Katoliku kiriku kt väga vaja

Q: Milles seisnes inkvisitsiooni eesmärk?

Vastus leiad õppematerjalist: Katoliku kiriku kt väga vaja

Q: Miks võideldi ketserite vastu?

Vastus leiad õppematerjalist: Katoliku kiriku kt väga vaja

Q: Milliseid karistusi määras inkvisitsiooni kohus?

Vastus leiad õppematerjalist: Katoliku kiriku kt väga vaja

Kasak, Lauri

Katoliku kiriku kt väga vaja (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

3 HALB

Esitatud küsimused

Milles seisnes inkvisitsiooni eesmärk?
Miks võideldi ketserite vastu?
Milliseid karistusi määras inkvisitsiooni kohus?

Katoliku kirik . Haridus ja kultuur

Varakeskaja kirik : ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik.
RISTIUSU KUJUNEMINE
KIRIKU JUHTIMINE
AEG: 1 sajand
313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks.
KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik
381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks.
381- Paavstlusele pani aluse apostel Peetrus
Peapiiskop- suurema piirkonna kirikuelu juht.
Piiskop- teatud piirkonna kirikuelu juht.
Preester- vaimulik, kellel on sakramentide jagamiseõigus.
Paavst- Roomas katoliku kiriku pea.
Sakramendid- rituaalsed toimingud , mille eesmärk on usklikele edasi anda jumalaarmu. Sakramentide õpetuse arendas välja Peetrus Lombardus . Sakramente on 7:
ristimine, leeritamine , abielu sõlmimine, pihtimine, armulaud , vaimulikuks pühitsemine ja viimne võidmine.
Ristiusk levis Rooma keisririigis.
Germaanlaste hulgas.
Misjonäride tegevus iirimaa püha Patrick .
Vallutuste käigus: nt eestlased, liivlased.
Euroopa ristiusustamine kestis üle 1000 aasta. Viimasena ristiti leedukad (1386).

Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet.
Piiskopi ametist kujunes paavstiamet tänu keisrivõimu nõrgenemisele Lääne-Roomas, mis suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust.

Paavstiriigi teke.
Paavstiriik tekkis 756. a, kui Pippin Lühike suundus sõjaväega Itaaliasse kaitsma paavsti langobardide vastu. Võiduka retke puhul kinkis Pippin Rooma ja Ravenna ümbruse ja Kesk- ja Põhja Itaalias paavstile ning ning sellega pandi alus paavstiriigi tekkele.

Kloostrite reeglid.
* Kõikidele uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg.
* Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne.
* Ei tohtinud olla omandit .
* Tuli paastuda.
* Tuli järgida päevaplaani.
* Reeglina ei tohtinud kloostrist lahkuda.
Kloostrisse mineku põhjused.
* Mindi otsima patukahetsust.
* Oli lapsest saati kasvatatud kloostrielanikuks, ehk vanemad panid.
* Oli äärmiselt usklik .
* Õnnetu armastus.
* Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises.

Miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elevate inimeste elueast?
* Toitumine oli tervislik ja tagasihoidlik .
* Normaalne töökoormus.
* Eraldatus, mis tõttu epideemiad ei pääsenud ligi.
* Korrapärane elu ja vähe stressi.

Kloostrite tähtsus.
* Kirjutati ümber raamatuid ja tõlgiti raamatuid.
* Kloostrite juures asusid koolid.
* Teadusega tegelesid kloostrites elavad mungad .
* Kloostrites olid raamatukogud.
* Kandsid hoolt orbude, vaeste ja vanade eest.
* Raviti haigeid , segati rohtusid.
* olid näidis majanditeks.
* Aretati marjapõõsaid, sai puuvilju
* anti öömaja palveränduritele ja reisijatele.

Vaimulike mungaordude, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude võrdlus: sarnasused ja erinevused.
Vaimulikud mungaordud
Kerjus mungaordus
Kloostrid asusid maal, asustusest eemal.
Kloostrid asusid linnades.
Tegevuseks palvetamine , füüsiline töö kloostri majapidamises, raamatute ümber kirjutamine.
Palvetamine, rändasid ringi ja harisid rahvast usuliselt.
Said elatist kloostri majapidamisest.
Elatasid end ise ära kerjamisega.
Reeglina kloostrist ei lahkutud.
Põhiline tegevus väljaspool kloostrit.
Mõlemad allusid ordu eeskirjadele
Mõlemad allusid vaimulikule võimule, ei sõltunud ilmalikest.

Vastuolud ida- ja lääne kiriku vahel: vastuolude põhjused, erinevused ida ja lääne kiriku vahel, ristiusu kiriku lõplik lõhenemine.
Ida- ja Lääne kiriku vaheliste vastuoludeni viis:

Roomas paavstide võimu laienemine 8-9 sajandil ja koos sellega soov allutada endale kreeka katoliku kirik, mida juhtis Konstantinoopoli patriarh.
Järjest suuremaks muutunud erinevused kombestikus .

ROOMA KATOLIKU KIRIK
KREEKA KATOLIKU KIRIK
Püha vaim lähtub isast ja pojast.
Pühavaim lähtub vaid isast.
Armulaual said ilmalikud ainult leiba ja see oli hapendamata.
Armulaual said kõik nii veini kui leiba mis oli hapendatud.
Ristitavale pannakse vett pähe 3 korda.
Ristimisel kastetakse ristitav üleni vette, kui see pole võimalik kallatakse 3 korda veega üle.
Teenistus ainult ladina keeles.
Teenistus lubatud kohalikes keeltes.
Jumalateenistusest osavõtjad istuvad.
Jumalateenistustest osavõtjad seisavad.
Sümboolne tegevus puudub.
Jumalateenistusel palju sümboolset tegevust: * kummarduse, palvetamine, risti ja ikooni suudlemine.
Preestrid raseerivad end.
Preestrid ei raseeri end.

Ristisõdade põhjused. Esimene ristisõda.
Ristisõda- nimetatakse kõiki katoliku kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakäike paganate vastu. Kitsam tähendus: Lääne- Euroopa feodaalide poolt teostatud vallutused aastatel 1096 -1270.
Ristisõdade põhjused:

Jeruusalemmas asuv Kristuse haud oli moslemite käes ja see tuli vabastada.

Paavsti soov saada uusi maavaldusi ja demonstreerida oma võimu.

Ristiusu levitamine paganate seas.

Ristisõdijate soov saada rikkusi, uusi maid ja privileege ( kõik patud antakse andeks):

Rüütlitel oli palju lapsi, kõikidele poegadele ei leidunud elatusallikaid, seetõttu käisid pidevad kodusõjad, mõnigi rüütel hakkas himustama kiriku varasid , ristisõjad juhtisid nende tähelepanu kiriku varast eemale.

Arenesid käsitöö ja kaubandus ,kaupadele oli vaja uusi turge, eriti olid sõdadest huvitatud Veneetsia , Genoa , sest tahtsid saavutada kaubandusliku ülevõimu Vahemere ida osas.

Ristisõdade tagajärjed/tulemused.
Euroopa rüütlid elasid sõdades välja oma seiklushimu ja vallutusiha, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas.
Ei täitnus oma ülesannet, sest pühad paigad jäid vabastamata.
Algas Itaalia linnade kiire areng , eriti Veneetsia, Genova ja Pisa .
Bütsantsi impeerium sa purustava löögi , pealinn Konstantinoopol hävitati.
Algas elav liiklemine Euroopa ja Aasia vahel.
Kasvas usuline sallimatus juutide ja moslemite vastu.
Eurooplased tutvusid idamaade haridusega, mis oli kõrgem kui Euroopas
Islami maailm konsolideerus.
Hakati õppima ja austama võõraid keeli.
Laiened Eurooplaste silmaring ja idamaadest võeti üle palju uut ( siid , samet, peegel , diivan , paber, vann , enne sööki käte pesemine, araabia numbrid
Hukkunuid oli 800 tuhat - 6 miljonit.
Täienes toidulaud: ei söödud ena, tatart, levis riis , ei teadnud arbuusist, saavad datlit, suhkrut, sidrunit .

Inkvisitsioon: loomise põhjused, eesmärgid, karistused.
Milles seisnes inkvisitsiooni eesmärk?
* Ketserluse vastu võitlemises, eesmärk oli ketserid välja selgitada ja nad õigele teele tagasi viia, kui see ei õnnestunud siis karistada .
8. Miks võideldi ketserite vastu?
Sest nad kaldusid usust kõrvale ja nad ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena . Nad uskusid et maailma on loonud jumal ja saatan. Samuti õõnestasid nad kiriku autoriteeti ning püüdsid hingi katoliku kiriku ja saatana eest päästa.
Milliseid karistusi määras inkvisitsiooni kohus?
Trahviti, pandi paastuma, piinamine, kirikust väljaheitmine, eluaegne vangistus, surmanuhtlus jne.

Koolid keskajal. Õppeained.
Kuna haritlaskond koosnes keskajal peamiselt vaimulikest, oli kogu selle aegne kultuur ja haridus vaimulik. Kloostrite juures tegutsesid esialgu üksikud koolid, kus õppetöö toimus ladina keeles ja õpetati 7 vabakunsti. 6 sajandil jagati need ained kaheks astmeks .
KVATRIIVIUM
TRIIVIUM

grammatika * geomeetria
retoorika * aritmeetika
dialektika * muusika koos kirjandusega

* astronoomia
Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale. Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja –arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles.
14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained,
Teaduskonnad.
Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge , Salamanca ja Uppsala.
Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut . Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium . Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud.

Sellideks eelastme lõpetanud tudengid .
Õpipoisteks kaunite kunstide teaduskonnas õppijad.

15.        Keskaja hariduse, teaduse ja kunsti seotus kirikuga .
* vaimulikud olid keskajal peaaegu ainukesed kirjaoskajad.
* Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed.
* Teadmiste allikaks peeti piiblit .
* Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused.
* Jumala teenimine oli kõige kõrgemalt hinnatud tegevus.
16.        Romaani ja gooti arhitektuur.
Keskaja kunst oli tihedalt seotud kirikuga:
*Keskaegne kunst oli välja pandud kirikus, ilmalikku kunsti peaaegu polnudki.
* Kujutati piibli tegelasi ja pühakuid, mis pidid kirjaoskamatut keskaegset inimest usuliselt harima .
17.        Romaani ja gooti skulptuur .
ROMAANI
GOOTI
Kohmakad valede proportsioonidega.
Pikad saledad, valdavalt õigete proportsioonidega.
Asend ebaloomulik .
Asend loomulik, hilis gootikujudes S- kujuline puusapaine.
Kujud olid riietatud, mis ei lasknud aimata kehavorme.
Kujusid kattis pehmete voltidena langev riietus, mis lasi aimata kehavorme.
Skulptuur oli allutatud arhitektuurile- ülesandeks kiriku kaunistamine.
Pidi harima inimest, sest süžeed olid piiblist ja pühakute elulugudest.
18.        Keskaja tähtsus maailma kultuuriloos.
* tekkisid ülikoolid, kujunes teaduskondade struktuur, teaduskraadid.
* Euroopa riigid ja rahvad kujunesid välja keskajal.
* Kujunes Euroopa ühiskultuur.
* Seisuste esindustest kasvas välja tänapäeva parlamentarism .
19.        Kes ta oli ja millega läks ajalukku: Püha Patrick, Dionysius Exiguus, Peter Lombardus, Johann Gutenberg .
Püha Patrick- Oli iirimaa kaitsepühak. Ta otsustas iirimaalt pärir paganad ristiusku pöörata, ta rajas mitu kloostrit ja suutis olulise osa iiri ülikkonnast ristiusku pöörata.
Dionysius Exiguus- Oli Itaalia munk ja õpetlane. Läks ajalukku sellega, et arvutas paavsti palvel 525.a välja Kristuse sünnidaatumi.
Peter Lombardus- Keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop. Arendas välja sakramentide õpetuse.
Johann Gutenberg- Saksa leiutaja , leiutas trükikunsti.
20.        Selgita: kirik, piibel , Vana Testament , Uus Testament, klooster , kerjusmungaordu , abt, prior , katedraal , visitatsioon , askees, eremiitlus, eraklus, vaimulik ordu ja rüütliordu, kodakirik , basiilika , ketser .
Kirik- kristlik organisatsioon , kus peeti jumalateenistusi ja talitusi.
Piibel- ristiusu püharaamat, mis koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.
Vana Testament- on kirjutatud heebrea keeles enne Jeesuse sündi. Räägib maailma loomisest.
Uus Testament- on kirjutatud kreeka keeles, koosned neljast evangeeliumist : Markuse, Matteuse, Luukase , Johannese . Koosnes veel Johannese ilmutusraamatust ja apolistide lugudest ja kirjadest.
Eremiitlus- inimene elab ihuüksi tsiviliseeritud maailmast eraldatuna.
Eraklus- kogukondlik eraldatus, millest arenesid kloostrid Euroopas.
Klooster- Munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoone.
Kerjusmungaordu- Ordud, mis muust maailmast ei eraldunud vaid rändasid ringi ja levitasid ristiusku. Kloostrid asusid linnades. Näiteks: Frantsisklaste ordu ja Dominiiklaste ordu.
rüütliordu- ordu, mis loodi selleks, et kaitsta loodud ristisõdijate riike. Tuntumad on Johanniitide ordu, Templivendade ordu, Teutooni ordu.
Abt- katoliku mungakloostri ülem.
Prior- mungakloostri ülema abi, harukloostri ülem.
Ketser- usust kõrvalekalduja, väärusuline.
Katedraal- Toom ehk peakirik .
Visitatsioon- Piiskopi kontrollretk alluvasse kirikusse või kloostrisse.
Askees- usklik eriti munkade , eremiitide rõhutatult kasin eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale jumalariigile ja jumalale .
Vaimulik mungaordu - Kloostrid asusid maal, tegevuseks palvetamine, raamatute ümber kirjutamine, said elatis kloostri majapidamisest, neist kloostritest reeglina ei lahkutud. Näiteks: Benedictlaste ordu, Tsistertslaste ordu.
Kodakirik- tavaliselt 3-lõõviline, kus juures kõik löövid olid ühelaiused ja asusid ühe katuse all.
Basiilika- sammastega reeglina 3 või 5- ks lööviks jagatud ruum, millest keskmine osa oli laiem ja kõrgem ning mille ülaosas asusid aknad.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lauri Kasak Õppematerjali autor

kontrolltööks

ristiusu kujunemine kiriku juhtimine sakramendid ristiusu levik.Kuidas kujunes piiskopiametist paavstiamet

Sarnased õppematerjalid

docx

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele, kes seadustas muistse kombe, et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust

Ajalugu

doc

Katoliiklus ja palvetajad 5lk, VÄGA PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Kristlase (olgu mistahes seisusest) oli kasvatuses olulisel kohal jumalakartlikkus, halastus, rahulolek kohaga, kuhu jumal on ta loonud, alandlikkus. Ta oli sünnist saati seotud kirikuga, sakramentidega. Vaimulik oli talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p

Ajalugu

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14

Ajalugu

doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Kärknas. Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223. aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed. Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres. Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus. Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale

Ajalugu

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano,

Ajalugu

docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis)

Usund

doc

Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu

12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis

Ajalugu

doc

Keskaeg

· madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Naturaalmajandus- ühes piirkonnas valmis, peaaegu kaubandust polnud · Algasid Ristisõjad (1096-1270) Hiliskeskaeg 13-16 saj. Sellest eristatakse veel kõrgkeskaega. u 15-st saj algas üleminekuperiood mis osades piirkondades jõudis varauusaega Iseloomustas: · Feodaalsuhted hakkasid lagunema, nõrgenema

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk