Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega (0)

PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS
Praktiline töö nr 2 Üliõpilase(Exp) nimi:
Kuupäev: 23.03.2015 Eriala, aasta: Psühholoogia, 1. aasta
Juhendaja: Marika Rauk (PhD)
1. Tööteema:
Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega
2. Katse / uurimuse üldsisu, eesmärk ja hüpotees(id):
Teha katse abil kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi visuaalse tajumooduli puhul (ja lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi.
Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Ülemine lävi defineeritakse punktis, kus 75 % juhtudel katseisik annab vastuse “suurem kui etalon ”, alumine eristuslävi punktis, kus 75 % juhtudel annab katseisik vastuse “väiksem kui etalon”.
3. Meetod:
Visuaalse tajumooduli tundlikkuse eristusläve mõõtmine kasutades erinevate suurustega kolmnurki .
Katsematerjal/ aparatuur :
* 11 stiimulit piltide näol arvutis ( 11 kolmnurka, mille nurgapoolitaja pikkus on vahemikus 45 mm – 75 mm, muutujaks 3 mm), stiimulid üleni musta värvi. Keskmine neist (60 mm) on standard ehk etalonstiimul (ES) ning ülejäänud 10 on varieeruvad stiimulid (VS). Etalonstiimuli väärtus on ühtlasi ka keskmine väärtus ning ülejäänud väärtused erinevad üksteisest võrdse muutuja poolest, vastavalt siis 5 stiimulit väiksemate ühikutega ning 5 stiimulit suuremate ühikutega;
*Arvuti slaidshow üksikstiimulite esitamiseks ;
*Katse protokoll (toorprotokoll, kuhu eksperimentaator märgib katseisiku tulemused ning süstemaatiline protokoll, kuhu eksperimentaator märgib süstemaatilised katseisiku poolt antud tulemused ning arvuta tõenäosused).
Katsekäik:
*Katseisik istub eksperimentaatorist 3m kaugusel näoga arvuti ekraani suunas, mis asub eksperimentaatori kõrval laual;
*Eksperimentaator seletab katseisikule töö käiku ning vastab katseisiku küsimustele;
*Katse alustuseks näitab eksperimentaator katseisikule etalonstiimulit umbes 1 sekundiks ning pärast seda järgneb 2 - 3 sekundiline intervall;
*Seejärel näitab eksperimentaator katseisikule 11 üksikstiimulit, mille kohta katseisikul tuleb öelda, kas see on suurem/väiksem või võrdne alguses nähtud etalonstiimuliga;
* Katset korratakse 10 korda, mille tulemusena on katseisik vastanud küsimusele 110 korda, mille jooksul on talle esitatud kõiki üksikstiimuleid võrdne arv kordi juhuslikus järjekorras;
* Pärast iga vastuse andmist märgib eksperimentaator tulemuse toorprotokolli, mille põhjal koostab pärast süstemaatilise protokolli.
Instruktsioon katseisikule:
* Katse eesmärgiks on konstantsete stiimulite abil kindlaks määrata ülemine ja alumine eristuslävi ja veel mõned näitajad (sinu vastuste põhjal koostan psühhomeetrilise kõvera, mis aitab mul aru saada, millise suurusega kujundeid sa omavahel eristad ja millised mitte);
* Kõigepealt näitan sulle umbes üheks sekundiks kolmnurka. Seejärel näitan sulle 11 erinevat kolmnurka ehk üksikstiimulit ning palun sul öelda, kas nähtud kolmnurk on suurem, väiksem või võrdne selle kolmnurgaga, mida sa kõige esimesena nägid . Palun anna oma vastus kohe, kui oled uut kolmnurka näinud ning mina panen sinu öeldu protokolli kirja;
*Kordame katset 10 korda, seega kokku tuleb sul oma arvamus öelda 110 stiimuli kohta;
*Igas stiimulite reas on erinevate suurustega stiimulit juhuslikus järjestuses ning ükski stiimulite rida järjestuse poolest ei kattu. Samuti võib igas reas olla nii ainult suuremad ja väiksemad kui ka võrdsed stiimulid, seega anna palun oma vastust tuginedes ainult oma arvamusele (mitte sellele, mitu suuremat, väiksemat või võrdset varasemalt on juba olnud);
*Kas on küsimusi?
Katseisik:
* 20 – aastane noormees, kes õpib tootmistehnikat ning pole varem psühholoogiaga ega ka katses osalemisega kokku puutunud.
4. Tulemused:
VS
-5
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
Suurus
65
68
71
74
77
80
83
86
89
92
95
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
+ vastused
0
0
0
0
0
4
8
9
10
10
10
- vastused
10
10
10
9
6
5
0
0
0
0
0
= vastused
0
0
0
1
4
1
2
1
0
0
0
KOOND
0
0
0
0,5
2
4,5
8,5
9,5
10
10
10
Joonis 1. Süstemaatiline protokoll
Joonis 2. Stiimulite koondväärtuste jaotus
* Ülemine eristuslävi (TU) = 62,25 (mm)
* Alumine eristuslävi (TL) = 57,45 (mm)
* Eristusläve väärtus (DL) = 2,4 (mm)
* Subjektiivse võrdsuse punkt (PSE) =59,85 (mm)
* Konstantne viga (CE) = 0,15 (mm)
* Weberi konstant (C) = 0,04 (ümardatult)
5. Järeldused ja arutelu:
1) Kas PSE oli võrdne etaloniga väärtusega? Kui ei, siis mis suunas tehti konstantne viga?
Subjektiivse võrdsuse punkt e PSE ei olnud võrdne etalon väärtusega, vaid erines sellest 0,15mm poolest. Konstantne viga tehti väiksema suunas ehk etalon stiimul oli 60mm ning subjektiivse võrdsuse punkt 59,85 mm.
2) Võrrelge leitud eristusläve suurust mõne rühmakaaslasega sisult lähedase katse tulemusega?
* Võrdlesin oma tulemusi kahe rühmakaaslasega, kellest üks mõõtis joonepikkusi ning teine ristkülikute pindalade muutumisi. Tuli välja, et mõlemal juhul saime ümardatult võrdsed Weberi konstandid, seega on meie katse tulemused väga sarnased. Juhuslikult avastasime ka, et nii mina kui ka rühmakaaslane, kes mõõtis joone pikkusi, valisime varieeruva stiimuli väärtusteks samad tunnused ning vahemikud ning seda enam oli hea näha, et me ka samad tulemused saime.
3) Hinnake Weberi konstandi suurust võrrelduna statistiliste keskmistega erinevate meelte jaoks (vrld. Gleitman , lk 159).
* Minu Weberi konstant tuli 0,04, mis on peaaegu sama, mis keskmiselt antud on (keskmiselt võiks olla 0,01 – 0,03). Siiski on ka arvamusi , et see võiks olla pigem 0,01 lähedal, seega selles osas on veel arenguruumi.
4) Milliste tingimuste muutumine teie katses võiks muuta Teie poolt mõõdetud eristusläve suurust?
* Kuna saime rühmakaaslastega väga sarnased tulemused, siis julgen arvata, et antud katse puhul ei muudaks millegi muutmine katse tulemusi oluliselt, juhul kui katse on ikka korralikult läbi viidud . Võib olla ainult siis, kui võrreldavate stiimulite absoluutväärtused on suhteliselt madalad või siis vastupidi väga väga suured, et oleks raske 3m kauguselt inimsilmaga stiimulite suurusi eristada.
* Küll aga võiks muuta stiimulite varieerumiste suurusi. Mina viisin läbi katse stiimulitega, mille erinevus oli 3 mm, kuid tasuks kindlasti proovida ka 1 mm ning näiteks ka 0,5 mm, sest usun, et siis oleks tulemused hoopis teistsugused , sest 3 mm on tunduvamalt suurem vahemik, kui 0, 5 mm ning eeldatavasti on 3 mm ka palju lihtsam eristada.
5) Miks esitati varieeruvat stiimulit juhuslikus järjekorras?
* Et katseisiku vastustes ei tekiks süstemaatikat ehk et katseisik ei arvaks, et tegu on teatud kindla reeglistikuga stiimulitereaga või siis ta ei saaks aru, et stiimulid ilmuvad alati samas järjekorras. Juhuliku järjestuse abil esitatud stiimulite võrdlemine annab adekvaatsema tulemuse määramatuse intervalli ja muude tunnuste leidmiseks.
6) Enesekriitiline hinnang oma katsele .
* Üldiselt tunnen , et sain katsega hakkama ning samuti sujus väga hästi koostöö katseisikuga. Siiski oleksin võinud läbi viia ka katse väiksemate varieeruvustega, et saada teada, kas siis ka tulemus on sarnane, kuid see jääb siis järgmiseks korraks.