutustele reageerimiseks jm võimalike manöövrite läbiviimiseks; 4. Tagada põhjendatud vajaduse korral võimalus autoriteetse rahvusvahelise organi kaudu garanteeritud tugilaenu saada; 5. Tagada keskpangale seadusandluse, normatiivaktide jt meetmete kaudu võimalused raha- ning krediiditurgu korrastada ja reguleerida. 13
olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma 28 Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse a privatiseerimist b välisinvesteeringuid c kollaseid kaarte, restitutsiooni, maareformi
olemasoleva majanduse struktuuri) b diskrimineerivad avalikku sektorit c on väga kallid ja töömahukad 26 Privatiseerimine oli ainuvõimalik lahendus, sest a see oli GATTI (WTO) eeltingimus läbirääkimiste alustamiseks b riigil puudus raha struktuuripoliitiliseks eesmärkideks ja ta ei saanud oma ettevõtete haldamisega hakkama c oli vaja krooni kattevara 27 Väliskapitali kaasamine oli paratamatu, sest a sisemise akumulatsiooni arvel võtaks Eesti majanduse ümberkujundamine aega aastakümneid b see oli IMF-ilt laenu saamise eeltingimuseks c välisinvestorid olid valmis ettevõtete eest kohalikest investoritest rohkem maksma 28 Eesti majandusreformide ebaõnnestunud valdkonnaks peetakse a privatiseerimist b välisinvesteeringuid c kollaseid kaarte, restitutsiooni, maareformi
raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. Näide: FIE, kui tema käive ei ületa 250 tuhandet. kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kliiring vastastikune võlakohustuste tasaarveldus; sularahata tasaarveldus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu kohustuslik reservimäär keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpangas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse kommertspaber lühiajaline, tuntud emitentide poolt välja lastav võlakiri
kuldrubla ei korvanud neid kahjusid. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Vältimaks 1923 1924. A Eesti tabanud kriisi kordumist teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. Rahvasteliidu vahendusel õnnestus hankida Inglise pankadelt 28 miljoni suurune välislaen, mille abil korraldati ümber eesti Vabariigi rahandus ja pangandus. 01.01.1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. (Laur, Pajur, Tannberg 1995). Tööstus. 1918 1919 aastail puudusid tööstusettevõtteil toorained, puudus ka turg, samuti kapital koguni palkade maksmiseks töölistele. Paljud ettevõtted seisid. 1919.a aprillis oli töötute arv kasvanud hoolimata mobilisatsioonile 14000 inimeseni. Kiratseva tööstuse elavdamiseks määras Ajutine Valitsus ettevõtteile riiklikku krediiti. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 II, 1997).
bilansiline kohustus. EKp on siin vaid reeglite kehtestaja, järelevalve teostaja ning koordinaator. 12. Eesti osakaal EKP kogukapitalis: 145,9miljonit eurot 13. EKP välisvaluutareservid: EKP ülekantav välisvaluutareservi suurus on üldjuhul proportsionaalne liikmesriigi osaga EKP kapitalis. Euroalaga liitumise otsuse kinnitamise hetkel oli Eesti panga välisvaluutareservide maht ligi 40 mld krooni, millest valdava osa moodustas valuutakomitee raames Eesti krooni kattevara. Enne euroalaga liitumist vähenesid välisreservid rahapoliitilise raamistiku muudatuse tõttu – alanes pankadele määratud kohustuslik reserv 15 protsendilt 2 protsendile. Eesti pank kandis EKP välisvaluutareservi kokku umbes 145.9 mln eurot, sellega seoses tekkis Eesti panga bilanssi nõue EKP vastu. Sellelt summalt tasub EKP Eesti pangale ka intressi. EKP välisvaluutareservid koosnevad: 1)USA dollarist, 2) jaapani jeenist, 3)kullast, 4)SDR-ist 14
kohustuste eest ja riik ei vastuta EP rahaliste kohustuste eest. Tegevuse läbipaistvust rõhutatakse ja avatust ühiskonnale. Kui ühtpidi sõltumatu riigiorgan, siis teistpidi keskpanga tegevuse avaldamine on üks tähtsamaid. Avaldamise puhul: · EP aasta aruanne kehtiva seaduse kohaselt avaldatakse Riigiteatajas · Kohustus avalikustada majanduslikud ülevaated riigi kohta · EP on kohustus perioodiliselt teavitada krooni kattevara seisust. Samuti millistest elementidest ta koosneb. EP seadus I redaktsioon jõustus 1993. aastal. Seni reguleeris EV seadus Reguleerib panga tegevust. EP seaduse puhul võib öelda, et kehtiv redaktsioon (juuli 2006) on tähtsam, mis vastu võetud EURO´le üleminekuks Enne vastu võtmist käis läbi ka Euroopa Keskpangast Üldpõhimõtted: Eesti Pank on Euroopa keskpankade süsteemi liige Seaduses reguleeritud, et EP õigusjärglane: 1. 1991
Andres Laar 2008 2007 MAKSEVALMIDUSE E. RAHALISTE VAHENDITE TASEME SUHTARV (Cash Position Ratio) Raha + Väärtpaberid Maksevalmiduskordaja = Lühiajalised kohustused Andres Laar 2008 2007 KATTEVARA HINDAMISE SUHTARVUD (Coverage Ratios) Ärikasum Intressikulude kattekordaja = (Interst Coverage Ratio) IKU Fikaseeritud maksete Ärikasum + Kulum kattekordaja (Fixed = , kus Carge Coverage Ratio) IKU + RM + LTM IKU - intressikulud, RM - kapitalirendi maksed, LTM - laenude tagasimaksed Andres Laar 2008
(intellektuaalomandi ostmine-loovutamine),võlgade andeksandmisi ja muid kogutulu kujunemisega mitteseotud rahvusvahelisi kapitaliülekandeid. Finantskontol kajastatakse välisinvesteeringuid (otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud). Reservid Reservide all näidatakse keskpanga kulla ja välisvaluutareservi muutumist Eesti rahasüsteemis moodustavad keskpanga valuutareservid Eesti krooni kattevara Maksebilansi ülejääk Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime suureneb (pos) Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini (neg) Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt (pos) Välisriigid võivad hakata rakendama kaitseabinõusid (neg) Maksebilansi defitsiit Maksebilansi defitsiidi puhul sõltub riik kaubavahetuses teiste riikide krediitidest
Dollar muutus maailma rahaks. Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi rahvusvaheline valuuta fond ja maailma pank. 1960. aastail hakkas Bretton Woodsi süsteem lagunema. Selle põhjused: 1. Kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi. 2. USA kullavarude vähenemine ja dollari liigsuur emisjoon. 3. Prantsusmaa vahetas endakätte sattunud dollareid kavakindlalt ameeriklaste kulla vastu. Nii pandi alus tugevale frangile ja õõnestati veelgi kokkuvarisevat Bretton Woods süsteemi kattevara. Ameerika Ühendriigid lõpetasid 1971. aastal ametlikult dollari konventeerimise. Sellega oli Bretton Woodsi süsteem oma olemasolu lõpetanud. Euroopa valuutasüsteem. Pangandus ja raharinglus Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asusid euroopa ühisturu maad looma oma piirkondliku rahandus korraldust. Ühisturu maade poolt pandigi 1979 aastal alus Euroopa valuuta süsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutade kursside põhjal loodi arvestuslik koond ühik ECU
volitused esindada riiki läbirääkimistel Rahvusvahelise Arvelduspangaga ja nende riikidega, kuhu Eesti Panga kuld krooni kattevarana oli deponeeritud. Sellele järgnes ka kullalontode järk-järguline avamine. Suurbritannia valitsus avas selle esimesena 1991. aasta detsembris. Rootsi tagastas 1940.aastal Nõukogude Liidule üle antud Eesti kulla ekvivalendi Saksa markades. Viimane kullakonto USA Föderaalreservi New Yorgi pangas avanes 23. jaanuaril 1993. aastal ning sellega oli krooni kattevara probleem lahendatud. Kullata oleks tulnud rahareform läbi viia mõne teise skeemi alusel ja hädavariant ka selleks oli olemas .23. jaanuaril 1992 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse eraldada Eesti Vabariigi riiklikust metsafondist reservlangid ning rahvasuus teenis oodatav kroon sellepärast ära ka ,,puukrooni"nimetuse. Kui sai selgeks kui palju on meil kulda ja kui palju baasraha, tuli komisjon järeldusele, et reform tuleb ikkagi teha kulla
sularaha ja deposiidid (hoiused) mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide pangahoiused välismaal (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki). Muud nõuded ja kohustused muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest. Reservid riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutareservid, mis moodustavad Eesti rahasüsteemis krooni kattevara. Majandussektorid on maksebilansis ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses jaotatud järgnevalt: valitsussektor keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, riiklikud fondid; · rahandusinstitutsioonid Eesti Pank kui riigi keskpank; · pangad kommertspangad · muud sektorid ülejäänud erasektor (ettevõtted ja kodumajapidamised). Rahvusvaheline investeerimispositsioon on riigi kõikide majandussektorite finantsvarade ja
Oma kaupa realiseeriti Inglise ja Saksa turgudel. Vähemal määral eksporditi ka mune, juustu, koort. Kuna tähtsaimaks tootmisharuks maal kujunes karjakasvatus, muutus ka teraviljakasvatuse iseloom. Söögivilja ja kartuli asemele külvati söödateravilja ning 1920-te aastate lõpul pidi Eesti leivavilja koguni sisse ostma. Hiljem tasakaal taastus. 01.01.1928 hakkas Eestis kehtima kroon (=100 marka), mis oli seotud Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas laenude andmise, sellega hakkas edasi tegelema Pikalaenupank. 32. EESTI VABARIIGI KULTUUR JA ELU-OLU 1918-1940 KULTUUR EESTIS 1920-1940 Omariikluse tingimustes avaldasid täisväärtusliku kultuurielu tekkimisele ja arengule enim mõju: · Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus
EPN- le ettepanekute tegemine EP asepresidentidel.. EPN esimees, liige ja EP president tagandatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (Meil on neli võimu: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus) 10 Eesti Panga bilanss: ühtib kalendriaastaga. Aktiva iseloomustab ressursside paigutamist ja kasutamist kuld ja konventeeritav välisraha kui emiteeritud raha kattevara. Paassiva kajastab omakapitali ja reserve ning kohustuste näol panga käsutuses olevaid ressursse põhiliseks iseärasuseks (emiteeritud raha kui keskpanga kohustus raha omanike ees). EP: TULUD KULUD Intressitulud Intressid Väärtpaberitulu Müntide kulud
Majanduskriis · Kriis tabas esmasjoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda (45% võrra) · Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti, mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist, lühendades tööpäeva ja kärpides tööliste arvu. · Suurbritannia naelsterlingi devalveerimine selle tulemusena vähenes Eesti krooni kattevara 1/3 võrra ning Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul langes. · Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Tööpuudus. · Hädaabitööd suuremahulised käsitsi tööd raudteede, maanteede, lennuväljade jms rajamiseks. · Eesti krooni devalveerimine. · Devalveerimisest algas kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis · Aastavahetusel 1931/32 ühinesid omavahel agraarerakonnad ning liberaalsed
Karjakasvatuse muutumises, muutus ka teraviljakasvatuse iseloom. Söögivilja ja kartuli asemele külvati söödateravilja, 1920-te aastate lõpul pidi leivavilja sisse ostma. Hiljem tasakaal taastus. Vähenesid sotsiaalsed ja rahvuslikud pinged, tekkis ulatuslik riigile lojaalne talurahvastik 01.01.1928 hakkas Eestis kehtima kroon (=100 marka) + seotud Rootsi krooniga + tagatiseks oli olemas kattevara + Eesti Pank lõpetas laenude andmise, sellega hakkas edasi tegelema Pikalaenupank. Välispoliitika 2.veebruar 1920 Tartu rahu Saavutada teiste riikide tunnustus September 1921 Eesti võetakse rahvasteliidu liikmeks 1922 annab tunnustuse Eestile USA + Ei tunnusta hiljem, kui Eesti NL koosseisu astub Balti liidu idee 1923. aastal Eesti-Läti kaitseliidu leping 1929.aastal Rootsi kuningas Gustav V Eestis
Oma kaupa realiseeriti Inglise ja Saksa turgudel. Vähemal määral eksporditi ka mune, juustu, koort. Kuna tähtsaimaks tootmisharuks maal kujunes karjakasvatus, muutus ka teraviljakasvatuse iseloom. Söögivilja ja kartuli asemele külvati söödateravilja ning 1920-te aastate lõpul pidi Eesti leivavilja koguni sisse ostma. Hiljem tasakaal taastus. 01.01.1928 hakkas Eestis kehtima kroon (=100 marka), mis oli seotud Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Eesti Pank lõpetas laenude andmise, sellega hakkas edasi tegelema Pikalaenupank. SISEPOLIITIKA 1920-tel AASTATEL Erakondade poliitiline skaala Nimetus Liidrid Keda esindas Vaated PAREMPOOLSED Põllumeeste Kogud K. Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng J. Laidoner läbi suurtalude
madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Elektrifiseerimine polnud maale veel jõudnudki. Põllumajanduse piduriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. Väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele -peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi,Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi toiduaineid.. 1.jaanuaril 1928 teostati . Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Ülemaailmne majanduskriis: hinnalangus, väljaveo vähenemine, tootmise piiramine. Kriis põllumajanduses, tööstuses, kaubanduses, rahanduses. Tööpuuduse kasv, elatustaseme langus. Võitlus kriisiga ja krooni devalveerimine. 1929.aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal
aastal läks Venemaal kõigest 5% väliskaubandusest. Kõik see kokku tähendas seda, et Eesti kaubandus- ja tööstusettevõtted hakkasid üksteise järel minema pankrotti. See sama aktsiaselts Atlanta oli üks esimesi, mis suure pauguga põhja läks, Harju pank. Ettevõtete pankrotistumine tähendas ka tööpuuduse kasvu, elatustaseme langust. Olukorra leevendamiseks üritas valitsus hakkama saada tratsiooniliste, inflatsiooniliste meetoditega - valitsus trükkis raha juurde. Samas raha kattevara loomulikult ei suurenenud, mis tähendas seda, et järgnes inflatsioon. Sellises olukorras Georg Vestel andis Eesti pangale salalise korralduse müüa maha osaliselt kullareservid, mis oli saadud Tartu rahuga. 1923. aasta lõpuks oli 15 mln kullareservis alles jäänud ainult 2,5 mln. Sellisest olukorrast pidi alustama uus majanduspooltikaperiood - 1924-1929. Selle alguseks on peetud Otto Strandmani kõnet, kus
annaabi.ee 
