Keha ja tegevus (0)

V teema eksam : keha ja tegevus
1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena .
2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel.
3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt.
4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi. See on näide keha esindavate representatsioonide mõjust tajule.
5. Pilt: telefoni avamismuster vms. Tõnu on vanem härra, kes hiljaaegu võttis kasutusele nutitelefoni. Esimestel nädalatel tekkis Tõnul tõrkeid telefoni ekraaniluku avamisel, milleks tuleb ekraanile sõrmega joonistada pildil kujutatud „võti“ ülemisest vasakust punktist alustades. Vahel unustas Tõnu ekraaniluku sootuks ja lootis telefoni haarates seda kohe kasutama asuda. Sel juhul vedas teda kõige tõenäolisemalt alt frontaalkoore prefrontaalne piirkond. Teinekord joonistas ta kõigepealt vertikaalse joone ja alles siis selle järel alaneva diagonaali. Neil puhkudel oli süüdlaseks ilmselt frontaalkoore premotoorne piirkond. Vahel aktiveeris Tõnu sõrm õiget kujundit joonistades siiski mõne sellesse mittekuuluva punkti. Siis näitas vähest vilumust üles tema frontaalkoore primaarne motoorne piirkond. Sellele küsimusele vastamiseks kasutasid sa ilmselt hüpoteetilist mõtlemist ehk simuleerimist Tõnu sõrmeliigutusi telefoniekraanil oma aju motoorsete piirkondade abil.
6. Liigutuse täpsustamiseks võrreldakse aju aferentset tagasisidet liigutuse mentaalse mudeliga ning saadetakse vajadusel välja uued eferentsed signaalid.
7. Astronaut kruvib Rahvusvahelise Kosmosejaama välisseinale robotkätt kui ühtäkki libiseb tal kruvikeeraja käest. Mida ta sel hetkel tunneb? Sellele küsimusele vastates kasutasid Sa tõenäoliselt tuletuslikkus ja mitte kogemuslikku empaatiat , kuna simuleerisid oma emotsionaalset reaktsiooni astronaudi olukorras.
8. Ülesanne asetada nimetissõrm kinnisilmi täpselt nina otsale demonstreerib muuhulgas taju olulisust liigutamisel. Täpsemalt ei saa aju selles olukorras kasutada visuaalset informatsiooni, mis on problemaatiline ennekõike liigutuse täpsustamise faasis.
9. Kui töötaja naaseb oma organisatsiooni koosolekult öeldes, et „toimuv oli üsna valgustkartev“ ja et „tema soovib sellest oma käed puhtaks pesta“, siis kasutab ta mõlemas lauses otseselt tajutavat kogemust, et kirjeldada abstraktse mõiste tähendust.