Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Vabariik (1920-1940) (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid katseid tegi Eesti et leida välispoliitilist tuge?
Eesti Vabariik
(1920. – 1940.a)
  • 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused)
    SISU:
    15. juuni 1920. a – võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt;
    Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu.
    Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget.
    Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem .
    Riigipea/presidendi ametikoht puudus.
    PUUDUSED:
    Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim.
    Puudus presidendi ametikoht.
    Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli.
    LIIALDUSED:
    Poliitiline erakondada paljusus – suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate arvamuste ja tõekspidamiste pärast, lahkhelid viisid valitsuskriisideni ja –vahetumiseni.
    Presidendi ametikoha puudumine – tekkis oht, et Riigikogu hakkab domineerima valitsuse üle; kuna riigivanem seisis valitsuse ees, siis võis juhtuda, et koos valitsusega pidi ka riigivanem tagasi astuma; puudus tasakaalustav roll täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel.
  • Maareform – eesmärk ja tulemus (1919. a)
    Mõisate maid hakati jagama talupoegadele. Riigistati kõik, mis oli mõisa valduses.
    Tekkis väike maaomanike kiht, mõisamajandus asendus põllumajandusega, loodi 35 000 asendustalu .
  • 1920. a majandustõusu põhjused ja milles seisnes
    PÕHJUSED:
    Vene tellimused elustasid majandust. Maareformi täideviimine. Siseneti Euroopa turule.
    MILLES SEISNES?
    Tööstusarengus, tööliste arvu kasvus , kaubanduse kiires arengus.
  • 1923. a põhjused ja tagajärjed
    PÕHJUSED:
    Rahandusprobleemid, pangad olid jaganud hiilgaslikke laene , mida inimesed ei suutnud tagasi maksta.
    Venemaa kärpis majandussidemeid.
    Tollide tõstmine välisriikide poolt.
    Põllumajandust tabanud ikaldus.
    TAGAJÄRJED:
    Kaubandusettevõtete pankrotistumine.
    Rahareform.
    Uus majanduspoliitika .
    Ümberorienteerumine Euroopa turule.
    Inflatsioon (raha väärtuse langus).
  • 1924. a uus majanduspoliitika – rahareform
    Orienteeruti ümber Euroopa turule.
    Põllumajandus asendas tööstust (masinaühistud, tapamajad jpm asutamine).
    Toetati neid ettevõtteid, mis kasurasid kodumaist kütust ja toorainet.
    Toimus rahareform – mindi üle margalt kroonile.
  • Otto Strandman
    Otto Strandman oli rahandusminister, kes viis läbi rahareformi ja käivitas uue majanduspoliitika.
  • Eesti majandus enne ja pärast 1924. a
    enne 1924. a
    pärast 1924. a
    • Põllumajandus- ja tööstustoodang;
    • Mark;
    • Ettevõtte laenud (kõigile);
    • Riik ei sekkunud majandusse;
    • Orienteeruti Vene turule.
    • Eesti kroon;
    • Orienteeruti Vene turult Euroopa turule;
    • Toetati vaid kodumaise toorainega tegelevaid ettevõtteid;
    • Riik sekkus majandusse.

  • Milliseid katseid tegi Eesti, et leida välispoliitilist tuge?
    • Suhete normaliseerimine ;
    • Demokraatlike suurriikide otsimine sõpradeks;
    • Balti Liidu teostamise unistus (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome);
    • Eesti-Läti kaitseliidu leping;
    • Rahvasteliidu liige (1921. a);
    • Vene-Eesti (1932. a) mittekallaletungi leping.

  • 1. XII 1924. a riigipöördekatse
    Korraldas: EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei);
    Eesmärk: Kehtestada kommunism Venemaa toel;
    Asjaolud : Veebruarirevolutsioon Venemaal;
    Kelle vastu: Rünnati valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, Eesti vastu
  • Suur kriis – põhjused ja tagajärjed ning lahendused
    PÕHJUSED
    TAGAJÄRJED
    LAHENDUSED
    • Ülemaailmne majanduskriis;
    • Rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga, taandumine autoritaarsuse, totalitarismi ees;
    • Toiduaintete hinna langus ja tollide maksu tõus andis valusa hoobi põllumajandusele, mis oli Eesti peamine majandusharu.
    • Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu > väljavedu) ärid suleti, lühendati tööpäeva, tööliste arvu kärbiti;
    • Riigikassa täitmine aeglustus – SB naelsterling devalveeriti ja Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra;
    • Halvenes rahva olukord: elukallidus tõusis, kasvas tööpuudus, sissetulekud vähenesid.
    • Eesti kroon devalveeriti;
    • Korraldati hädaabitöid;
    • Väliskaubanduse kontroll.

  • Vabadussõjalaste tegevused
    • Liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine;
    • Sõjamälestuste jäädvustamine;
    • Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine;
    • Tulid 1931. a poliitikasse, kuna soovisid teha valitsuses reforme, riigijuhtimine pidi olema teine – president ja peaminister ;
    • Omasid väga suurt populaarsust rahva seas.

  • 1933. a põhiseadus (vapside seaduse sisu) ehk 1920. a ja 1933. a põhiseaduste võrdlus
    1920. a põhiseadus
    ÜHINE
    1933. a põhiseadus
    • rahvas teostas kõrgemat võimu;
    • riigikogus 100 liiget;
    • juhtis valitsuse tegevust, täitis peaministri kohustusi;
    • Riigikogu nimetas ametisse Vabariigi Valitsuse ja võis seda tagandada, valitsuse eesotsas oli riigivanem;
    • juhtiv oli riigivanem.
    • Rahva võimalus teostada võimu hääletuse ja valimiste kaudu.
    • riigivanem teostas kõrgemat võimu;
    • riigikogus oli 50 saadikut;
    • andis välja seadusi, pani veto seadustele, nimetas ametisse valitsuse, Riigikogu laialisaatmise võimalus;
    • Riigikogu oli riigivanema range kontrolli all, riigivanem kontrollis ja reguleeris Riigikogu tegevust;
    • valitsuse tööd viis täide peaminister, kes allus riigivanemale.

  • Eesti Vabariik-1920-1940 #1 Eesti Vabariik-1920-1940 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 168 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Dan Uvarov Õppematerjali autor
    Kokkuvõte antud teemal.

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti Vabariik 1920-1939
    5
    doc

    Eesti Vabariik 1920-1939

    Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament

    Ajalugu
    Eesti 1918-1939
    8
    docx

    Eesti 1918-1939

    Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu

    Ajalugu
    Demokraatlik Eesti-1919
    2
    docx

    Demokraatlik Eesti (1919)

    DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda)

    Ajalugu
    Eesti Vabariik 1919-1938
    5
    docx

    Eesti Vabariik 1919-1938

    Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas.

    Ajalugu
    I Eesti Vabariik
    5
    doc

    I Eesti Vabariik

    Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)

    Ajalugu
    Eesti vabariik
    8
    doc

    Eesti vabariik

    EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ­ ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim ­ Riigikogu ­ 100-liikmeline ühekojaline parlament.

    Ajalugu
    Eesti Vabariik
    4
    docx

    Eesti Vabariik

    Eesti Vabariik Demokraatlik Eesti. 1. Koosta ülevaade selle kohta, kuidas valitseti I põhiseaduse järgi Eesti Vabariik.Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu: valimist, hääletuste ja rahva omaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem, Riigipea/presidenti ametikoht oli ühendatud. 2. Millised majandusprobleeme tuli Eestil lahendada aastatel 1914-1920? Esimese maailmasõja ajal halvenes majanduse olukord

    Ajalugu
    Eesti Vabariik
    7
    odt

    Eesti Vabariik

    EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas

    Ajalugu




    Kommentaarid (1)

    eCval profiilipilt
    eCval: kasulik ja tavaline
    01:05 25-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun