Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raha tekkimine ja ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA  PANGANDUS
Raha tekkimine ja ajalugu 
Bartermajandus – 
majandussüsteem , kus hüviseid vahetatakse üksteise vastu ja
üldine ekvivalent ning vahetusvahed puudub 

Kui raha ei usaldata:
RAAMAT
a) bartermajandus
Ebaef-
ektiivne
b) raha asendamine ($-seerumine)
KING
KINOPILET
Raha tekkimine
Raha – 
hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtun-
nustatud instrument, mis esineb kõigi hüviste ekvivalendina 

Raha funktsioonid:
Vahetus-
Arves-
vahend
tusühik
Akumulatsiooni
ja laenamise vahend
Raha kui kõikide teiste 
Raha kui hüvistes sisaldu-
hüviste vastu vahetatav ja 
va kasulikkuse mõõtmise ja
seega kaubavahetust
seda kasulikkust kajasta-
hõlbustav vahend
vate hindade avaldamise
vahend

Raha kui rikkuse akumulat-
siooni ja laenamisevahend

ANDRES  ARRAK
1                        AUDENTES   MAINOR  ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Raha võib esineda väga erinevates vormides:
Kauprahad:
RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALL
Sümbolrahad:
Paberraha
Fidutsiaarrahad:
K
RESERVIDEGA TÄIELIKULT KAETUD PABERRAHA
N
A

    –  KULLASTANDARD
P
    – VALUUTAKOMITEE  RAHAD
K
S
E
 K

Fiat-rahad:
IB
RAHANA RINGLEB VÄÄRISMETALLIGA VÕI MUU RESERVIGA
R
E

OSALISELT KAETUD  PABERRAHA
E
IT
M
E

Surrogaatrahad:
RAHA, MIS EI TÄIDA OMA FUNKTSIOONE JA MIDA EI USALDATA
Deposiitrahad:
KOMMERTSPANKADE  POOLT LOODUD RAHA
Elektrooniline  raha:
EKSISTEERIB VIRTUAALSELT
Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teada usaldatakse
Raha garanteerimiseks on kasutatud /KATTEVARA/:
a) kulda (“kuldajastu”);
b) konverteeritavat valuutat;

S
c) muid  finants - ja füüsilisi aktivaid.
A
K
A
E
B
E
A
H

Emiteerib  keskpank
A
R

Raha emissioon – 
V
O
R
paberraha emiteerimine riigi keskpanga 
R
E
U
S
E
E
poolt vastavalt olemasolevale kattevarale 
R
ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Valuutakurssintress  ja  inflatsioon  
a) FIKSEERITUD
b) UJUV 
 v

%
Rahal on
Y
2 hinda
E
H
INTRESS
KURSS
RAHAGA MÕÕDETAKSE
a) NOMINAALNE (i)
a) NOMINAALNE
ÜLDINE  HINNATASE
 
b) REAALNE (r) 
b) REAALNE 
Valuutakurss (E) –
hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes 
valuutades maksma 

Nominaalkurss – 
keskpanga poolt kehtestatud koduse 
valuuta  hind teis(t)e valuuta(de) suhtes 

aksta 
 m

Reaalkurss – 
aasi:
leb
koduse raha ostuvõime hüviste suhtes
ab
 teiste valuutadega võrreldes 
t tu
iku

S
Vabalt ujuv valuutakurss – 
e rah
h
K
A
A

h
rahasüsteem , milles keskpank ei sekku 
E
B
a ü
E
A
H

oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha
A
e su
R
hind, mis kujuneb valuutaturgudel 
 eest
se rah
nõudmise ja pakkumise vahekorras 
u
iku
d
h E
Fikseeritud kurss – 
  reservid
n

 ko
ta ü
rahasüsteem, milles keskpank on  sidu -
u
O
V
) o
itu
R
R
nud koduse raha väärtuse mõne teise 
U
E
, m
E
S
valuuta väärtusega või väärismetalli 
E
R

kogusega 
rss (E
u

äitab
K
N
reservvalu
Reguleeritult ujuv valuutakurss – 
rahasüsteem, milles keskpank sekkub
valuutaturgudel kursikõikumiste 
vähendamiseks 

ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Intress (%) e. kapitali hind – 
näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta 
selle kasutamise eest 

Nominaalintress (i)– 
rahaturul nõudmise ja pakkumise vahekorras tekkiv 
raha tasakaaluhind 

Reaalintress  (r) – 
saadakse nominaalintressist inflatsioonimäära 
lahutamise  teel  

 
REAALINTRESS = NOMINAALINTRESS – INFLATSIOONI MÄÄR
Kapitali hinda mõjutavad: 
tootmisvõimalused, 
tarbimise/säästmise eelistamine, 
risk, 
Inflatsioon.

Kõrgete intressimäärade tulemusena: 
suurenevad institutsioonide kapitalihankimisega seotud kulud;
investorid lähevad aktsiaturult üle obligatsiooniturule; 
intressimäärade tõus  viitab  majanduse üldisele langusele, 
          sest enam ei saa vastu võtta madala tulususega projekte.

ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Inflatsioon – 
üldise hinnataseme tõus või surve selleks, millega kaasneb 
raha väärtuse vähenemine 

Deflatsioon  – 
inflatsiooniga  vastupidine  protsess, milles hinnad langevad 
ning rahaühiku väärtus kasvab 

Tarbijahinnaindeks (THI)– 
tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõusu baasperioodi
suhtes indeksina avaldav näitaja

RAHA
RAHA
PAKKUMINE
KÄIBEKIIRUS
M
ÜLDINE
v
HINNATASE
  REAALTULU
ÜHISKONNAS
Üldine hinnatase majanduses määratakse ära raha pakkumise ja
reealse SKT suurusega

90,0%
75,0%
60,0%
45,0%
30,0%
15,0%
0,0%
2002 
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 progn.
THI 89,8% 47,7% 29,0% 23,1% 11,2% 8,2% 3,3% 4,0% 5,8% 5,6%
Joonis 10.4. Inflatsioon Eestis 1993–2002, ESA andmed 
ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Euroala  HICP
Eesti THI
vahe
7%
6%
5%
4%
3%
2%
1%
0%
9
9
9
9
0
0
0
0
1
1
1
1
2
2
2
2
.9
.9
.9
.9
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
1
4
7
0
1
4
7
0
1
4
7
0
1
4
7
0
0
0
0
1
0
0
0
1
0
0
0
1
0
0
0
1
Joonis. Eesti ja euroala inflatsiooni võrdlus, 1999-2002
Allikas: Eesti  Pank

Kõik kokku
... ilma toidu ja kütuseta
... ja  admin  hindadeta
7,0%
6,5%
6,0%
5,5%
5,0%
4,5%
4,0%
3,5%
3,0%
2,5%
2,0%
0
0
0
0
0
0
1
1
1
1
1
1
2
2
2
2
2
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
.0
1
3
5
7
9
1
3
5
7
9
1
3
5
7
9
0
0
0
0
0
11.0
0
0
0
0
0
11.0
0
0
0
0
0
Joonis. Toidu ja kütuse mõju inflatsioonile Eestis, 2000-2002
Allikas: Eesti Pank

ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Euro ja sellega kaasnevad mõjud Eestile 
Euro kasutuselevõtu üheks kokkuvõtlikumaks eesmärgiks saab 
nimetada lihtsamate ja kindlamate majandussuhete saavutamist. 
Olulisemad tulemused saab kokku võtta järgmiselt: 

kõrvaldatud on Eurotsooni riikide valuutade vahetuskursside 
kõikumisest tulenev risk ;
ühisrahale üleminek on üks olulisemaid  samme  ühisturu 
saavutamiseks; 
vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud;
vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud;
suureneb Euroopa Liidu sisene hinnakonkurents, mis viib 

    hüviste kvaliteedi paranemisele;
ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda 
   stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid;
sellega on loodud tugev majandustsoon USA ja Aasiaga 
          konkureerimiseks;
finants - ja kindlustussektori veelgi tugevam globaliseerumine. 
Ühise euro ja rahapoliitikaga kaasnevad negatiivsed küljed: 
eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta  kuulsust . Seda 
       on veelgi süvendanud selle kursi langus USA dollari suhtes;
tugevalt asümmeetrilised  majandusprobleemid  vajavad sageli 

väga spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majandus-
poliitika sageli ei võimalda;

praeguste natsionaalpankade erinevatest mudelitest tulenev 
        vastuolu ühise rahapoliitika elluviimisel;
valitseb strukturaalne  tööpuudus ;
uute numbrite ja rahadega  kohanemine  valmistab inimestele 

         probleeme;
hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni.
ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Pangandussüsteem
Pank – 
finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõt-
mise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha 
avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode 
näol 

Panga funktsioonid:
Klientide raha 
Laenu andmine ja inves-
hoiustamine  
teerimine kui kasumi 
saamise allikad 

Ülekannete  teostamine  
Panga kasum –
tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt 
suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava 
intressiga 

MAKSEVÕIME
TULUSUS
100%
äär
 PANGA SOOVITUD SULARAHARESERVI MÄÄR (r)
-
0%
 100%
A V
Laenud
R
IS E
L SER
Invest-d
eservi m
R

T.
?%
S V
U RE
10%
H S
O E
K R
t
Aeg
0
Joonis.  Reservimäär  ja raha usaldus
Kui panga  sularaha   reserv  langeb liiga madalale, tekib paanika – 
Hoiustajad võtavad raha pangast välja ja pank läheb pankrotti
ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Panga likviidsus – 
panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride 
õigustatud nõudeid 

Kohustuslik reservimäär –
keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan-
gas hoitava  reservi  suhte kommertspanga hoiustesse 

Kapitali adekvaatsus – 
panga  omavahendite  ja tema koguvahendite suhe 
Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga  bilanss  
AKTIVA
PASSIVA
Reservid
              Kohustused
   sularaha
Erasektori nõudehoiused
   deposiit keskpangas
Säästu- ja  tähtajalised   hoiused
Laenud
Muud kohustused
   lühiajalised laenud
   sh valuutahoiused
   hüpoteegid
   kohustused teiste pankade ees
   muud (tesitele pankadele)    võlgnevused keskpangale
Investeeringud

                Omakapital
Välisvaluuta
Omand
Põhivara
 (sh jaotamata kasum)
AKTIVA KOKKU
PASSIVA KOKKU
Panga puhasväärtus – 
saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole 
varad  ja lahutakse  nendest  panga kohustused 

ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Keskpanga majanduslik roll
Keskpank – 
raha emiteeriv ning raha kattevara haldav  ning
rahapoliitikat korraldav asutus 

Keskpanga olulisemad  tegevusvaldkonnad :
raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi 
juhtimise kaudu; 
finants- ja pangandusjärelevalve; 
arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; 
sularaharingluse korraldamine; 
muud teenused. 

Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid
<
VABATURU  
  OPERATSIOONID

* REAALSE SKT 
DISKONTOMÄÄR
• RAHAPAKKUMINE
  KASV
* KOHUSTUSLIK
• LAENUPROTSENT
* STABIILSED 
  RESERVIMÄÄR
  HINNAD
• PANGARESERVID
* OPERATSIOONID
* MADAL
• KURSS
  VÄLISTURUL
  TÖÖPUUDUS
       
<
KONTROLLIVAHENDID
VAHETU EESMÄRK
KAUGEM EESMÄRK
ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Joonis. Eesti Panga eesmärgid ja rahapoliitilised vahendid
Tugevdada nii siseriiklikku kui rahvus-
Eesti Panga
vahelist usaldust Eesti raha ja rahasüs-
missioon
teemi püsivuse ning terviklikkuse vastu
1. Eesto krooni väärtuse säilitamine  ja
Eesti Panga
    täisväärtuslikkuse kindlustamine raha
peaeesmärgid
    funktsioonide täitmisel;
2. Eesti pangasüsteemi turvalisuse ja

    stabiilsuse edendamine;
3. Eesti finantssüsteemi efektiivsuse ning

    arengu toetamine eelkõige makse- ja 
    arveldussüsteemide osas;
4. Ühiskonna sularahanõude rahuldamine.

Joonis. Pankade arvu vähenemine Eestis
42
30
21
21
15
12
13
11
6
4
1
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
Allikas: Eesti Pank
ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
MAJANDUSE ABC
   
                                10. RAHA JA PANGANDUS
Kommertspangad  
Kommertspankade pakutavad olulisemad teenuste valdkonnad:
hoiustamine;
laenamine;
maksete teostamine. 

Kaup
AS  MÜÜJA
AS OSTJA
r-
s
a
u
ah
R

akseko
rald
M
Maksekorraldus
TUULEPANK
ÕNNEPANK
Raha
Raha
EESTI PANGA ARVELDUSKESKUS
TUULEPANK arve “+”
ÕNNEPANK arve “–”
Joonis 10.6. Pankadevaheline maksekorraldus 
Tabel. Tüüpilise kommertspanga bilanss.
Aktiva
Passiva
1. Reservid:
Kohustused
     sularaha,
1. Erasektori nõude- ehk tšekihoiused
     deposiit keskpangas
2. Laenud:
2. Säästu- ja tähtajalised hoiused
     lühiajalised laenud,
3. Muud kohustused:
     hüpoteegid,
     s. h. välisvaluuta hoiused, teised
     muud (laenud teistele pankadele)
     kohustused teiste pankade ees,
3. Investeeringud (W-paberid)
     võlgnevused keskpangale
4. Välisvaluuta (s. h. hoiused välis-
          Omakapital
     pankades)
5. Põhivara
4. Omand (s. h. jaotamata kasum)
Aktiva KOKKU:
Passiva KOKKU:
ANDRES ARRAK
1                       AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

Document Outline

  • PowerPoint Presentation
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Raha tekkimine ja ajalugu #1 Raha tekkimine ja ajalugu #2 Raha tekkimine ja ajalugu #3 Raha tekkimine ja ajalugu #4 Raha tekkimine ja ajalugu #5 Raha tekkimine ja ajalugu #6 Raha tekkimine ja ajalugu #7 Raha tekkimine ja ajalugu #8 Raha tekkimine ja ajalugu #9 Raha tekkimine ja ajalugu #10 Raha tekkimine ja ajalugu #11 Raha tekkimine ja ajalugu #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jannukaljura Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Raha ja pangandus konspekt
10
doc

Raha ja pangandus konspekt

RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha

Majandus
Makroökonoomika konspekt
14
odt

Makroökonoomika konspekt

Pot. tootmismahtu mõjutavad- tööjõu pakkumine ja tööviljakus, kapitali akumulatisooon, tehnoloogia tase) • Pikaajaliselt põhjustab kogunõudluse muutus vaid hindade , mitte tootmismahu muutuse Keynesi koolkond- vaatlevad majandust lühiperioodil • Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele • Kogupakkumise kõver on horisontaalne • Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes Raha olemus • Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel • Raha vormide areng Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha • Raha funktsioonid 1. Vahetusvahend 2. Arvestusühik 3. Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab Rahanõudlus • Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele

Makroökonoomia
Rahanduse alused arvestus
8
doc

Rahanduse alused arvestus

tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus ehk pererahandus 5. Raha definitsioon Raha - on see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit. Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. Raha funktsioonid: Vahetusvahend ­ on kõikide teiste hüviste vastu vahetatav ja seega kaubavahetust hõlbustav vahend, Arvestusühik ­ raha kui hüvistes sisalduva kasulikkuse mõõtmise ja seda kasulikkust kajastavate hindade avaldamise vahend,

Rahanduse alused
Raha ja pangandus
32
docx

Raha ja pangandus

b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja Maakler (stockbroker) on isik, kes ostab või müüb väärtpabereid oma kliendi (investori) jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. Tänapäeval:

Raha ja pangandus
Panganduse konspekt 2007
48
doc

Panganduse konspekt 2007

RAHA JA RAHARINGLUS RAHA OLEMUS Hüviste turg raha tekkimise võimalus Raha tekkimiseks vajalikud: - motiiv raha tekkimiseks - ressursid raha kasutuselevõtuks - ressursid raha valmistamiseks Ressursid puudusid bartertehing K ­K Turu jätkuv areng, mastaapide kasv, müüjate ja ostjate arv kasvas vajadus reorganiseerida vahetus, turul oleku aega vähendada. Kauba pakkumine peab ületama hetkenõudluse, et tekiks kaubaressurss, mis jääb turul müümata. Rahana kasutati kaupa, mille tarbimist sai ajutiselt edasi lükata või sellest loobuda. Rahana kasutati trofeed, ehteasjad - Aasias, Aafrikas ­ kaurikarbid

Arendustegevus
Raha-finantsinstitutsioonid ja turud-
18
docx

Raha, finantsinstitutsioonid ja turud

Esmane turg ­ finantsturg, kus investoritele müüakse uusi emiteeritud väärtpabereid ja väärtpaberite eest laekuv summa läheb otse emitendile Järelturg ­ turg, kus kaubeldakse juba varem väljastatud väärtpaberitega Informatsiooni liikumise ja järelvalve olemasolu järgi: Reguleeritud turg (väärtpaberibörs) Reguleerimata turg 6. Väätpaberituru osalised Emitendid ­ raha hankijad Investorid ­ raha paigutajad Vahendajad ­ kutselised osalised Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused 7. Finantsinstrument ja väärtpaber Finantsinstrument ­ leping, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapitaliinstrument. Väärtpaber ­ finantsinstrument, mis võib kirjeldada omandisuhet, võlasuhet või õigust omandisuhtele

Majandus
Pangandus
10
docx

Pangandus

1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2

Pangandus
Rahanduse ülevaade
82
docx

Rahanduse ülevaade

Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav.

Finantsanalüüs




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun