Eesti vabariik(1920-1939) (0)

Eesti Vabariik
(1920-1939)
1. Sisepoliitika
1920-1934 demokraatlik Eesti
Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel.(1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile – Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem . (Valitsusjuht ja president ). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise.

• Põllumeeste Kogud (P) – K.Päts, J.Laidoner
  
• Eesti Rahvaerakond (L) – J.Tõnisson, J. Poska , J.Vestholm
  
• Kristlik Rahvaerakond – J.Kõpp
  
• Eesti Tööerakond (T) – O. Strandmann , A.Piip Keskel (tsentrum)
  
• Asunike Koondis (T) – O. Tief !!!!
  
• Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) – A.Rei!!! vasakpoolsed
  
• Pisiparteid- Vene Rahvuslik Liit, Baltisaksa Erakond
  

Valimisõigus oli üldine ja alates 20. Eluaastast. Valiti erinevate parteide nimekirjade alusel. Kehtestatud olid laialdased Kodanikuõigused.

Detsember 1924 püüdsid enamlased korraldada riigipööret.
Lahinguid löödi linnas terve hommikupooliku ning putsistidel ei õnnestunudki saata appikutset Nõukogude vägedele, kes ootasid piiri taga sekkumissignaali. Mässajate käe läbi hukkus aga üheksa tsiviilisikut, üksteist kaitseväelast, viis politseiametnikku ning üks piirivalvur . Teiste seas langesid terroristide ohvriks teedeminister Karl Kark ja kolonelleitnant Hermann Rossländer.
1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Inimesed hakkasid oma elu halvenemises süüdistama erakondi, valitsust ja parlamenti. Hakati uskuma, et tugeva võimuga riigipea suudab lüüa korra majja. Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti jõuliselt nõudis põhiseaduse muutmist Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. (A. Larka , A.Sirk) Uue põhiseaduse vastuvõtmiseks toimus kolm rahvahääletust ja kolmandal korral võeti põhiseadus vastu. Ametis olnud ebapopulaarne J.Tõnissoni valitsus astus tagasi ja ametisse nimetati K.Pätsi üleminekuvalitsus. Vastavalt uuele põhiseadusele tuli korraldada presidendivalimised aprillis 1934. Aastal. Kõige populaarsemad olid vabadussõjalased.
Autoritaarne Eesti 1934-1940
12.märtsil 1934.aastal teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde.

• Kaitseseisukord – Piirati kodanike vabadusi.
  
• Vabadussõjalaste organisatsioonide sulgemine.
  
• Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
  
• Riigikogu saadeti laiali.
  
• Erakondade tegevus lõpetati.
  
• Loodi üks partei Isamaliit .
  
• Kehtestati tsensuur .
  
• Kõige olulisemate asutuste, organistatsioonide üle kehtestati rang kontroll.
  
• Seadused avaldati presidendi dekreedina.
  

VAIKIV AJASTU – Rahvas ei saanud rääkida.
1937. aastal koostati K.Pätsi eestvedamisel uus põhiseadus. Loodi presidendi ametikoht, kes valitakse rahava poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Alamkoda – Riigivolikogu – 80 saadiukt, valitakse rahva poolt, ülemkoja ehk Riiginõukogu 40 liiget määrati presidendi poolt ja valiti kutsekodade poolt. Valitsuse eesotsas seisis peaminister , kelle määras ametisse president .Valimisõigus tõsteti 22. Eluaastale. Valimine oli nüüd isikuvalimine. Piirati kodanikuvabadusi. 1938. Aasta aprillis valiti K.Päts presidendiks. Peaministriks sai K. Eenpalu , ülemjuhatja oli J.Laidoner.
Opositsiooni tähtsaim keskus oli TARTU ja nn TARTU VAIM.
2.Välispoliitika
Peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks peeti.
Venemaad mõnigast ohtu nähti ka Saksamaas.
1920. aastate algupoolel otsustati moodustada Balti liit. Balti liit tähendas viie Balti riigi tihedat sõjalis-politilis koostööd ja oli mõeldud Venemaa vastu. Paraku ebaõnnestus liidu loomine. 1923. Aastal sõlmiti Eesti – Läti kaitseliiduleping. 1920. Aastate II poolel ja 1930. Aastate algul normaliseeriti suhted Nõukogude Liiduga.
1921. aastal asutus Eesti Rahvasteliitu. Eesti püüdis osaleda rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. Eesti diplomaadid lõid aktiivselt kaasa Rahvasteliidu töös. 1930. Aastatel muutus rahvusvaheline olukord. 1934. Aastal tõusis päevakorda sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping.
1930. Aastatel tihenesid kontaktid Sakasamaaga. 1939. Aastal sõlmiti Eesti- Saksa mittekallaletungileping , mida käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Eesti ei tahtnud liituda ei Venemaa ega Saksamaaga ja kuulutas end 1938. Aastal neutraalseks.
3.Majandus
Olulisem ümberkorraldus oli MAAREFORM , mis võeti vastu AK poolt oktoobris 1919. Tekkis 35000 uut asundustalu .Maareformi tulemusena asendus suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele.
Majanduse tähtsaim haru oli põllumajandus.Juhtkohal loomakasvatus . Tööstuses kütuse- ja keemiatööstus. (põlevkivi), paberitööstus (mets), toiduainetetööstus (põllumajandussaadused).Masinatööstus ja tekstiilitööstus korraldati ümber vastavalt riigi vajadustele.
1.Jaanuarist 1928.a. hakkas kehtima Eesti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara.
Väliskaubanduspartnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, järgnesid Soome, Rootsi, Läti.
Väljavedu : või, peekon , munad, metsamaterjal ning tekstiil , paber, põlevkiviõlid.
Sisevedu: tööstusseadmed, keemiakaubad, tooraine .