Eesti kroon (3)

SISUKORD

SISSEJUHATUs 2
1. EESTI KROONI AJALUGU 4
1.1Eesti kroon aastatel 1928-1940 4
1.2Eesti kroon aastast 1992 4
1.1Inflatsioon ja sularahakriis 4
1.2Rahareformi Komitee 5
1.3Ettevalmistused oma rahale üleminekuks 5
1.4Rublad vahetatakse kroonideks 6
.KUST TULEVAD RAHATÄHED JA MÜNDID? 7
3. EESTI KROONI TURVAELEMENDID 8
3.1Üks ja kaks krooni 8
3.1Viis ja kümme krooni 9
3.125 ja 50 krooni 9
3.1100 ja 500 krooni 9
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13
LISA 14

SISSEJUHATUs

Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist.
Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus . Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad . Oleme liitunud nii Euroopa Liiduga kui NATO -ga.

1. EESTI KROONI AJALUGU

Eesti kroon aastatel 1928-1940

Eesti riigi rahaasjade ajamine algas koos riigi sünniga 1918. aasta 24. veebruaril, kui Päästekomitee moodustas Eesti Ajutise Valitsuse. Iseseisvuse majanduslikuks kindlustamiseks ja jõudsamaks edasiminekuks oli vaja kapitaalseid ümberkorraldusi. Inflatsioonivastast võitlust häiris eriti asjaolu, et raha emissioon polnud terviklikult keskpanga käes. Mõisteti, et kujunenud olukorrast oma jõududega peatset väljapääsu ei ole. Selleks hakati 1924. aastal tegema ettevalmistusi ulatusliku välislaenu saamiseks ja rahareformi läbiviimiseks. 1926. aasta sõlmiti Genfis protokoll , millega Eesti võttis Rahvasteliidu toetusel 1,35 miljoni Inglise naela suuruse välislaenu. Sellele tuginedes asuti läbi viima pangandus- ja rahareformi. 1927. aastal reformiti Eesti Pank , millest sai kaasaja nõuetele vastav iseseisev keskpank . 1928. aastal läbi viidud rahareformiga rajati Eestisse ajakohane rahasüsteem. Uue rahaseadusega kehtestati maksevahendiks Eesti Panga rahatäht Eesti kroon, millel oli nüüdsest olemas ka reaalne tagatis . Kroon (0,403226 gr. kulda) võrdsustati ühe Rootsi krooniga.
1929. aasta oktoobris New Yorgi börsilt alguse saanud majanduskriis avaldas aga peatset mõju ka Eestile. Eesti kroon devalveeriti 1933. aastal 35%. Kroon seoti Inglise naela kursiga 1 GBP = 18,35 EKR. See suhe säilis praktiliselt stabiilsena kuni iseseisvusaja lõpuni. Kroonid ja kroonihoiused vahetati 1940. aastal rubladeks kursiga 1 kroon = 1,25 rbl (Eesti majandus 90 2009).

Eesti kroon aastast 1992

Inflatsioon ja sularahakriis

Eesti majanduslik olukord oli 1990. aastate alguses vilets. 1992. aasta majandusnäitajad olid kehvad. Igapäevaelus tunti puudust peaaegu kõigest. Kasutusele võeti ostutalongid, eelisjärjekorrad ja veel muid võtteid aga see ei toonud abi. Kriisi põhjuseks oli hüperinflatsioon, nõukogude jaotus ja veondussüsteemi kokkuvarisemine.
Majanduslanguse peatamine oli vajalik ja selle lahendamiseks mitmeid viise. Et saada jagu hüperinflatsioonist, oli vaja stabiilset raha. Rubla aga seda ei pakkunud. Oli vaja oma raha, mis aitaks kriisist välja tulla (7: 44-47).

Rahareformi Komitee

1991. a. märtsis moodustati laialdaste volitustega rahareformi komitee, kuhu kuulusid Edgar Savisaar, Rein Otsason ja Siim Kallas. 1992. a. olid komitee liikmeiks Tiit Vähi, Siim Kallas, Rudolf Jalakas ja Ardo Hansson (asendusliikmena). Komitee määratles algatuseks rahareformi läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. Rahareformi Komitee volitused lõppesid 29. juunil 1995 (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007).

Ettevalmistused oma rahale üleminekuks

Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes „Edasi" avaldati Siim Kallase , Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel „Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 2009).
1992 alguses hoogustub arutelu oma rahale üleminekuks ja selle sidumisest erinevate valuutadega. Sama aasta kevadeks on selge, et rahareform tuleb teha kardinaalne. Pika kaalumise peale langes vaekauss Saksa margle, kuna see oli Euroopa üks stabiilsemiad ja tugevamaid.
Märtsis moodustatud rahareformi komitee rolli on rakse üle tähtsustada. Tartu kommertspangaga koostööd teinud Svenska Handelsbankeni analüüsiosakonna jahatajat doktor Rudolf Jalakat asendab pärast tema pensionile siirdumist hea haridusega väliseestlane Ardo Hansson. Tema kohustus oli rahandustegelastega suhtlemine ja äratama rahareformi suhtes usaldust kogu maailmas. Krooni sidumine Saksa margaga ja kullaga tagamine sai kindlaks otsuseks alles pärast Hanssoni juhendaja Sachsi Tallinna külastust. Siim Kallast võib pidada krooni isaks. Tema juhtimisel Eesti Pangas koos käinud töögrupp pidas ajurünnakuid pea iga päev (6: 58- 59).

Rublad vahetatakse kroonideks

Mai keskpaigaks olid rahareformi puudutavad seadused valmis ja need kiideti ka Riigikogu poolt heaks. Krooni käibelelaskmise päevast hakkasid kehtima rahaseadus, välisvaluutaseadus ja seadus Eesti krooni tagamise kohta (7: 52). Eesti Vabariigi rahaseadus § 1 sätestab, et Eesti Vabariigi rahaühik on üks kroon, mis jaguneb sajaks sendiks. Eesti Vabariigi sularaha käibib paberrahana (pangatähed) ja metallrahana (mündid) ja § 3 sätestab, et ainus seaduslik maksevahend Eest Vabariigis on Eesti kroon. Eesti Vabariigis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel ei ole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale krooni (Eesti Vabariigi rahaseadus 2009).
Kullast ja välisrahast moodustus kroonile vajalik kattevara, sest lisaks Inglise Pangale ja Rahvusvahelisele Arvelduspangale hüvitas ka Rootsi Riigipank sinna enne sõda deponeeritud kulla (Saksa markades). Majanduslikult oli aeg rahareformiks sobivaim (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007).
Kolmapäeval 17. Juunil 1992 annab rahaformikomitee teada, et rublad vahetatakse 20.-22 juunini kroonideks kursiga 1:10 (6: 60). Ülejäänud sularaha vahetati kuni 1. juulini kursiga 1:50. Ettevõtete sularaha pidi olema pankadesse toodud 20. juuniks kell 10.00. Pangaarvetel olevad rublad arvestati kroonideks ümber 28. juuniks. Erandiks olid pärast 1. maid 1992 laekunud summa, mis ületasid 50 000 rubla (eraisikud) või 1 miljon rubla (ettevõtted). Need lubati kroonideks vahetada alles pärast raha saatja ja saatmispõhjuse kindlakstegemist. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK (8: 16) .
Erinevatel hinnangutel lööb rahareformi ettevalmistuses ja läbiviimises kaasa üle 1% elaniksest, avatakse 727 rahavahetuspunkti. Rahaeform läheb maksma umbes 45 miljonit krooni (6: 60).

KUST TULEVAD RAHATÄHED JA MÜNDID?

Riigi sularaha moodustavad pangatähed ja mündid. Eesti sente ja muid münte valmistas Eesti Panga tellimusel Tallinna Juveelitehas aastatel 1991-1996, Soome ettevõte Suomen Rahapaja OY aastatel 1997 ja 1998 ning Lõuna – Afrika firma South -African Mint Company (Pty) Ltd samuti aastatel 1997 ja 1998. Rahatähti mida me igapäev kasutame, emiteerib Eesti Pank järgnevates nimiväärtustes: 1 kroon, 2 krooni, 5 krooni, 25 krooni, 50 krooni, 100 krooni ja 500 krooni. Kuna Eestis sellist ettevõtet ei ole, kus saaks kõikidele turvastandarditele vastavaid rahatähti trükkida, siis on neid tellitud Ameerikast firmalt United States Banknote Company, Suurbritannia firmalt Thomas De La Rue & Company Ltd. ja Saksa ettevõttelt Bundesdruckeri GmbH .
Ringluses olevast sularaha kogusummast moodustavad pangatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%. Koguseliselt on kõige rohkem ringluses 100-krooniseid pangatähti. 5-, 10-, 25-, 100- ja 500-kroonised rahatähed tehakse Vladimir Taigeri ja 2-kroonised Urmas Ploompuu kavandite järgi (9: 169).

3. EESTI KROONI TURVAELEMENDID

Raha peab olema turvaline ja seettõttu kasutatakse selle valmistamiseks haruldasi materjale ja unikaalset tehnoloogiat. Turvalisuse saavutamiseks kasutatakse erineva kombinisatsioone, mide ei oleks võimalik jäljendada.
Rahadel kasutatakse erineva keerukuse ja turvalisuse astmega turvaelemente. Erinevate sihtgruppide jaoks on mõeldud erinevad elemendid, mida võib jagada kolme rühma. Esimesse kuuluvad need, mida saab iga inimene ise kontrollida. Need on turvamärgid, mis on nähtavad ilma abivahenditeta. Niisugused turvaelemendid on näiteks vesimärk, turvaniit ja hologramm .
Teise tasandi elemendid on sellised, mida on võimalik kontrollida lihtsamate abivahenditega, nagu näiteks mikrokiri ja ultraviolettkiirguses helendavad kujutised.
Kolmandasse tasandisse kuuluvad need turvaelemendid, mida on võimalik kontrollida vaid sepetsiaalsete seadmete abil. Need on sellised turvaelemendid, mida inimene ei taju, nagu näiteks elektrilised ja magnetilised omadused.

Üks ja kaks krooni

Aastal 1992 välja lastud raha turvaelementideks on pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval olev Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel, raha paberi pinnal ja massis on mitmevärvilisi turvakiukesi. Pangatähti läbib turvaniit ja pangatähtedel on musta värvi seitsmekohaline number.
Aastatel 2006 ja 2007 välja lastud kahe kroonisel on turvaelemente rohkem kui tema eelkäijal. Rahal on K. E von Baeri kujutisega vesimärk, tume turvniit, mikrotrükk korduva tekstiga „EESTI PANK”, reljeefsed kombitavad süvatrükikujundid, latentne number „2”, kopeermisvastane võrk, seerianumber . Rahal on presidendi ja nõukogu esimehe allkirjad . Ka on rahal ultravieoletkiirguses avalduvad efektid .

Viis ja kümme krooni

Raha, mis on välja lastud 1991 ja 1992, turvaelementideks on kolme lõviga vesimärk, turvaniit, seerianumber, portree, mis on trükitud põhitooniga toon-toonis ja selle esiküljel on sõrmedega kombatav reljeefne pind. Rahatähte valguse suhtes nurga all hoides on rosetil näha rahatähe nominaalväärtus.
Aastal 2006 ja 2007 välja antud kümne kroonise turvaelementideks on vesimärk, tume turvaniit, mikrotrükk, latentne arv „10”, kopeerminisvastane võrk, kombitav ja katkendlik turvamärk ja seerianumber, mis on raha tagaküljel. Rahal on presidendi ja nõukogu esimehe allkiri ja efektid, mis avalduvad ultravolettkiirguses.

25 ja 50 krooni

Aastatel 1991 ja 1992 välja antud 25 kroonistel on samad turvaelemendid, mis on samadel aastatel välja antud kümne kroonistel.
Aastal 2002 välja antud 25 kroonise turvamärgid on A. H. Tammsaare portree kujutisega vesimärk, korduva mikrotekstiga ääristatud hologrammriba, seerianumber, tume turvaniit läbipaistva tekstiga „25EEK EESTI PANK", reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundid, mikrotrükk, latentne arv „25", reljeefne tähekombinatsioon „EP", kopeerimisvastane võrk ja ultraviolettkiirguses helendavad elemendid. Rahatähel on ka Eesti Panga ja Nõukogu esimehe allkirjad.
Aastal 1994 välja antud 50 kroonise turvamärkideks on kolme lõviga vesimärk turvaniit, portree, mis trükitud rahatähtede põhitooniga toon-toonis ning sellel on sõrmega kombatavad reljeefsed pinnad. Rahatähtedel on seerianumbrid. All vasakul olev number ja paremal serval vertikaalasendis olev uut tüüpi number on musta värvi. Sellel alal on kasutatud hõbevärvi. Rahatähte valguse suhtes nurga all hoides on näha rahatähe nominaalväärtus.

100 ja 500 krooni

Aastal 1991 ja 1992 välja antud 100 ja 500 kroonisel on samad turvaelemendid, mis on samal aastal välja antud kümne kroonisel.
Aastal 1994 välja antud 100 kroonisel on muutunud eelnevaga see, et rahatähel on kasutatud hõbevärvi. Uut tüüpi seerianumber paremal serval on erinevate nominaalväärtuste puhul erinevat värvi. Hoides pangatähte vastu valgust, katavad tagaküljele trükitud kujundid esiküljel oleva kujundi vabad osad. Kui muuta rahatähe nurka valguse suhtes, võib sellel alal näha ööbiku kujutist ja numbrit "100".
Aastal 1999 välja antud 100 kroonisel on käsitsi graveeritud L. Koidula portree kujutis. Portreest paremal pangatähe heledas piirkonnas on L. Koidula portree kujutisega ruumiline vesimärk, millest ülal paremal asub täiendav, nimiväärtuse 100 kujutisega hele vesimärk. Pangatähte läbib tume turvaniit, millel on läbipaistev korduv mikrotekst, portreest vasakul paikneb vertikaalne holograafiline turvariba, mille servas on korduv mikrotekst. Hologrammil on stiliseeritud vapilõvi ja Eesti Panga templi jäljendi kujutised ning ületrükk. Ülal paremal nurgas on Eesti Panga templi jäljend ja selle all aastaarv 1999. L. Koidula portreest paremal on Eesti Panga presidendi Vahur Krafti ja Eesti Panga Nõukogu esimehe Mart Sõrgi allkirjad. Paremal all nurgas paikneb sõrmega kombitav turvamärk vaegnägijatele.
Portreest paremal paiknevad suured nimiväärtuse numbrid on täidetud mikrotrükiga - korduva arvuga 100. Esiküljel all paremal ja tagaküljel all vasakul paiknevad kujutise osad moodustavad vastu valgust vaadates arvu 100. Portree alumises vasakus nurgas paikneb latentne arv 100. Ööbiku motiivi paremas alumises nurgas paikneb värvitu reljeefne latentne kujund, tähekombinatsioon EP, mis on nähtav hoides pangatähte väikese nurga all vastu valgust. L.Koidula portree all paikneb suurendusklaasi abil loetav mikrotrükk. Ööbiku motiivi paremas servas paiknev puuleht on täidetud mikrotrükiga. Portreest paremal on ultraviolettkiirguses roheliselt helenduv ristkülik, mille keskel paikneb nimiväärtus 100. Ultraviolettkiirguses ergastamisel on paberis näha roheliselt ja siniselt helendavad turvakiukesed. Tagaküljel ülal vasakul ja all paremal paiknevad pangatähe seerianumbrid. All paremal on nelinurkne kujund, mille värvus muutub rohelisest siniseks , kui vaadata kujundit otse või külgvalguses.
Aastal 2007 välja lastud raha erinevus 1999. a. rahast on laiem turvaniit ja see helendab ultraviolettvalguses siniselt. Turvaniidil on tumedad ääred, mis on visuaalselt nähtavad kas pangatähe esi- või tagaküljel. Rahal on Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki allkiri, ultraviolettvalguses roheliselt helendav ristkülikukujuline turvamärk ja nimiväärtus 100 on paigutatud pangatähe tagaküljele.
Aastal 1994 välja antud 500 kroonise turvamärkidel on kasutatud uusi värve. Rahatähe paremal serval on uut tüüpi seerianumber. Hoides pangatähte vastu valgust, katavad tagaküljele trükitud kujundid esiküljel oleva kujundi vabad osad. Hoides rahatähte valguse suhtes erineva nurga all, muutub sellel alal kasutatud värv.
Aastal 1996 trükitud raha turvamärkideks on hologramm pääsukese kujutisega, Carl Robert Jakobsoni portree, uus turvaniit mikrotekstiga. Turvaniit on esiküljel nähtav hõbedaste kriipsude reana, raha hoidmisel vastu valgust moodustub pidev joon. Hoides pangatähte vastu valgust, katavad tagaküljele trükitud kujundid esiküljel oleva kujundi, vabad osad moodustades arvu 500. Pangatähel on uued allkirjad ja aastaarv 1996.
Aastal 2000 välja lastud raha turvamärkideks on C. R. Jakobsoni portree kujutisega vesimärk, hele vesimärk 500, korduva mikrotekstiga ääristatud difraktsioonelement, Exelgram. Paberisse on uputatud tume turvaniit läbipaistva korduva mikrotekstiga, reljeefsed kombitavad sügavtrükikujundi, latentne arv „500”, latentne tähekombinatsioon „EP”, kopeerimisvastane joonvõrk, kombitav turvamärk vaegnägijatele. Vastu valgust vaadates moodustavad esi- ja tagaküljele trükitud fragmendid arvu “500”. Ultraviolettkiirguses helenduvad efektid. Tagaküljel on ofsettrükk, kõrgtrükk, siiditrükk, seerianumbrid, peidetud kujutis, mis on nähtav eriläätse abil ning värvust muutev kujund (Eesti pangatähtede turvamärgid 2009).

KOKKUVÕTE

Eesti rahapoliitika usaldusväärsus on aja jooksul suurenenud, sest inimestel on olnud üha rohkem võimalik veenduda rahapoliitika reeglipärasuses. Raha turvalisus on muutunud ja uued rahatähed on oma eelkäijast tunduvalt turvalisemad.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eesti majandus 90 – [WWW] URL http://majandaja.ee/2008/eesti-majandus-90/ (16.10.2009)

Eesti pangatähtede turvamärgid - [WWW] URL http://www.eestipank.info/pub/et/yldine/pangatahed/pangatahed/index.html?ok=1 (16.10.2009)

Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 – [WWW] URL http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_rahareform_aastal_1992 (08.11.2009)

Eesti Vabariigi rahaseadus. 1992. Riigi Teataja RT, 21, 299.

Ettevalmistused kroonile üleminekuks. 2007. – Postimees , 31.05.2007.

Mandel , M. 1999. Eesti majandus 1989 – 1999. Tallinn. AS Printall.

Zirnask , V. 2002. 15 aastat Eesti uut pangandust. Tallinn. ETPV Trükikoda.

Zirnask, V., Liikane, K. 1994. Raha, pangandus ja finantsvahendusturud I osa. Tallinn. Greif.

Vodja, E. jt. 2005. Majandusõpik gümnaasiumile. Tallinn. Kirjastus Ilo.

LISA

Lisa 1. Eesti rahatähtede pildid
Joonis 1. 1 kroon
Joonis 2. 2 krooni
Joonis 3. 5 krooni
Joonis 4. 10 krooni
Joonis 5. 25 krooni
Joonis 6. 50 krooni
Joonis 7. 100 krooni
Joonis 8. 500 krooni