Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi
· Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 sajand valgustuslikud juturaamatud · Õpetusliku sisuga Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 · Eesti soost, sündis ja elas riias · Tal oli lutheri usku pere · Esimene eesti soost tartu üliõpilane · Õppis usuteaduskonnas · Beiträge teaduslik ajalugu seal oli kirjas keele ja rahvaluule kohta teaduslikke artikkleid · Tõlkis rootsi keelest soome mütoloogia saksa keelde(suhtus tõlkimisse loovalt) · Pani aluse eesti müteloogiale(lisas soome mütoloogiale eesti värki) · Tema luuletusi ei avaldatud tema eluaja ajal, sest need olid ajast ees · Luuletused olid euroopa tasemel kirjutatud ( sellel ajal)
- suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid J. V. Jannsen: Hakkas välja andma Perno Postimeest, kus ta pöördus esimest korda maarahva asemel Eesti rahva poole. Hiljem Tartusse, Eesti Postimees. asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo. Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile. Hurt: Tugeva usulise kasvatusega. Õppis TÜ usuteaduskonnas. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht: kuna eestlased arvult väiksed, siis peavad vaimult suureks saama. Tema katsed luua oma ajaleht luhtusid, temast sai Otepää kirikuõpetaja. Head suhted Jakobsoniga Jakobson: Pidas oma esimese kõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast. Kritiseeris teravalt baltisakslaste ülemvõimu, astus välja liigse usuõpetuse vastu. Sakala- kiiresti kõige loetumaks ajaleheks Eestis. Esmärgiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine.
Heinrich Friedrich Emil Lenz 1804-1865 Elulugu Baltisakslasest füüsik Sündis Tartus Isa Christian Lenz oli jõukas linnakodanik, rae ülemsekretär. 1820.aastal lõpetas gümnaasiumi kiitusega ja astus Tartu Ülikooli. Isa oli surnud juba poja kooliõpingute ajal, perekonda toetas ema vend keemiaprofessor Johann Giese. Pärast viimase surma 1821 jätkas E. Lenz järgmisest aastast õpinguid usuteaduskonnas, et kiiremini kindlustada perekonna (ema ja noorema venna) majanduslikku olukorda. Parroti soovitusel siirdus E. Lenz 1823-1826 füüsikuna O. v Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisile laeval Predprijatije. Vahepeal Peterburi siirdunud ja seal akadeemikuks saanud G. F. Parrot esitas 1828 Peterburi Teaduste Akadeemiale Lenzi aruande ja tema ettepanekul määrati Lenz Peterburi TA adjunktiks füüsika alal. Kaks aastat hiljem sai Emil Lenz akadeemia erakorraliseks ja 1834
keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga
O. W. Masing oli Eesti pastor, keelemees ja õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Ta lõpetas Halle ülikoolis usuteaduskonna, õppis teoloogiat ja selle kõrvalt veel muusikat, joonistamist ja keeli. Lisa raha teenis ta ka tõlkimise kaudu. Ta oskas seitset eirinevat keelt milleks olid: saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keel. F. R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong)
(filosoofiateaduskond) Õigusteaduskond Arstiteaduskond Usuteaduskond Üliõpilastel oli tihti linnas halb maine, sest nad käitusid halvasti-varastasid; kaklesid, taplesid Üliõpilased olid enamasti 15-25 aastased noormehed Naised õppida ei tohtinud kuna üliõpilastel oli vaimulik staatus Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat Õpiti kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti Peale õpinguid sai jätkata: 1) usuteaduskonnas 2) õigusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas Õppetöö algas hommikul kell 5-6, kõik loengud olid kohustuslikud 2 õppetöö vormid olid: loengud ja dispuut. Keskaja teadus-skolastika: Ülikoolides viljeldud teadus Tähtsad olid muistsed autoriteedid (piibel; kirikuisade ja antiikautorite teosed) Aristotelese; Platoni; Hippokratese; Ptolemaiose seisukohad Aristoteles-Kõige hinnatum autoriteet Autoriteetite teoste lugemine, kommenteerimine, nende
Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt" · Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid ,,koit ja hämarik" ,,emajõe sünd" jne.. Kristjan Jaak Peterson · Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse. Tartus Usuteaduskonnas ei sooritanud eksameid ära jäi gümnaasiumi haridusega. · Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi · Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross · Lõi Eesti antiikmütoliigia, hindas häälikusüsteemi · ,,sõnas me ütleme, et oluline on sisu, kui vormtegudes, aga käitume vastupidiselt!" C.R. Jakobson · Pidas I isamaalise kõne · Sakala · Koostas õpikuid, Aabits · Edendas talupidamiskultuuri J.V.Jannsen
ka eestlaste seas juurdus sakslaste eeskujul orkestriharrastus. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane. Ta hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt ravaluue vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari ja püüdis leiba teenida õpetajana Tormas. Temast sai Peterburi suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema kaastööd Eesti Postimehele. 1868. aastal pidas ta oma esimese isamaakõne Vanemuise seltsis. 1870
Enn Kippel 1) Enn Kippel sündis 16. veebruaril 1901 ja suri 15. veebruaril 1942. 2) Tegevusalad: Kippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, astudes Eesti kaitseväkke. Aastast 1921 teenis ta üleajateenijana 2. Üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis. 3) Enn Kippeli naine Maret Kippel oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 19251935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval. Kippel sündis Tallinnas. 4) Haridustee: Aastal 1935 lõpetas Kippel Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtugümnaasiumis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi "Rada" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 19351936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1935. aastal ilmus Kippeli esikromaan "Ahnitsejad" (2 köites), 1...
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamarutes kirjapandut, vahel lihtsalt luges raamatut ette. Oma kõrge hinna ja käsitsi kirjutatud koopiate vähesuse tõttu ei tarvitsetud raamatuid olla üliõpilastele kättesaadavad. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, see tähendab kas usuteaduskonnas, mis oli õpetus jumalast; õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisis ning tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda olid esindatud. Stuudium kursus, ülikooli õpingud Dispuut arutelu, avalik vaidlus, mõttevahetus
7. muusika- hõlmas ka kirjandust Õppetöö ülikoolis Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirja pandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamist kõrgemal tasemel, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Tänan kuulamast!
Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas. - Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis. - Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega kokku viia. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas. · Trükikunst:
ISIKUD *Carl Robert Jakobson *sündis 1841 Tartus *sai hariduse Cimze seminaris (Valgas) *oli Peterburis suurvürsti tütre koduõpetaja *tegi kaastööd Eesti Postimehega *oli liigse usuõpetuse vastu *pidas 3 isamaakõnet *ostis näidistalu Kurgjale, korraldas esimese künnivõistluse (1874) *oli sakslasti vastane *1881 sai temast EKS president *1882 suri Kurgjal *Jakob Hurt *sündis 1839 Põlvamaal *õppis TÜ usuteaduskonnas ja Helsingi ülikoolis filoloogiat *alustas rahvaluule kogumist (1860) *1863 alustas Aleksandrikooli liikumist *oli sügavalt usklik *oli Hellenurmes koduõpetaja *1870 pidas kõne vaimusuurusest *1871 sai temast Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president *1872 sai temast Otepää kirikuõpetaja *oli eestimeelne *kogus rahvaluulet *suri 1907 Peterburis *Johann Voldemar Jannsen *sündis 1819 Vändras
aastal Inglismaal. Ta oli oma pere kuuest lapsest viies. Charlesi ema Susanna suri siis kui Charles oli kõigest kaheksa aastane poisiklutt.Tema isa oli väga jõukas ja edukas arst, ning soovis oma pojale sama tulevikku. Oktoobris aastal 1825 oli ta kõigest 16 aastane, kui astus üheskoos oma venna Erasmusega Edinburghi Ülikooli, kaks aastat hiljem astus ta aga Cambridge Ülikooli usuteaduse valdkonda, kuid usuteadus ei huvitanud teda eriti, tema meeli tõmbas looduse juurde. Kui Darwin oli usuteaduskonnas Cambridge Ülikoolis, võttis botaanika professor J.S.Henslow ta enda käe alla, ning Johnist sai Darwini juhendaja. Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5-aastasele ümbermaailmareisile. Sellest reisist sai Darwini jaoks ühekordne võimalus elus. 27. detsember 1831 HMS Beagel alustas oma reisi ümber maailma
Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele, korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi - loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis -, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis seetõttu kõigest poolteist aastat. Klassikalise
Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hiljem arendas edasi Fr. R. Faehlmann. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali.
Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks
Korralda 1. Laulupidu, 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts. Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet. Jakob Hurt- Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Otepää kirikuõpetaja1872, Peterburis Jaanikiriku õpetaja, 1872 Eesti kirjameeste seltsi president. Oli Luterlane. Rõhutas Eestlust, Saksalaste vastu. Kogus Eesti luule ja vanavara. Villem Reiman- Kolkajaani kirikuõpetaja, karskus seltsi eestvedaja, helilooja A. Grenztein- Pooldas tugevalt venestamist 1857- Kalevipoeg ning ,,Perno Postimees" 1869- 1. Laulupidu Tartus 1870- Esimene raudtee Paldiski- Tallinn- Peterburi 1884- Sini- Must- Valge kasutuselevõtt EÜSi lipuks
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor
ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid. Dispuutidel õpiti loengutes omandatud loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Varsti kujundati kunstide teaduskond, kus sai jätkata kõrgemal tasemel, nt usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõeline ülikool oli see, kus oli neli teaduskonda esindatud. Tähtsaimad nimed Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet keskaegses teaduses ja tema sõnastatud loogikareeglitest keskaegse argumentatsiooni ja arutluskunsti alus. Õigusteaduses tugineti jätkuvalt keiser Justianuse ajal kodifitseeritud Rooma õigusele.
E. Ahrens (3.aprill 1803 19.veebruar 1863) oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Eduard Ahrens sündis Tallinnas kreisi-maamõõtja pojana. On oletatud tema eesti päriolu, kuid senised andmed viitavad, et tegemist oli siiski tüüpilise estofiilse baltisakslasega, kelle isa oli tulnud Tallinnasse Stralsundist ning ema pärines kohalikust baltisaksa suguvõsast. Ahrens õppis 1811-19 Tallinna toomkoolis ja 1819-23 Tartu ülikooli usuteaduskonnas. Kuna ta oli lõpetades 20-aastane, ent pastoriametisse võis astuda alles 25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse.
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai
televoorus. 2009 aastal osales mitmel jõulutuuril. Koos Getter Jaani, Jaanus Saago ja Marten Kuningaga astuti üles Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarjas "Jõulupuudutus. Detsembri kuu teisel poolel ühines Rein Rannap ja Riho Sibula kontserttuurig. Margus Vaher (sündinud 16. jaanuaril 1984 Saaremaal) on eesti laulja. Ta on lõpetanud Kuressaare Gümnaasiumi. Praegu õpib Margus Vaher Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ta on lauluvõistluse Kaks takti ette 2007 võitja ja Eurolaul 2008 finalist. Praegu lindistab ta enda albumit stuudios ja tuuritab. 2008. aasta lõpus peaks ilmuma tema album. Laule esitasid Birgit Varjun ja Margus Vaher, klahvpille mängis Rene Puura, ning kitarri mängis Andre Hein. Minu jaoks tegi selle kontserdi eriliseks see, et ma sain kuulata Urmas Alenderi laule, olgugi, et kellegi teise esituses
Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli. Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat ning joonistamist. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. Aastal 1788. suundus ta tagasi Eestimaale ja asus Lüganuse pastori kohale. 1795. aastast oli ta Viru- Nigula pastor, 1815. aastat Äksi pastor. 1818. aastast sai temast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor ning 1821. aastast Tartu pastor. Tänu Euroopas omandatud mitmekülgsele haridusele pühendus ta pastoriameti kõrvalt ka kultuuritööle
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varaku...
Jakob Hurt mees, keda peab teadma! Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd
Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest 1890 aastast Kolga-Jaani kirikuõpetaja Uue põlvkonna liider, karskusseltside eestvedaja Toimetas paljusid rahvuslikke väljaandeid Majandus ja linnad 19.sajandil Mõisamajandus Püsis esialgu teoorjuslik mõisamajandus Peamisteks sissetulekuteks vilja ja viina müük 19.sajandi alguskümnenditel oli kriis hea eluga harjunud mõisnike ja sissetulekute
Eesti keele ajalugu Esimesed kirjalikud katsetused kasvasid välja ilmselt koopaseinale maalitud graafiliselt kujutistest(piltkiri). Kui sümbolid, mida piktograafilise kirjaga kujutati, hakati lihtsustama, kujunes välja ideograafiline kiri. Edasi kiilkiri (sumerid, babüloonlased, assüürlased). Tähestikkiri ligikaudu 1700 e.m.a(Palestiina,Süüria) 100 ekr võtsid selle üle foniiklased, edasi levis see kreekasse ja rooma. Eesti keeles hakati raamatuid kirjutama üle 400 a. Tagasi, 16.saj. Eesti keele kirjaviisi ei olnud keegi välja töötanud, raamatute autorid kasutasid saksa kirjaviisi. 17. saj ilmus rohkem raamatuid ning suuremat tähelepanu pöörati eesti keele uurimisele ja kirjakeele arendamisele. Esimene eesti keelne grammatika ilmus 1637. Ka siis veel polnud kirjaviis eesti keele häälikusüsteemiga vastavuses. Selle otsustas vastavusse viia B. G. Forselius. Bengt Gottfried Forselius- sündis (u.) 1660.a Harju-Madisel. Isa oli Rootsi pärito...
· Majanduslikud olud paranesid Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler Jansen- · Asutas seltsi Vanemuine · võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" · ,,Kalevipoeg" hakkas ilmuma · Ajaleht ,,Perno Postimees" · Tema arvates eestlane väärib võrdsust sakslastega, ta tahtis teha koostööd sakslastega Hurt- · Eestlased peavad vaimselt suureks saama · Osales Vanemuise seltsi loomises · Õppis tartu ülikooli usuteaduskonnas · Oli väga usklik Jakobson- · Propageeris karskusideid · Oli liigse usuõpetuse vastu seetõttu läks vastuollu Hurdaga · Isamaakõned- valgus(muistne iseseisvus), pimedus(sakslaste aeg) ja koiduaeg(Alexander II reformid) · Eesti Kirjameeste Seltsi president Seltsi liikumine: · Loodi baltisaksa ja Soome seltside eeskujul · Jansen asutas Vanemuise Tartus- laulu- ja mänguselts, see pani aluse eesti rahvuslikule teatrile
Esimeses astmes oli ladina keel, lugemine ja kirjutamine. Teises astmes oli ladina keel, muusika ja usuõpetus ning kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel. Selles koolis käisid rohkem arukamad lapsed. Gümnaasium õpetati matemaatikat, dialektikat, retoorikat ja kreeka keelt. Ülikool 2 aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus-või usuteaduskonnas. Ülikooli jõudsid ainult targematest targimad. Kuid usupuhastus jätkus. 1530. aasta Augsburgi riigipäevale esitati luterlaste usutunnistus, mis kinnitas ühtsust püha, katoolse ja apostelliku usuga. Luther juhtis saksamaal toimuvaid reforme ja oli sageli kriitiline teiste liikumiste suhtes, mis tema arvates ei jäänud ajalooliste usutunnistuste juurde või ei toetanud piisavalt usust õigekssaamist. Reformatsioon Eestis 1523
ülikooli reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti phiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. - rahvakoolid lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul - ladinakool seitse vaba kunsti alamaste - gümnaasium seitse vaba kunsti ülemaste - ülikool 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). - J. J. Rousseau: - inimene on loomupäraselt HEA - noobli kasvatuse ja sekkuva pedagoogika asemele pakub ta madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau madalamatele klassidele omase looduslähedase eluviisi - Pedagoogika uuendamine oli üks osa Rousseau plaanist ühiskonda muuta - John Dewy (vabakasvatus, summerhill):
töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsioonaegne koolisüsteem: Koolitüüp Õppetöö sisu RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). Rousseau - lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem õpetuse loomulikkus John Dewey - progressiivne pedagoogika Learning by doing Vabakasvatus - summerhilli kool Montessori pedagoogika - Kasvatuse kõige olulisema perioodi eelkooliea väärtustamine Õppimist ja arenemist toetavate õppevahendite väljatöötamine nii eel- kui algkoolile
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima. Kuid vanaduses oli ta väga töökas ja tubli mees. Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastase...
Kolmas variant · Kolmanda variandi järgi pidi kirik algul ehitatama metsa, kus praegugi on kõrge kiviküngas, aga Sarviline loopinud öösel kivid laiali. Härg karjus: "Ambluh!" 21 4/11/19 Kirjandus · Perno Postimees nr 1, 5. juuni (17. juuni) 1857, lk 3 (tulekahjust). · Ave Prints on Ambla kiriku ja koguduse ajaloost kirjutanud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas bakalaureusetöö (1997). · http://et.wikipedia.org/wiki/Ambla_kirik · Google.ee 22 4/11/19 Youtube · http://www.youtube.com/watch?v=Uy8cH0lW yaM · http://www.youtube.com/watch?feature=end screen&NR=1&v=jv2kI3QEBpM · http://www.youtube.com/watch?v=vRlimMf2LJ g · http://www.youtube.com/watch?v=1ucn6eiPInE · http://www.youtube.com/watch?v=Ee0qJg2mP Iw 23
Järgmisel aasta alguses sai ta ülikooli õigusteadust õppima minna. Õigusteaduskonna ained ei huvitanud Wiedemanni ja ta keskendus hoopis keeleteadusele. 1824. aasta sügisel astus ta nn pedagoogilis-filoloogilisse seminari, mille eesmärgiks oli keskkooliõpetajate ettevalmistamine. Ta oli parimate üliõpilaste seas, õppides kõige rohkem ladina ja kreeka keelt Wiedemann hakkas ka ise õpetama, alustades inglise keelega. 1826 lahkus Wiedemann ülikooli õpilase rollist ja hakkas usuteaduskonnas araabiakeelsete tekstide desifreerimise ja puhtakskirjutamisega tegelema. Ta abiellus Emilie Wilhelminega ja sai temaga kuus last. Ja siis asutas ta Tartusse oma advokatuuri, millega ta juba 1830 lõpparve tegi ja kuni 1837. aastani Miitavis "teadusliku õpetaja" kohal töötas. 20. jaanuaril 1837 kinnitati Wiedemann tallinna Kubermangugümnaasiumi kreeka keele õpetaja kohale. Õpetajana oli olnud nõudlik ja järsk (Ariste 1973:21). Kuna perekond
üliõpilased. Üliõpilastel enamasti puudusid raamatud. Õppejõududele oli ettemärgitud kindel loengute plaan. Keelatud sõnaline dikteerimine. Vahetevahel saatsid aadlikest üliõpilased enese asemel kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani. Nõuti et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt, nagu kirikus jutlustades. Tudengite seas aga olid rohkem hinnatud dispuudid.Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades, kõige sagedamini aga filosoofia- ja usuteaduskonnas. Samuti toimus teaduslik vaidlus promoveerimise ehk teadusliku kraadi andmise puhul. Tolleaegsete arvamuste kohaselt olenes õppejõu teadlasemaine eelkõige oskusest vaielda. Üliõpilaseks võeti kogu õppeaasta jooksul.Ametlikule immatrikuleerimisele järgnes mitteametlik vastuvõtmine üliõpilaspere liikmeks. Korraldajate arvates oli see üksluisesse üliõpilasellu meeldivat vaheldust toov nali.Tõeliselt oli aga tegemist uustulnuka pilamise ja narritamisega
Ettevõtmised: kirjutas Eesti Postimehes, pidas isamaalisi kõnesid seltsis ,,Vanemuine" ning tegutses Pärnu ja Viljandi põllumeesteseltside presidendina. 1878 a. asutas oma ajalehe Sakala Tema ideeks oli isamaalisuse rõhutamine eestlastes ning ühiskonnaolu parandamine üldiselt. Jakob Hurt (1839-1907) pärit Põvamaalt Himmastest. Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreisikoolis, Tartu Gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ainelist abi pakkus talle O. Oetell. Hurt lõi kaasa"Vanemuise" seltsi töös, pidas loenguid Eesti ajaloost, rahvaluulest. Ta töötas ka Eesti Postimehe lisalehe toimetajana ning hiljem Otepää kiriku pastorina. Lisaks oli ta Aleksandrikooli komitee president. Jakob Hurt oli esimene president Eesti Kirjameeste seltsis ning ta kogus hoogsalt ka rahvaluulet. Hurda peamine idee oli eestlaste vaimuelu õhutamine ning ajaloo ja rahvaluule kirjapanemine. 14
C) Riigivõim ei lubanud talupegade ülemäärast koormamist, reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Politseilisi ülesandeid hakkasid täitma riigi poolt määratud ametnikud - kreisifoogtid. Aallutati aadelkond kubernerile ning kaotati rüütelkonna maanõukogu. 20) LIIVIMAA KINDRALKUBERNER TULEB 1699. A. KOOSTADA ETTEKANNE ROOTSI KUNINGALE VÕITLUSE KOHTA VÄÄRUSUGA. KOOSTA ETTEKANDE KAVA. -Taastame kirikud -Peab kirikuõpetajaid usuteaduskonnas õpetama. Emakeelne jumalateenistus -Võetakse vastu kirikuseadus. Tõlgitakse Uus Testament Lõuna-Eesti keelde -Usuraamatud -Talupoegadele kooliharidus kohustuslik. Piibli järgi lugema õppimine -Forseliuse õpetajate seminar -Nõiad tuleriidale -Tänu sellele on luteriusk kinnitatud 21) MIDA PIDASID ROOTSI VÕIMUD VÄÄRUSUKS? MIKS HOIDSID EESTLASED OMA VANADEST USKUMUTEST JA KOMMETEST VISALT KINNI? MIDA VÕTTIS RIIGIVÕIM ETTE VÄÄRUSUGA VÕITLEMISEKS? TOO 4 NÄIDET. MIS TOIMUS
kirjandust. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatus kirjapandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Raamatut ei pruukinud olla kättesaadavad õpilastele oma kõrge hinna ja koopiate vähesuse tõttu. Dispuutidel õpiti loengus omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Selline korraldus sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda on esindatud. 10. Skolastika. Aquino Thomas. (lk 184-185) Skolastika keskaegne teadus, mis koosnes teoloogiast ja filosoofiast. Teoloogia osa moodustas õpetus, mille kirik oli välja töötanud pühakirja ja kirikuisade seisukohtade põhjal.
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles. Paavst ja patriarh panid end vastastikku kirikuvande alla ehk kuulutati et kumbki pole ristiusu kiriku liige, see tõigi kaasa kirikulõhe. Bütsans on antiikkultuuri järjepidevuse säilitaja, sest jätkati umbes samalaadset õpetamist kui oli toimunud antiikajal, kuid seda kohandati, kuid oluliseim ikkagi see et...
et maa algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles. Nii kuidas kolmandal aastal on hõlpsam vene keelele üle minna. Tõlgendati, et 1. Klassist saadik tuleb vene keeles õpetada. Mõned ained siiski eesti keeles. Nt emakeele lugemine, usuõpetus, kirikulaul. Inspektorid käisid kontrollimas. Ülejäänud koolides (kreis, gümn, TÜ) läks õppetöö vene k. Ainult usuteaduskonnas saksa k. senine autonoomia ÜK likvideeritakse. Enam valimist pole, vaid määratakse. · Levitatakse õigeusku ja soovitatakse sellesse ümberasumist. Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi luterlusse, neid karistati riigi poolt-
Alumise astme triiviumi ained olid retoorika , grammatika ja dialektika, vabale mehele vajalikuks peetud ülemastme ained oli aritmeetika, geomeetria, astronoomiaja muusika. (Aava 2003: 25) Keskajal suurenes nõudlus haritud inimeste järele , kuna kirik vajas õpetlasi , kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadate eest, samuti vajati seadusetundteaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need selged olid, võis õpinguid jätkata õigus-, arsti,- või usuteaduskonnas.(Aava 2003: 25) Ülikoolides peeti loenguid ja dispuute. Loeng tähendas seda, et õppejõud luges raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi esilekerkinud probleemide üle.( Aava 2003: 25) Keskaja inimese jaoks olid tähtsad teadmised, mis lähtusid jumalast, ning selle kohta sai informatsiooni peamiselt piiblist. Teiseks allikaks, kust keskaegsed teadlased informatsiooni hankisid, olid kreeka ja rooma autorite tööd
keskastme koolide ja ülikoolide reformimisele. 4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsiooniaegne koolisüsteem Koolitüüp. Õppetöö sisu. RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine Jesuiitide kool I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II
arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme:aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria-ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia-täheteadus, muusika-hõlmas ka kirjandust. Peamine õppetöö vorm oli loeng, dispuutidel õpiti loengutes omandatud liigiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel, st kas usuteaduskonnas, õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Skolastika-ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada nind erinevaid vaateid ühitada. Roger Bacon-(1214-1294), inglise frantsisklane, kes tegutses nii Pariisi kui ka Oxfordis, pööras teistest skolastikutest enam tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunustamisel. Oluline
Teine tüüp ei erine väga palju esimesest, kuna immatrikuleeris ülikoolis samuti esimest korda. Teist tüüpi üliõpilane oli veidike rikkam ja tema eesmärgiks oli saada bakalaureuse kraadi kunstiteaduskonnas, mis saadi kahe või kahe ja poole aastaga, õppides enda poolt valitud meistri käe all. Test tüüpi üliõpilane oli umbes 16-19 aastane. Kolmandat tüüpi oli õpilane, kes omas juba bakalaureuse kraadi kunsti teaduskonnas ja tahtis omandada magistri kraadi, kas siis usuteaduskonnas või arstiteaduskonnas. Õpilane oli selleks ajaks umbes 19-21 aastane ja sotsiaalne taust oli suhteliselt rikas. Temale anti juba luba õpetada vähem tähtsaid aineid kunstiteaduskonnas. Esimest ja teist tüüpi üliõpilased said teda valida oma meistriks, kelle käe all bakalaureuse kraad omandada. Neljandat tüüpi õpilane on täielikult erinev kolmest eelmisest. Ta sisenes ülikooli juba magistri kraadiga, mille ta oli omandanud mingist teisest ülikoolist. Ta on pärit jõukast aadli
algkoolides tuleb kahel esimesel aastal õpetada kas eesti, vene või läti keeles. Nii kuidas kolmandal aastal on hõlpsam vene keelele üle minna. Tõlgendati, et 1. Klassist saadik tuleb vene keeles õpetada. Mõned ained siiski eesti keeles. Nt emakeele lugemine, usuõpetus, kirikulaul. Inspektorid käisid kontrollimas. Ülejäänud koolides (kreis, gümn, TÜ) läks õppetöö vene k. Ainult usuteaduskonnas saksa k. senine autonoomia ÜK likvideeritakse. Enam valimist pole, vaid määratakse. Levitatakse õigeusku ja soovitatakse sellesse ümberasumist. Tabab eeskätt Em kubermangu- tabab paljusid inimesi. Ehitatakse õigeusu kirikuid, Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster. Tagasiteed õigeusust luterlusse pole, sest kirikuõpetajad, kes võtsid vastu õigeusku pöördunuid ja tahtsid tagasi
Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte.....................................................................................................................23 8. Kasutatud kirjandus...
• 1927-1941 Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ rahvaluule eradotsent; põgenes 1944 Rootsi • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti rahvausundi maailmavaade” (11932, 21948, 31990) o – “Endis-Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001) o – “Grundzüge des Estnischen Volksglaubens” I-III (1949-1960) Uku Masing (1909-1985) • Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja Usuteaduste Instituudis • Eesti rahvausundi alaseid töid: o – “Eesti usund” (11995, 21998) 51. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep’i “Les rites de passage” (1909): – Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
