Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uinak- hea sooritusele? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas uuringut korraldati?

Sissejuhatus
Uni on inimestele eluliselt vajalik füsioloogiline nähtus. Magades toimub inimese organismis hulk bioloogilisi ja füsioloogilisi protsesse, mistõttu on magamine vältimatu tegevus elus püsimiseks.
Teooriaid kui palju, millal ja kuidas magada on mitmeid. Iga inimese magamise harjumus on aga unikaalne , sest inimeste organismid on erinevad ning toimivad neile omasel viisil. Une uurimine on võlunud paljusid tervisespetsialiste ja uneuurijaid. Iga järgnev uurimus on alguses nagu uus tõde, mida me peaksime oma magamisharjumuste juures teada võtma.
Lühikesed uinakud on üks uurimisvaldkondadest, mida uuritakse ning millele nii pooldajaid kui ka vastuseisjaid leidub.
Selleski referaadis on kirjeldatud üht mitmetest, uinakut ja selle mõjusid uurivat katset.
Üritan leida vastust, kas tõesti on lühiajalisel uinakul selliseid positiivseid mõjusid, et see üks meie päevaplaani lahutumatu osa peaks olema.
Mis on uinak ?
Enam kui 85% imetajatest on polüfaasilised magajad, ehk nad magavad ööpäeva jooksul mitmeid kordi , ent nende uni kestab lühikest aega ( nt. kassid). Inimene on monofaasiline magaja . St. Ininese ööpäev on jagatud kaheks: magamisperiood ja ärkveloleku periood. Samas ei olda kindel, et see on inimese loomulik ööpäeva süsteem. Kahtlusi võivad tekitada asjaolud , et nt. väiksed lapsed ja vanurid võtavad ka päeval uinakuid ning imikud magavad ööpäeva jooksul just nimelt mitmeid kordi, kuid nende uinakud on lühikesed. Võib-olla sobiks ka meile olla pigem polüfaasiline magaja, kuid meie päevaplaan ja elutempo lihtsalt ei võimalda seda, ning seetõttu oleme sunnitud olema teistmoodi kohanenud?
Olla polüfaasiline magaja oleks utoopia, kuid lühike keskpäevane uinak on kergesti teostatav ja positiivsete järelmõjude tõttu võiks seda ka harrastada.
Uinakust saadav kasu:
  • Pärast lühikest uinakut paraneb meie saavutusvõime ja erksus. Väheneb eksimuste ja õnnetuste esinemine.
  • Päevast lühikest uinakut soovitatakse narkolepsiat põdevatele inimestele.
  • Lühike uinak aitab meil päeva jooksul lõdvestada ja annab meile uut energiat.

Uinakute negatiivne külg:
  • Uinakud võivad segada meie ööpäeva rütme. Meil võib olla raske öösel korralikult magada.
  • Kohe pärast uinakust ärkamist oleme uimased ja halvasti kontsentreerunud.

( http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Story_on_Napping.ht m)
Kirjeldus ühest lõunauinakut uurivast katsest
Uuringu läbiviimine
Uuringu nimi: „ The role of a short post-lunch nap in improving cognitive, motor , and sprint performance in participants with partial sleep derivation”
Uuringu läbiviijad: Research Institute for Sport and Exercise Sciences ;
J. Waterhouse, G. Atkinson, B. Edwards, T. Reilly
Uuringus osales 10 meessoost isikut, keskmise vanusega 23,3a. Kõik osalejad olid hea tervise juures ega põdenud unetushäireid.
Nädal enne uuringut läbisid kõik osalejad koolituse, mille käigus harjutati testideks ja tutvustati uuringu läbiviimise vahendeid.
24h. Enne katse toimumist keelati osalejatel tarbida alkohoolseid ja kohveiini sisaldavaid jooke tarbida. 4 h. enne katset ei tohtinud osalejad midagi süüa ega juua.
Kuidas uuringut korraldati?
Uuringule eelneval päeval instrueeriti kõiki osalejaid magama öö jooksul 4h vähem kui normaalselt. St. osalejad läksid magama 22.30 ja 23.30 vahel ning pidid tõusma 2.30 ja 3.30 vahel. Seega said kõik osalejad öö jooksul u. 4 h magada.
Kell 12.45 alustati katset. Pool rühmast läks ruumi, mis oli mõeldud nn. „magajatele”, teine pool rühma veetis oma aega lugedes . Katse kestis 13.00-13.30.
Kell 14.00 alustati osalejate testimist.
Mida uuriti?
  • Osalejate subjektiivne hinnang oma erksuse ja unisuse kohta.
  • Lühiajalise mälu test
  • Visuaalne reaktsiooniaja test
  • Käepigistuse tugevuse test
  • 2m. ja 20m. jooks ajavõtuga
  • Südamelöögi sagedus 4-l erineval ajahetkel.
  • Keha sisetemperatuuri ja välistemperatuuri mõõtmine
    ( Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557 - 1566 )
    Tulemused:
    • Osalejate hinnangul vähenes pärast 30min . uinakut nende unisus ja erksus kasvas.
    • Lühiajalise mälu testi tulemused paranesid
    • 2m ja 20m jooksude ajad paranesid, ehk need, kes 30 min. magasid jooksid distantsid kiiremini.
    • Südamelöögisagedus oli neil, kes 30min. magasid pärast magamist madalam, kui neil , kes ei maganud. Kuid hiljem tõusis nende SLS kõrgemaks, kui teisel rühmal.
    • Kehatemperatuuri muutused olid väga väikesed.
    • Reaktsiooniaja vähenemises ja käepigistuse tugevuses märgatavaid muutusi ei olnud.

    (Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557-1566)
    Hinnang uuringule
    Positiivne oli uuringu juures see, et mõned tulemused ( nt. jooksude kiiruse ja lühiajalise mälu testi) tulemused tõepoolest pärast nii lühikest uinakut paranesid. Need tulemused annavad põhjuse teha veel samalaadseid uuringuid ja avastada midagi veelgi suurejoonelisemat. Samas olid testid küllaltki väikesehaardelised. Positiivsed tulemused 2m ja 20m jooksus ei anna meil põhjust arvata, et lühiajalisel uinakul on ka teistele sportlikele tulemustele selline positiivne mõju. Uuringule võib ette heita ka väga vähest osalejate arvu ja nende valikut osalejate suhtes. Esiteks on 10 katseisikut ilmselgelt liiga väike arv ning teiseks on uuring väga ühekülgne. Selle põhjal, et 23 aastaste meeste seas saime sellised tulemused, ei saa me väita, et need tulemused kehtiksid vanemate meeste, laste või naiste osas. Uuring oleks andnud palju täpsemad tulemused, kui osalejateks oleks olnud eri vanusegruppide ja sugude esindajad.
    Veel sarnastest uuringutest
    • NASA uuringus astronautide ja pilootide peal selgus, et 40min. uinak suurendas saavutusvõimet 34% ning erksust 100%. Erksus suureneb vahetult pärast ärkamist ja säilib sarnasel tasemel veel paari tunni jooksul. Samuti leiti, et taoline uinak aitab vähendada eksimusi ja ära hoida õnnetusi.
    ( http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Short_Story_on_Napping.ht m)
    • National Institute of Occupational Safety and Health poolt tehtud uuringus 16 naissoost katseisiku poolt näitas , et päevane 30min. uinak mõjub positiivselt enesetundele ja heale tujule.

    ( http://www.websciences.org/cftemplate/NAPS/archives/indiv.cfm?ID=20065945 )
    Kokkuvõte
    Magamine on lahutamatu osa meie ööpäevasestest tegevustest. Teooriaid selle kohta kuidas magada on aga väga palju. Viimasel ajal on tähelepanu all olnud mitmeid uuringuid, kus päevaste uinakute mõju inimeste enesetundele ja füsioloogilistele protsessidele on testitud . Paljud tervisespetsialistid ja arstid siiski soovitavad lühikesi 20-30min. keskpäevaseid uinakuid. Mitmetes uuringutes on leitud uinakute positiivse mõju kohta. Põhiline, mis välja tuuakse on uinaku positiivne mõju erksusele, tähelepanuvõimele ja unisuse vähesusele.
    Minu arvates on raske öelda kuidas inimesed magama peaksid, sest kõik inimesed on erinevad ja see, mis sobib ühele ei pruugi sobida teisele. Samas arvan, et kui inimene on öösel oma unevajaduse täis maganud, siis ei vaja ta täiendavaid lõunauinakuid.
    Kasutatud materjal:

    • Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557-1566



    Referaat aines „ Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused”
    „ Uinak- hea sooritusele?”
    Tartu Ülikool, Kehakultuuri teaduskond
    2008-11-03
    Tartu
  • Vasakule Paremale
    Uinak- hea sooritusele #1 Uinak- hea sooritusele #2 Uinak- hea sooritusele #3 Uinak- hea sooritusele #4 Uinak- hea sooritusele #5 Uinak- hea sooritusele #6 Uinak- hea sooritusele #7 Uinak- hea sooritusele #8
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor margaret pillet Õppematerjali autor
    Uuringu kirjeldus ja analüüs, kuidas lühike lõunauinak meie vaimseid ja kehalisi võimeid parandab.

    Sarnased õppematerjalid

    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
    73
    docx

    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................

    Turism
    Andekusest ja andekatest lastest
    352
    pdf

    Andekusest ja andekatest lastest

    Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

    Psühholoogia
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

    Ehitusfüüsika
    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
    284
    pdf

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

    Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

    Loodus
    NEUROPSÜHHOLOOGIA
    148
    docx

    NEUROPSÜHHOLOOGIA

    NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

    Psühholoogia
    Projektipersonali juhtimine konspekt
    101
    pdf

    Projektipersonali juhtimine konspekt

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........

    Organisatsioon ja juhtimine
    Arengupsühholoogia
    524
    doc

    Arengupsühholoogia

    Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

    Arengupsühholoogia
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

    Karjäärinõustamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun