Eesti Pank ja kroon (2)

EESTI PANK JA KROON
Referaat
2008
1. Sisukord
1. Sisukord 2
2. Sissejuhatus 3
3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4
4. Eesti Pank tänapäeval 4
4.1 Eesti panga ülesanded 5
5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5
5.1 Mündid 6
5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7
5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes 7-8
6. Kokkuvõte 8
7. Pildid rahatähtedest 8
8. Kasutatud materjaal 9
2. Sissejuhatus
Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank , kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Ta tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele. Eesti Panga kõrgeim organ on Nõukogu ning selle igapäevast tööd juhib president, kelle ametiaeg on viis aastat. Oma tegevusest peab keskpanga president regulaarselt aru andma Eesti Panga Nõukogule.
Eesti pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. aastal ja loodi kolme liikmeline kommitee kuhu kuulusid president, asepresident ja direktor . Tänapäeval on Eesti Pank paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks loonud neli kommiteed. Nendeks on finants -, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee.
Eesti kroon võeti kasutusele 20. juunil 1992. aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta . Rahatärtede esiküljel kujutatakse kuulsat isikut ja tagaküljel eestlastele tähtsat sümbolit või paika, kasutusel on ka mündid.
3. Eesti Panga ja krooni ajaloost
Eesti Panga asutas Eesti Ajutine Valitsus 24. veebruaril 1919. aastal. Eesti Panga põhikirjalised ülesanded oli rahaliikumise ja makseringluse korraldamine nii sise- kui välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Alates 1928. aastast oli Eesti Pangal ainuõigus emiteerida pangatähti. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung, asepresident E. Aule ja direktor J. Sihver. Kokku on Eesti Pangal olnud 7 presidenti ja praegu ametisolev Vahur Kraft on kaheksas. Kuni 1928. aastani oli käibelolev valuuta Eesti mark, mis oma väärtuselt pidi olema pariteetsetel alustel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 g kulda). Piisava kattevara puudumise tõttu sai margast siiski ainult katteta paberraha . Raskused majanduses ja keskpanga valed laenuotsused ning katsed katta riigi eelarve puudujääki viisid kriisini. Lisaks keskpanga reformimisele viidi läbi rahareform ning 1. jaanuaril 1928. aastal jõustunud rahaseadusega sai Eesti Vabariigi rahaühikuks Eesti kroon. Kroon võrdsustati Rootsi krooniga ja kullastandardiks jäi 1924. aastal kehtestatud teoreetilise kuldkrooni standard 0,4032266 g kullasisaldust . Kroon oli reaalselt tagatud ja Eesti Pank kohustus neid välisvaluuta vastu ümber vahetama. 1933. aastani püsis kroon stabiilsena, siis aga devalveeriti kurssi 35% ja kehtestati krooni kurss Inglise naela suhtes: 1 nael hakkas võrduma 18.35 krooniga. Eesti Vabariigi annekteerimiseni järkus soodus majanduskasv ja püsis stabiilne kroon kuni 1940. aastani.
Uuesti võeti Eesti kroon kasutusele 20. juunil 1992. aastal. Rublad kaotati mõne ajaga ja elanikkond vahetas rublad Eesti kroonide vastu kursiga 10 rubla on 1 kroon. Eesti kroon on täiesti iseseisev valuuta.
Mõned pidasid rumalaks sammuks seda, et Eesti kroon seoti saksa margaga, mitte USA dollariga, kuid tänaste uudiste järgi olema heas olukorras, sest USA dollar on langemise äärel. 1992.a. kui Eesti kroon seoti Saksa margaga oli mark Euroopa liidu juhtvaluutasid, mille liikumisest paljud Euroopa valutad sõltusid.
Nimetus „kroon” on tulnud sellest, et sõjaeelne Eesti raha oli samuti kroon.
4. Eesti Pank tänapäeval
Eesti keskpank on Eesti Pank, mis tegutseb Eesti Panga seaduse alusel. Selle seadusega on Riigikogu Keskpangale pannud kindlad kohustused ja samas pannud ka õigused nende kohustuste täitmiseks. Et keskpanga tegevus oleks arusaadav ja selge, on formuleeritud Eesti Panga missioon : „Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu.“
Eesti Pank tegutseb sõltumatult teistest riigiasutustest ning ei allu Vabariigi Valitsusele, mille kõrgeim organ on Nõukogu. Tegevuse paremaks organiseerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on Eesti Pank loonud neli kommiteed, mis tegelevad keskpanga põhiliste tegevussuundadega. Need on finants-, pangajärelevalve, makse- ja arenduskomitee.
Eesti Panga peahoone .
Allikas: internet
4.1 Eesti panga ülesanded
Eesti pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Panga ülesanded on:

• Korraldada raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest;
  
• Hoida riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldada nende kasutamit;
  
• Teostada järelevalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle;
  
• Teha koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus - ja krediidiorganisatsioonidega ning pidada sidet teiste riikide keskpankadega;
  
• Sooritada pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega;
  
• Koostada Eesti maksebilanssi.
  

Oma ülesannete täitmisest annab Eesti Pank aru ainult Riigikogule.
5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel
Kupüüride esiküljel kujutatakse mõnda kultuuritegelast, tagaküljel eestlastele olulist paika või sümbolit. Kuni 1994 aastani emiteeritud kupüüride mõõtmed on 140 × 70 mm, hilisemate kupüüride mõõtmed on 140 × 69 mm.
Rahaühik
Isik rahaühikul
Kes oli
Kujutis tagaküljel
1
Kristjan Raud
kunstnik
Toompea loss
2
Karl Ernst Von Bear
kunstnik
Tartu ülikool
5
Paul Keres
maletaja
Narva jõgi ja kindlus
10
Jakob Hurt
rahvaluule- ja keeleteadlane
Tamme-Lauri tamm
25
Anton Hansen Tammsaare
kirjanik
Vargamäe talu
50
Rudolf Tobias
helilooja
Estonia teater
100
Lydia Koidula
luuletaja
Põhja-Eesti paekallas
500
Carl Robert Jakobson
publitsist, kirjanik, pedagoog
Suitsupääsuke
5.1 Mündid
Varem kasutusel olevad mündid

• 1 sent
  
• 2 senti
  
• 5 senti
  
• 10 senti
  
• 20 senti
  
• 25 senti
  
• 50 senti
  
• 1 kroon
  
• 2 krooni
  

Tänapäeva käibemündid:

• 5 senti
  
• 10 senti
  
• 20 senti
  
• 50 senti
  
• 1 kroon
  
• 5 krooni
  

5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel
Allikas: internet

C.R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk

Korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement (Exelgram)

Tume turvaniit läbipaistva tekstiga "500EEK EESTI PANK"

Reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid

Mikrotrükk, korduv tekst "CARL ROBERT JAKOBSON"

Mikrotrükk, korduv arv "500" nimiväärtuse numbrites

Latentne arv "500"

Latentne tähekombinatsioon "EP"

Allkirjad . Eesti Panga president, nõukogu esimees

Kolm hõbedast lõvi

Kopeerimisvastane võrk

Kombitav turvamärk vaegnägijatele

Vastu valgust vaadates moodustuv arv "500"

Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed

Ultraviolettkiirguses helendavad kiukesed päise motiiv ja turvaniit

Ultraviolettkiirguses helendav ristkülik, milles on nimiväärtus "500"

Ultraviolettkiirguses helendav turvaniit

Seerianumbrid

Värvust muutev kujund, lillakaspunane-roheline
5.3 17.DETSEMBRIST 2008.a TOLLIVORMISTUSEL KASUTATAV EESTI KROONI KURSS VÄLISVALUUTADE SUHTES
AED Araabia Ühendemiraatide dirhem 3,37962
ARS Argentina peeso 3,51385
AUD Austraalia dollar 8,01664
AZN Uus azerbaidžaani manat 15, 2857
BGN Bulgaaria levi 8,00175
BRL Brasiilia reaal 4,87831
BYR Valgevene uus rubla 0,00554709
CAD Kanada dollar 10,0246
CHF Šveitsi frank 10,2816
CNY Hiina juaan (yuan renminbi) 1,81989
CZK Tšehhi kroon (koruna) 0,608476
DKK Taani kroon 2,10071
EGP Egiptuse nael 2,24173
EUV Euro 15,6466
GBP Suurbritannia naelsterling 18,5756
GEL Gruusia lari 7,52773
HKD Hongkongi dollar 1,60171
HRK Horvaatia kuna 2,20002
HUF Ungari forint 0,0575713
IDR Indoneesia ruupia 0,00110867
ILS Iisraeli uus seekel 3,12227
INR India ruupia 0,248718
ISK Islandi kroon 0,105666
JPY Jaapani jeen (yen) 0,128285
KGS Kõrgõzstani somm 0,318296
KRW Lôuna-Korea von 0,00857968
KZT Kasahstani tenge 0,103274
LTL Leedu litt 4,53157
LVL Läti latt 22,0665
MAD Maroko dirhem 1,41609
MDL Moldova leu 1,20113
MXN Mehhiko peeso 0,897943
MYR Malaisia ringgit 3,43865
NOK Norra kroon 1,75759
NZD Uus- Meremaa dollar 6,79764
PLN Poola zlott 4,06967
RON Uus rumeenia leu 4,07803
RSD Serbia dinaar 0,178716
RUB Venemaa rubla 0,451646
SDR IMF arveldusühik 18,2982
SEK Rootsi kroon 1,54162
SGD Singapuri dollar 8,12402
SKK Slovakkia kroon 0,515084
THB Tai baht 0,354419
TND Tuneesia dinaar 8,88425
TRY Uus türgi liir 7,83
TWD Taiwani dollar 0,373226
UAH Ukraina grivna 1,58459
USD USA dollar 12,4135
UZS Usbekistani somm 0,00915869
VEB Venezuela boliivar 5,78095
XAU Kuld (EEK/oz) 9840,29
XOF FA frank BCEAO 0,0238953
ZAR Lõuna-Aafrika Vabariigi rand 1,20345
6. Kokkuvõte
Eesti raha ja sellega igati seotud pangandust võib pidada omamoodi rahvuslikuks uhkuseks. Kuigi meie pangad on peamiselt välisomandis, töötavad nad siiski meie heaks ja teevad oma tööd hästi. 1992. aastal 20.juunil sai Eesti omale krooni. Kuni tänaseni on Eesti kroon hästi toiminud . Eesti pangandus on pideval tõusuteel ja areneb proportsionaalselt koos majanduskasvuga.
7. Pildid rahatähtedest
Allikas:internet
8. Kasutatud materjaal
1. Hanni Ragne Eesti raha ja pangandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_raha.html
2. Eesti kroon http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kroon
3. Eesti Pank http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Pank
4. Turvamärgid http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/_500_07turva.html
5. Valuutakurss http://www.emta.ee/?id=22322
9