PRAKTILISE TÖÖ nr 2 ARUANNE Üliõpilase (Exp) nimi: Marion Demus Eriala, aasta: Infoühiskond ja sotsiaalne heaolu, 2. aasta 1. Töö teema (pealkiri): Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega 2. Katse eesmärk Katse eesmärk on teha kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi kuulmise tajumooduli puhul ning lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad, kasutades konstantsete stiimulite meetodit eri pikkusega helisignaalide abil. Selle meetodi abil leitakse eristuslävi. Tahetakse teada, kui palju tuleks helisignaali etalonstiimuli pikkust muuta, et katseisik annaks kinnitava vastuse, et helisignaali pikkust on muudetud. Kriteeriumiks on 75 %. Ülemine lävi defineeritakse punktis, kus 75 % juhtudel annab katseisik vastuse ”pikem kui etalon” ning alumine eristuslävi punktis, kus 75 % juhtudel annab katseisik vastuse ”lühem kui etalon”. 3. Meetod
kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia". Wundti põhipanus oli psühholoogia organiseerimine. 1.labor 1879.a., mida kokkuleppeliselt loetakse psühholoogia teaduse kui iseseisva teaduse alguseks. Wundt asutas ka 1. psühholoogia ajakirja. Hermann Ebbinghaus (1850-1909) - "On Memory",1885. Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool). A-lihtreaktsioon, B-valikreaktsioon, C-eristusreaktsioon (kas peab reageerima või ei) 3
Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · Vaatltsmeetod. Kirjeldavad meetodid (Praktiline töö nr 3; Ch 3) · Seosteuuringud.Küsitlused (Praktiline töö nr 5; Ch 4) · Eksperimendi planeerimine (Praktiline töö nr 4; Ch 5, 9-13) · Sissejuhatus statistiliste testide kasutamisse otsuste tegemisel psühholoogilistes uuringutes (A-x A-C) TEEMA I: EKSPERIMENTAALNE MEETOD PSÜHHOLOOGIAS (ajaloost)
logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud. On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel. Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. Teadvuse omadused Intentsionaalsus tavaliselt ollakse teadlikud millestki. Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine selektiivne tähelepanu.
- Võimutung vs alaväärsustunne - Sünnijärjekord Erich Fromm - Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord E. Erikson - Psühhosotsiaalne areng C.G. Jung -Analüütiline psühholoogia Biheiviorism Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. 5 6 Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20.sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidenavälismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust
SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II
LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem.................................................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 Teiste funktsioonide regressioonsirged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 6 Abiks eksperimendis 20 Must kast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Magnetinduktsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Mõõtmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Loendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Protokoll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1 1 Tähistused Sümbolid on toodud tähestiku järjekorras. Kreeka tähed on järjestatud vastavalt eestikeelsele hääldusele
Kõik kommentaarid