Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel (0)

Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel
Majandusarengu lähtekohad.
Vene impeeriumi koosseisus oli Eesti olnud üks enim arenenud regioone. Asudes Venemaa ja Euroopa vahelistel ühendusteedel, saabusid siia Euroopa moodsad mtootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Venemaa turu olemasolu lubas arendada ulatuslikku tootmist nii tööstuses kui ka põllumajanduses.
Seotus Venemaaga - majandus oli sõltuvuses idaturust. Mõisamajandus suutis Eestis püsida tänu sellele, et siin toodetavat puitu, piiritust ja piima tarbis avar ja vähenõudlik idaturg.
Eesti iseseisvumisega: 1) Vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes,
2) ahnesid Vene turg sealsed tooraine allikad,
3) Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega.
Lisaks olid siinse majanduse osaliselt halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed.
1920. aastate alguse majanduslik tõus.
Sõjaaegsele langusele järgnes ulatuslik majanduslik tõus. Tehti panus majanduse sidemete arendamisele Venemaaga. !920 -1922 oli Eesti Nõukogude Venemaa peamiseks majanduskanaliks suhetes läänega. Neil aastail sa Eesti Venemaalt ulatuslikke riiklikke tellimusi.
Kiiresti kasvavas tööstusettevõtete arv. Seda protsessi soodustas ka kõikvõimalike kaupade puudus siseturul, mistõttu asutati terve sida uusi tehaseid Eesti enese vajaduste rahuldamiseks.
1922.a. lõpus sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele ning tühistas varasemad tellimused . algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema.
1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade realiseeimist. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse.
Maareform.
Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused.
Loodi 56 000 asundustalu . Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes.
Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid. Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak.
Uus majanduspoliitika.
1924.a. kevadel kuulutati välja uus majanduspoliitika, see tähendas riigi maksebilansi tasakaalustamist. Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus. Kümnendi teist poolt võib käsitleda kui normaalse majandusliku õitesengu aastaid.
Põllumajandus.
1920. aastate teisel poolel suurenes riiklik tähelepanu ja toetus maaelu arendamisele. Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank , mis finantseeris eeskätt asundustegevust. Asutati massiliselt masinaühistuid.
Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktueerimine. Eesti või ja peekon leidsid 1920.aastate keskpaigast sobiva nisi Inglismaa ja Saksamaa turgudel.
Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Puuduseks oli talude suur arv, mis tähendas maavalduse killustatust.
Tööstus.
Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja terveid tööstusharusid. Eelistati Eestis leiduvat toorainet kasutavaid tehaseid.
Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel.
Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele. Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas.
Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid.
Võrreldes Vene ajaga , jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks.
Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus.
Rahareform .
Vältimaks 1923.-2924.a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. 1.jaanuar 1928.a. hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara.
1920.aastatel suudeti Eestis vabaneda Venemaa majanduslikust pärandist ning kujundada iseseisva riigi vajadustele vastav majandusstruktuur. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.