Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raha ja sellega seonduv (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest tuleb inglisekeelne sõna salary?
  • Mis oli Ameerika dollari eelkäija?
  • Millest tuleneb Inglise naela nimetus?
  • Millele viitab raha nimetus "kroon"?
  • Mida kujutab endast sularaha tagatis?
  • Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?
  • Mida need omadused tähendavad?
  • Milline rahahulga osa on kõige likviidsem?
  • Kumb variant on laenuvõtja seisukohast soodsam?
  • Millest sõltub intressimäära suurus?
  • Kuidas inflatsiooni aeglustada?
  • Kui suur oli THI aastal 2004?
  • Mis aastal tuli käibele Eesti kroon?
  • Millisel asutusel on õigus emiteerida Eesti kroone?
  • Mis on Eesti krooni kattevara?
  • Millise välisvaluutaga on Eesti kroon seotud?
  • Milline on sidumiskurss?
  • Kui hästi Sa tunned Eesti paberraha?
  • Milline ühine valuutaühik oli Euroopas enne Eurot?
  • Mis aastal tuli Euro käibele sularahana?
  • Millistes EL riikides pole Euro käibel?
  • Mis aastal tuleb Euro käibele Eestis sularahana?
  • Mida kujutatakse Euro rahatähtede esikülgedel?
  • Mida kujutatakse Euro paberrahade tagakülgedel?
  • Mida kujutatakse Euromüntide tagakülgedel?
  • Mis on Euroopa ühise raha suurim eelis?
  • Mis on Euro suurim puudus?
10.1.1 Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused
Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele:
1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? .......................................................................................
2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija?
.......................................................................................
3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? .......................................................................................
4. Millele  viitab raha nimetus “kroon”?
.......................................................................................
5. Mida kujutab endast  sularaha   tagatis ?
.......................................................................................
6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?..........................................................................
10.1.2 Raha funktsioonid
Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta üks näide:
1.  vahetusvahend ;...............................................................................................................................
2. arvestusühik;..................................................................................................................................
3. akumulatsiooni vahend...................................................................................................................
10.1.3 Raha omadused
Raha peab olema:
1. stabiilne;.........................................................................................................................................
2. kaasas kantav;.................................................................................................................................
3. kulumiskindel;................................................................................................................................
4. ühtlane;...........................................................................................................................................
5.  jagatav ;...........................................................................................................................................
6. äratuntav;........................................................................................................................................
Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks 
soolal, teokarpidel või puhtast  kullast  müntidel) olid kõik need omadused?
10.1.4 Maksevahendid
Kõige lihtsam on tehingute eest pakkuda sularaha. Summad mida oled investeerinud aktsiatesse või 
tähtajalistesse hoiustesse ei ole koheselt kasutatavad. Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada.
Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat 
rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha.
Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu. 
1
Täienda järgnevat maksevahendite  loetelu omapoolsete  näidetega:
1.
Sularaha (Eestis on käibel umbes 5 miljardit krooni sularaha)
1.1...........................................................................................................................................
1.2...........................................................................................................................................
2.
Mittesularaha (moodustavad 80% kõigist tehingutest.):
2.1.Maksekorraldused:
2.1.1.
pabermaksakorraldused;................................................................
2.1.2.
elektroonilised maksekorraldused:
2.1.2.1.otsekorraldus;..................................................................................................
2.1.2.2.püsikorraldus;..................................................................................................
2.1.2.3.maksekorraldus internetipangas;.....................................................................
2.1.2.4.maksekorraldus telepangas..............................................................................
2.2.Tšekid:
2.2.1.
reisitšekid;......................................................................................
2.2.2.
maksetšekid....................................................................................
2.3.Kaardimaksed:
2.3.1.
deebetkaart ;....................................................................................
2.3.2.
krediitkaart .....................................................................................
2.4.. .........................................................................................................................................
10.1.5 Rahahulga osad
0 mündid;
5 489,6
1
M
M
paberraha ;
2
3
M
arvelduskontodel olev raha; 10350,0
M
tähtajalised hoiused ;
789,5
investeeringud ;
valuutahoiused.
6922,1
Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu  
osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites  kroonides  ja pärinevad aastast 
1999.
Likviidsus - raha kohese kasutamise võimalus.
Milline rahahulga osa on kõige likviidsem? .......................................................................................
Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade  likviidseks  muutmine üpris lihtne. Piir 
raha ja näivraha vahel on kadumas .
2
10.2
10.2.1  Valuutakurss

Valuutakurss – ühe riigi raha hind teise riigi rahas.
Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad Euro 
kurssi USA dollari suhtes?
1. EL intressimäärad tõusevad;
€  ↑  või  ↓
2. EL ekspordi defitsiit suureneb;
€  ↑  või  ↓
3. EL tootmisefektiivsus väheneb;
€  ↑  või  ↓
4. EL  majanduspiirangud  suurenevad. €  ↑  või  ↓
Valuutakurss võib olla:
1. ujuv;................................................................................................................................................
2. reguleeritult ujuv;...........................................................................................................................
3. fikseeritud;......................................................................................................................................
Selgita lühidalt mida need punktid tähendavad ja too näiteid riikidest kus konkreetne  kurss  on 
rakendatud (loe läbi tekst lk 187 … 188).
10.2.2  Intress
Intress  – kasvik – rahasumma mille võlausaldaja saab võlgnikult raha laenamise eest. 
Intressimäär – tulumäär – väljendatakse protsentides ajaperioodi kohta. Enamasti on määr seotud 
aastaga. Näiteks aastal 2004 oli  Hansapanga  aastase eesti krooni tähtajalise hoiuse intressimäär 
2,4% aastas.
Intressi arvutamisel on 2 võimalust:
1.  lihtintress  – arvutatakse põhisummast;
2.  liitintress  – põhisummale liidetakse eelmise perioodi intress ja sellest arvutatakse uus intress.
Ülesanne
Sul on 5 000 kr. Paned selle panka 3-ks aastaks. Aastane intressimäär on 5%. Kui suure summa saad 
Sa tagasi 3 aasta pärast, kui:
1. Juurdekasv toimub lihtintressi alusel.
2. Juurdekasv toimub liitintressi  alusel. Intresse lisatakse aasta lõpus.
Lihtintress
Liitintress
Summa Juurdekasv 5% Summa
Juurdekasv 5%
algsumma:
5 000 kr
5 000 kr
1. aasta:
2. aasta:
3. aasta:

Kumb variant on laenuvõtja  seisukohast  soodsam? ......................................................................... 
3
Küsimused
Millest sõltub intressimäära suurus?
1. ........................................................................................................................................................
2. ........................................................................................................................................................
3. ........................................................................................................................................................
4. ........................................................................................................................................................
10.2.3  Inflatsioon
Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostuvõime vähenemine.
Deflatsioon – hindade langus ja raha ostuvõime suurenemine.
THI – tarbija hinna indeks – protsent, mille võrra on hinnad tõusnud.
Kuidas inflatsiooni aeglustada? Üks võimalus on – valitsus müüb võlakirju. See käivitab järgmise 
sündmuste ahela. Sinu ülesanne on seda täiendada – märgi ära õige suund:
1. Valitsus müüb võlakirju;
2. riigis ringleva raha hulk;  ↑  või  ↓
3. raha nõudmine; 
↑  või  ↓
4. intressimäärad; 
↑  või  ↓
5. laenamine; 
↑  või  ↓
6. tarbimine; 
↑  või  ↓
7.  majanduskasv
↑  või  ↓
8. töötus. 
↑  või  ↓
Eesti THI
Eestis mõõdetakse inflatsiooni tarbijahinna indeksi abil. Järgnev joonis kirjeldab THI muutumist 
aastate lõikes. Y-teljel on logaritmiline skaala – vahed väiksemate väärtuste vahel on graafikul 
suuremad, kui tegelikult peaksid olema. Eesmärgiks on samal joonisel esitada väga erineva 
suurusega arve. Näiteks THI aastal 1992 oli umbes 1000% ja aastal 2003 umbes 1%. 
Koos õpetaja abiga kanna graafikule puuduvad punktid. Näiteks kui suur oli THI aastal 2004?
1000,0
es
100,0
tid
tsen
ro
I p
H
T

10,0
1,0
91 92 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06
Aastad
4
10.3 Eesti kroon ja Euro
10.3.1 Eesti kroon
1. Mis aastal tuli käibele Eesti kroon?
.......................................................................................
2. Millisel asutusel on õigus emiteerida Eesti kroone?......................................................................
3. Mis on Eesti krooni kattevara?
.......................................................................................
4. Millise välisvaluutaga on Eesti kroon seotud?...............................................................................
5. Milline on sidumiskurss?
.......................................................................................
Ülesanne
Kui hästi Sa  tunned Eesti paberraha? Kirjuta allolevate tunnuste ette raha väärtused, millega nad 
seotud on.
Värv
Tagakülg
Esikülg
Esikülje kommentaar
Kol akas-hal
Estonia Teater
Anton  Hansen   Tammsaare
Folklorist ja ühiskonna tegelane
Lil akas-sinine
Narva Jõgi
Carl Robert  Jakobson
Helilooja
Pruun
Pankrannik
Jakob Hurt
Kirjanik
Punane
Pääsuke
Karl Ernst von  Baer
Kirjanik ja poli tik
Roheline
Tamm
Kristjan  Raud
Loodusuurija ja  geograaf
Roheline
Tartu Ülikool
Lydia Koidula
Luuletaja ja näitekirjanik
Sinakas -hal
Toompea
Paul  Keres
Maalikunstnik  
Sinine
Vargamäe
Rudolf   Tobias
Maletaja
10.3.2 Euro
1. Milline ühine valuutaühik oli Euroopas enne Eurot?.....................................................................
2. Mis aastal tuli Euro käibele sularahana? .......................................................................................
3. Millistes EL riikides pole Euro käibel? .......................................................................................
4. Mis aastal tuleb Euro käibele Eestis (sularahana)?........................................................................
5. Mida kujutatakse Euro rahatähtede esikülgedel?...........................................................................
6. Mida kujutatakse Euro paberrahade tagakülgedel?........................................................................
7. Mida kujutatakse Euromüntide tagakülgedel?...............................................................................
Ülesanne
Loe tekst Majanduse ABC õpikust lk 193 lõpus (peale joonist 10.5) … 194. Leia vastused kahele 
olulisemale küsimusele:
1. Mis on Euroopa ühise raha suurim eelis?......................................................................................
..............................................................................................................................................................
2. Mis on Euro suurim puudus?.........................................................................................................
.............................................................................................................................................................................................
5

Document Outline

  • 10.1.1Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused
  • 10.1.2Raha funktsioonid
  • 10.1.3Raha omadused
  • 10.1.4Maksevahendid
  • 10.1.5Rahahulga osad
  • 10.2.1Valuutakurss
  • 10.2.2Intress
  • 10.2.3Inflatsioon
  • 10.3Eesti kroon ja Euro
    • 10.3.1Eesti kroon
    • 10.3.2Euro
Raha ja sellega seonduv #1 Raha ja sellega seonduv #2 Raha ja sellega seonduv #3 Raha ja sellega seonduv #4 Raha ja sellega seonduv #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martinmartiini Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Raha ja panganduse KT
14
doc

Raha ja panganduse KT

Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine

Ainetöö
Raha tekkimine ja ajalugu
24
ppt

Raha tekkimine ja ajalugu

MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Raha tekkimine ja ajalugu Bartermajandus – majandussüsteem, kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub Kui raha ei usaldata: RAAMAT a) bartermajandus Ebaef- ektiivne b) raha asendamine ($-seerumine) KING KINOPILET Raha tekkimine Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun- nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina Raha funktsioonid: Vahetus- Arves- vahend tusühik Akumulatsiooni ja laenamise vahend

Rahandus ja pangandus
Raha ja pangandus konspekt
10
doc

Raha ja pangandus konspekt

RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha

Majandus
Raha ja finantsasutused
5
doc

Raha ja finantsasutused.

Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? · Kuidas "loovad" pangad raha? · Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? · Miks muutub raha väärtus? · Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus

Majandus
RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID
20
docx

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON...........................................................................

Inimene ja ühiskond
Raha ja rahanduspoliitika-Pangandus ja finantsüsteem
3
docx

Raha ja rahanduspoliitika. Pangandus ja finantsüsteem

Tihti on aga sobivamaks rahastamisallikaks faktooring. Faktooring on müügiarvete loovutamine finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja ning tegeleb ise laekumise korraldamisega edasi. See annab ettevõttele võimaluse oma rahavoogusid paremini ja efektiivsemalt juhtida ning igapäevaseks toimimiseks likviidsuspuhvrit luua. 6. Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta paar näidet. a. vahetusvahend ­ telefoni ostmine, kinnisvara soetamine b. arvestusühik - aitab võrrelda kui palju kulub töötunde teksaste või telefoni ostmiseks. c. akumulatsiooni vahend ­ raha kogudes saab seda kasutada tuleviku tehingute tegemisel. Kogudes raha auto, pesumasina, arvuti jne ostuks. 7. Valuutakurss ­ ühe riigi raha hind teise riigi raha suhtes. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest

Majandusõpe
Raha ja valuuta
30
docx

Raha ja valuuta

Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2

Raha ja pangandus
Pangandus
10
docx

Pangandus

1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2

Pangandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun