Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÜHISKONNAOPETUSE KT: MAJANDUS (0)

1 Hindamata
Punktid
�HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSS� STEEMID 1) K�SUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab-riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirm��rad, n�iteks P�hja-Koera ja kunagi oli NSVL . 2) TURUMAJANDUS - tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija n�udmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja n� udluse tingimustes. Veel on kolmas majanduss� steem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus m�jutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel v�ib riigieelarve tasakaalust v�lja lasta ning sallida m��dukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks �ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS -toimub k�ikjal, ettev�tluses pakkumise ja n�udluse taskaal, konkurents on peamine hinna reguleerija. MONOPOL - Ainus teenuse v�i kauba pakkuja turul, seda reguleerib riik, teatud valdkondades puudub sellel alternatiiv nt Elron , Viimsis on Viimsi Vesi. IMPORT - kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. EKSPORT - kaupade v�ljavedu riigist. INFLATSIOON - kaupade v�i teenuste hinnataseme t�us, rahav�� rtuse langus, m��detakse inflatsioonim��raga kasutades erinevaid hinnaindekseid. p� hjused : n� udlus �letab tootmise, tootmiskulude kasv, riigipoolne sekkumine. m�ju tarbijatele: ei m� juta koiki vordselt, raha v��rtuse ehk ostujou langus, suur moju s��studele, positiivne m�ju laenuv�tjatele. DEFLATSIOON- inflatsiooni vastand EELARVE DEFITSIIT- olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised BRUTOPALK- t��tasu, kus maksud on maha arvestamata. NETOPALK- reaalne t��tasu maksud maas.( t��tukindlustusmakse 2%, tulumaks 21%, 2.pensionisamba makse 2% ) ETTEVOTLUSE TUNNUSED- *Suunatud kasumi teenimisele *Ettev� tluse vormid : AS, O�, FIE(f�� silisest isikust ettev�tja) * Munitsipaalettev�tted(Viimsi Vesi, TLT), riigiettev�tted(Eesti Energia, Elron, Lennujaam), eraettev�tted. *Edu aluseks on oskuslik juhtimine, t��j�ud ja tegevusala . SKT- sisemajanduse kogutoodang. kindlal territooriumil toodetud l�pph�viste koguv�� rtus , tavaliselt riigis ja nt 1 aasta kohta, teenuste kogumaksumus l�puks. Koosneb: eratarbimine, investeeringud , valitsuse l�pptarbimine, puhaseksport. Eesti geograafilise asendi m�ju meie majandusele- Paiknemine L��nemere ��res t�hendab seda, et Eestil on v� imalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelk�ige muidugi L��nemeremaadega. L�bi Eesti, L�ti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga . Teised siinsed riigid on meie konkurendid v�istluses tulusa Vene transiidi p�rast. Majandusreformid Eestis 90ndate algul- 1990. aastate algul v�eti suund L��ne-Euroopa riikidele. Suurim v�liskaubanduspartner on Soome. V�ljaveos on t�htsal kohal ka Rootsi, L�ti ja Venemaa.Enim veetakse v�lja elektrimasinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. T�htsad sisseveomaad on ka Saksamaa, Venemaa ja Rootsi. 1992 teostati rahareform . NSV Liidu rubla asendati krooniga , mis seoti Saksa marga kursiga. 2004. seoti kroon euroga. 1.01.2011 �leminek eurole . Majanduspoliitika eesm�rgid: 1) elustandardi kasv; 2) t�ist��h�ive t��ealise elenikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. RAHA LIIGID- sularaha, elektrooniline raha SELLE �LESANDED- maksevahend , arvestus�hik EESTI PANK *Eesti Vabariigi keskpank * teostab j�relvalvet *sularaharingluse korraldamine *kattevara KOMMERTSPANGAD - *Hoiustamine *Laenud *Pensionifondid Eestis n�iteks Swedbank , SEB jne. EURO- 1.01.1999 elektroonilisena 1.01.2002 sularahana. 18 riiki eurotsoonis. Eurotsooni juhib Euroopa Keskpank ECOFIN- EL rahanduse ja majanduseminstrite tippkohtumine Eesti Panga President - Ardo Hansson Euroopa panga president hetkel itaallane Mario Dragi. MAKSUD- Milleks? : �hishuvede pakkumine : julgeolek, sotsiaalkaitse , infrastruktuur, haridus . Liigitamine: Otsesed (sissetuleku pealt nt tulumaks ) ja kaudsed (tarbimiselt nt kinnisvaramaksud), riiklikud ja kohalikud maksud. Sotsiaalmaks : 33%, t��andja, pensionikindlustus , tervisekindlustus. K� ibemaks : 20, 9 v�i 0% Aktsiisid(need on kahjulikud) alkoholi, tubaka, k�tuse, pakendi, elektrienergiaaktsiis. Tulumaks: *proportsionaalne tulumaks(Eestis 21%) ehk maksum��r ei muutu sissetuleku kasvades. * progresseeruv ehk astmeline tulumaks. *f��silise isiku tulumaks(t�� tajad ) * juriidilise isiku tulumaks(ettev�tted kasumi pealt) Muud riiklikud maksud: maamaks, hasartm�ngumaks(kulu on sihtotstarbeline ), tollimaks, raskeveomaks. Netopalga arvutamine: lahutan brutost maksude protsendid , tulumaksu leidmisel lahutan enne brutost pensioni ja t��tumaksu siis veel 144 ja korrutan 0,21. Lopuks lahutan brutost koik maha. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa t��ealisest rahvastikust, kes ei osale t��turul. Isikud, kes ei soovi t��tada v�i ei ole selleks v�imelised. Koduperenaised, tudengid ja �ppurid. Lapsed, vanurid , kodused Majanduslikult aktiivne rahvastik e t��j�ud on osa t��ealisest rahvastikust, kes osaleb t��turul. K�ik t��tajad (h�ivatud) ja t��tud. VIIMANE LK VIHIKUST!
ÜHISKONNAOPETUSE KT-MAJANDUS #1 ÜHISKONNAOPETUSE KT-MAJANDUS #2 ÜHISKONNAOPETUSE KT-MAJANDUS #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annnu123 Õppematerjali autor
MAJANDUSSÜSTEEMID
KEYNESI TEOORIA
FRIEDMANI TEOORIA
KONKURENTS
MONOPOL
IMPORT
EKSPORT
INFLATSIOON
DEFLATSIOON
EELARVE DEFITSIIT
BRUTOPALK
NETOPALK
ETTEVOTLUS
SKT
MAJANDUSREFORMID
MAJANDUSPOLIITIKA
RAHA LIIGID
EESTI PANK, KOMMERTSPANGAD
EURO, MAKSUD
PASSIIVNE JA AKTIIVNE RAHVASTIK

Sarnased õppematerjalid

9-klassi ühiskonna kokkuvõttev töö
3
txt

9. klassi ühiskonna kokkuvõttev töö

Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu.

Ühiskonnaõpetus
Geograafia-turism ja kaubandus
2
txt

Geograafia: turism ja kaubandus

1.Analsi Trgi eeldusi ja puudusi turismimajanduse edendamiseks. EELDUSED: Trgi pikk ning mitmekesine rannik, krged med ning kaunid jrved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suureprase turismipotentsiaali.Kindlasti kutsub Trki turiste ka see, et Trgi on odav ja suhteliselt vhekoormatud maa. Vaatamisvrsused-rikkalikult kultuuriobjekte niteks:moeesid ja ajaloomlestisi(Kreeka ajaloomlestised).Kindlasti on suureks plussiks on meri ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondust. Geograafiline asend mjutab nii, et merekauba

Geograafia
1914-1924 I maailmasõda
2
txt

1914-1924 I maailmasõda

II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks oli Schlieffeni plaan: rnnatakse Prantsusmaad Bel

Ajalugu
Eesti Vabariik aastail 1920-1933
2
txt

Eesti Vabariik aastail 1920-1933

(poliitilistel phjustel krbiti tugevalt majandussidemeid Eestiga). Kriisist vljumiseks rakendas majandusminister Otto Strandmann 1924.a. uut majanduspoliitikat, mille kohaselt hakkas valitsus rohkem sekkuma majanduse suunamisse, Vene turult orienteeruti mber Euroopa turule ning esikohale seati pllumajandus (riik abistas histegevuse arendamisel, kutseoskuste levitamisel jm). 1928.a. viidi lbi rahareform: senise marga asemel veti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tstuse kui pllu-majanduse osas, samuti tusis elatustase. Eesti Vabariiki tunnustati de facto (faktiliselt, tegelikult, kuid mitte ametlikult) juba 1918.a., ametliku de jure tunnustamiseni juti prast Vabadussda. 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Eesti vlispoliitika peamine lesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine, vimalikuks ohuallikaks peeti eriti Venemaad, aga ka Saksamaad. Julgeolekuriskide vhendamiseks

Ajalugu
Majandus
3
doc

Majandus

Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müügi teel. Tarbija valib, mi

Ühiskonnaõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun