TEADUSARTIKLI ANALÜÜS case study on promoting neuroplasticity in a patient with schizophrenia. (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

õenduse õppetool TÕENDUSPÕHISE TEADUSARTIKLI ANALÜÜS Artikli analüüs uurimistöö metoodikas Juhendaja: Tallinn 2017
Artikli pealkiri ja autor(id): A case study on promoting neuroplasticity in a patient with schizophrenia. Lee, H., PhD, PMHNP-BC, abiprofessor, University of Pittsburgh School of Nursing. Martin. C., PhD, CPsychol, vaimse tervise professor, Buckinghamshire New University. Puskar, K., DRPH, FAAN, professor, University of Pittsburgh School of Nursing. Slivka,   C.,   MSN,   PMHNP-BC,   psühhiaatrilise   vaimse   tervise   õenduse   harrastaja,   MHM Correctional Services, Inc. Witt, M., RN, MSN, kliinilise õenduse juhataja, Western Psychiatric Institute and Clinic. Perspectives in Psychiatric Care, 2016, Vol. 52 (2). Uurimistöö eesmärk, probleem ja ülesanded, uuritav nähtus: Antud uurimistöö probleemiks oli kognitiivsete defitsiitide esinemine skisofreenia haigetel, näiteks halvenenud verbaalse mälu ja pideva tähelepanu võime. Eesmärgiks oli tutvustada neuroplastika   konsepti;   uurida   strateegiaid,   mida   psühhiaatriaõed   saaksid   kasutada,   et parandada skisofreenia haigete kognitiivseid funktsioone, ning neid strateegiaid ka eluliselt kasutada. Uurimuse ülesandeks oli töös osalenud katseisiku nimega “H” viimine nii kaugele, et   ta   suudaks   rakendada   toimetulekustrateegiaid,   et   ta   saaks   hakkama   positiivsete sümptomitega ja parandaks oma kognitiivset funktsioneerimist iseseisvalt. Probleem ja eesmärk on selgelt sõnastatud ning uurimistöö ülesanne aitab töös püstitatud probleemi lahendada. Arvan, et artikkel on mõeldud pigem psühhiaatria valdkonnas töötavale meditsiinipersonalile,   eelkõige  õdedele.  Artikkel  kuulub  psühiaatrilise  õenduse  valdkonda ning selles uuritavaks nähtuseks on strateegia, millega üritatakse parandada ühe patsiendi kognitiivseid funktsioone.
Kirjanduse ülevaade: Uurimistöö empiirilise osa toetamiseks on väga täpselt valitud vastav kirjandus. Kesksete mõistetena on ära defineeritud kognitiivne defitsiit, neuroplastika, kognitiivne tervendamine, füüsiline aktiivsus ja uni. Valimi kirjeldus: Valimiks   on   26-aastane   vallaline   kaukaasia   mees   nimega   “H”   (nimi   muudetud),   kellel diagnoositi 20. aastaselt skisofreenia. “H” on lõpetanud keskkooli ning käinud ühe semestri ülikoolis ja omab tööstaaži täiskohaga pitsameistrina. Viimase viie aasta jooksul on ta võtnud ravimit nimega Risperdal. Siiski unustab ta peale 3 nädalat ravimi võtmist oma ravimeid võtta, millele  järgneb neli erinevat  psühhiaatria haiglasse sissekirjutust. Uurimuses ei ole eraldi välja toodud valimi moodustamise kriteeriume. Andmete kogumine: Tegemist   on   kvalitatiivse   empiirilise   uurimusega.   Andmete   kogumise   meetodina   kasutati vaatlust,   mille   andmed   dokumenteeriti   paberil.   Andmete   kogumine   toimus   läbi   patsiendi sessioonide psühhiaatriaõega. Andmete analüüs: Andmete   analüüsiks   kasutati   prn   ravimite   kasutamise   tihedust,   haiglatöötajate   vaatluste andmeid ning patsiendi enda aruannet. Metoodika on hästi lahti kirjutatud ning usun, et seda saaks edukalt korrata.
Tulemused (Results): Patsiendi   prn   ravimite   kasutamise   tihedus   vähenes   ning   ta   hakkas   efektiivselt   õpitud strateegiaid   kasutama,   et   vähendada   oma   igapäevaelu   häirivaid   haigusnähte.   Tema kognitiivsed funktsioonid paranesid, ta hakkas rohkem trenni tegema ning ka unekvaliteet paranes. Tulemusi pole eraldi tabelite või joonistena välja toodud, neid tuleb tekstist välja lugeda. Arutelu (Discussion): Eelneva   kirjandusega   kooskõlas,   peaks   kognitiivne   tervenemine,   füüsiline   trenn   ja unekvaliteedi   hindamine   olema   osa   põhjalikust   skisofreeniapatsientide   hinnangust. Järeldusena   võib   öelda,   et   aju   funktsioonide   ja   neuroplastika   tundmine   võimaldab neurokognitiivsete funktsioonide muutmist, mis aitab ka patsientidel paremini skisofreeniaga hakkama   saada.   Uurimistööl   on   suur   tähtsus   psühhiaatrilises   õenduses,   kuna   siiani   pole skisofreeniale otsest ravi leitud, ning selliste strateegiate kasutamine võimaldaks patsientidel ka ise ennast aidata. Tänuavaldused (Acknowledgements): Artiklis puuduvad tänuavaldused toetajatele, kaastöölistele ja fondidele. Viited (References): Artiklis esines rohkem viiteid ajakirjadele kui raamatutele. Kasutatud on psühhiaatria eriala artikleid. Lisad (Appendixes): Uuringu instrumenti artiklile lisatud pole.
Isiklik arvamus artiklist: Artikli struktuur võiks ideaalis parem olla, näiteks andmete kogumist eraldi lõiguna välja pole toodud, mistõttu oli õendusalasest inglise keelest natuke raske vajalikku informatsiooni välja pikkida. Üldiselt oli artikkel aga selgelt üles ehitatud ja tekst loetav, ainuke raskus oligivõib - olla   erialane   inglise   keel,   millega   igapäevaelus   kokku   ei   puutu.   Artiklit   oli   huvitav lugeda, kuna sain teada ühe meetodi kohta, kuidas skisofreeniaga toime tulla ning mida pole raske patsiendile õpetada.