Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö (0)

Kutsekool - Metsandus - Metsandus

5 VÄGA HEA

KOOLI NIMI
Õppegrupp
NIMI
Harilik Haab
Komplekstöö
Juhendajad: ---
Asukoht ja aasta
SISUKORD

Bioloogilised ja ökoloogilised omadused

Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad

Kasvukohatüübid ja mullad

Metsauuendamise valik

Maapinna ettevalmistus

Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus

Metsakultuuri vastuvõtmine

Metsakultuuri hooldamine

Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje

Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks

Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie

Harvendusraie

Lageraie
Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused
Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad . Puistus hästi laasuv.
Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed ,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike .
Õitseb enne lahtiminemist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar , mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valminvad juuni lõpul, juuni algul.
Haab on väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest. Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed, eelkõige on ta aga põhitoiduks kobrastele. Pehme puuna sobib hästi rähnidele pesaõõnsuse rajamiseks.
Haab iseenesest on külmakindel ning valgusnõudlik, kuigi juurestik on pinnalähedane. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Soostunud muldadel ei kasva. Annab rikkalikult juurevõsu, eriti peale raiet. Eluiga kuni 150 aastat.
Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad
Eestis kasvatanud haava paindetugevus on suurem 20% kui mujal regioonides kasvanuist ja 1,4 korda suurem kuusepuidu paindetugevusest, mis lubab tõdeda, et 20.sajandi alul ja varem, küünide ning rehealuste ehitusel haava kasutamist talade ja sarikate ehitusmaterjalina tuleb lugeda õigustatuks. Edaspidises suhtes võib teda julgelt kasutada maahoonete ehituses.
Puitu on valga, hästi töödeldav, kasutatakse paberitööstuses, nikerdamiseks, tuletikutööststes, haljastuses kasutatakse mitmeid vorme.
Kasvukohatüübid ja mullad
Haab kasvab peamiselt salumetsades ning muudes viljakates metsades
Kasvukohatüüpidest on:
Naat-Väga viljakas, huumuskiht 15-30cm optimaalne niiskus.Puhmarinne puudub, samblarinne on hõre ning katkendlik. Rohurinne on lopsakas ning liigirikas
Sõnajalg-Väga hea viljakus,Perioodiliselt niiske. Alusmets ja alustaimestik on lopsakas ning liigirikas. Madala liikuva põhjaveega ala.
Sinilille -Väga viljakas, karbonaatse moreeniga künkad, ajuti kuiv. Levinud positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel ja voortel. Kamarkarbonaatmullad.
Jänesekapsa- Väga viljakas saviliiv või liivsavi, parasniiske. Leetunud ja kahkjad mullad samblarinne on pidev
Angervaksa-Keskmiselt viljakas, kevadel üleujutatud, edasi märg, suve lõpus parasniiske.
Metsauuendamisviisi valik
Looduslikult paljuneb haab enamasti Juurevõsudega. Juurevõsude arv on suur, neid võib leida 20-25 meetri kaugusel vanadest puudest . Juurevõsudest tekkinud puud on juurte kaudu omavahel ühenduses ja reageerivad harvendamisele kiiresti. Väljaraiutud puude juured hakkavad teenindama allesjäänuid. Ka kännud elavad edasi ja kasvavad isegi jämedamaks. Kui pärast lageraiet ei soovita saada haava juurevõsu, võib paar aastat enne raiet rinnakõrguselt vanade haabade koort eemaldad. Juurevõsudega kaasnevad kergemini ka haigused kaasa, näiteks haavataelik, mis põhjustab südamemädaniku.
Maapinna ettevalmistus
Kasutatakse ketaskobestit, see on põhjamaadel kõige enam kasutatav maapinna ettevalmistus viis. Eristatakse passivset või aktiivset tööseaded. Aktiivseadmega kobestid teevad parema töö, kuid kulutavad ka rohkem kütust. Kahe kettaseadmega kobesteid veetakse olenevalt mulle tihedusest ja kandevõimest metsa- või põllumajandustraktori haakes. Masina liikumisega nurga all pööreldes valmistavad reguleeritavad vahekaugusga kettad mineraliseeritud riba, purustades rohukamara või metsakõdu ning peenestades ka langil olevad oksad.
Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus
Labidagaauki istutamine on kasutatav peale lehtpuude ja okaspuudel. Haab on paljasjuurne, seega kasutatakse haava puhul 3-5 aastaste istikute ning heistrite puhul. Augu põhja tehakse huumusmullast madal koonus, millele toetuvad istikud laialiasetatud juured ja neile puistatakse peale samuti head mulda ning seejärel aetakse auk kinni ülejäänud mullaga.
Istutamiskoht peab jääma ümbritsevast maapinnast vajumise arvel pisut kõrgemaks, et sinna ei koguneks lume- ega vihmavett. Kuna augu kaevamisel osa mullast „ära kaob“ , tuleb selle täitmiseks võtta kõrvalt lisamulda.
Istutamisel hoitakse istikut ühe käega õiges kõrguses nii, et lõpus oleks haavaistiku juurekael sama sügavalt mullas nagu taimlas. Mulda tuleb harkis sõrmedega juurte vahele suruda, et ei jääks tühimikke ja lõpuks mulda jalaga pealt kergelt tihendada. Mulda ei tohi istiku ümber sõtkuda, eriti niiske maa korral, see tihendab liigset mulda ja kaob mulla õhustatus.Vead:

Auk tehakse liiga väike juurte mahutamiseks, see peab olema vähemalt 30 cm läbimöödus ja 25 cm sügav.
Väikese augu korral ei paigutu juured küllalt sügavale ja need võivad vihmaga paljaks jääda.
Istik istutakse liiga sügavalt, nii eet isegi alumised oksad on mullaga kaetud
Juured jäävad kahekorra või käänduvad maapinna poole tagasi

Metsakultuuri vastuvõtmine
Kultuuritööde vastuvõtmisel tulebm kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistustuse juures tuleb kontrollida taimejuurte mulda kinnitamise tulemust(Ladvast sikutada kergelt). Juurekaela mullasolemise sügavus(max 2 cm), juurte ebanormaalset asendit ja suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist tuleb ka kontrollida. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvisügavust(Peaks olema 2x seemnest suurem). Vastuvõtmisel koostatakse tavaliselt vastuvõtuakt, kuhu mägitakse peale töö kvaliteedinõuded, ka uuendamiseks kasutatav puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti ka esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Peale tähtaja möödumist vaadatakse tööd uuesti läbi.
Metsakultuuri hooldamine
Kultuuri täiendamine- Kasvamishakkamisele järgnev tähtsaim töö ennem valgustusraiet, soodustab kasvamaminekut
Kulu kõrvaldamine- Sügisel; vähendada närimiskahjustusi
Põõsa ja ebasobivate puude kõrvaldamine- Kevadel.Peapuuliigile annab rohkem ruumi ning valgust
Kaitsmine ulukite eest- Teed aia ümber või teed tüvekaitseid et ära ei sööks
Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje

Põder, metskits ja jänes koorivad ja söövad võrseid, nende kahjustuste vältimiseks soovitatakse hoida noorendik tihedana.
Seentest kahjustatab haavapuud haavataelik, mis põhjustab südamemädanikku. Soovitatakse hoida puistu alates 20 eluaastast hõredana, et diameetri juurdekasv oleks suurem kui mädaniku leviku kiirus. Tumenenud puid ei tähenda alati mädaniku levikut, vaid võib olla värvunud okste lagunemisel tekkivate humiinhapete sisseuhte tagajärjel tüvesse, küll aga on selline keskkond soodne seeneniidistiku arenguks. Puud nakatuvad tavaliselt 30-40 aasta vanuselt tüvevigastuste ja oksakohtade kaudu.

Bioloogiliste vormidega.

Kromosoomide arvu järgi eristatakse triploidset ehk kolmekordse kromosoomistikuga(Hiidhaab) ja diploidset haaba. Triploidsel haaval on kromosoomide arv rakkudes 57, tavaliselt diploidsel aga 38. Triploidne on paremate omadustega, kasvab kiiremini ja paremini ega nakatu tüvemädanikesse nii kergelt kui diploidne .
Koore värvi järgi eristatakse rohelise- ja hallikoorelist haaba. Rohelisekoorelist peetakse paremaks, sirgetüvelisemaks ja kiirekasvulisemaks
Isashaabasid peetakse tervemaks ja kiiremini kasvavateks

Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikus
Noorendikus võib ümber arvestada sellise ala mis vastab metsamajandamise eeskirja nõuetele.
Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 1,3m kõrgust peapuuliigi taime ja keskmine läbimõõt on 6cm, ümberarvestamisel tuleb proovitükil lugeda iga puuligi taimede arv, kesmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik olulised puud, külvikultuuris tuleb igal külvilapil loendada iga kõrgeim puu. Kännuvõsude korral loetakse ühekännuvõsud ühe puuna, juurevõsud loetakse kõik eraldi. Igale puuliigile määratakse keskmine kõrgus ja suurematel puudel kõrgus (Kõrgus üle 1,3m) ka keskmine diameeter . Igale puuliigile tuleb määrata tekkeviis(Külv, istutus , seemne tekkeline , kännuvõsu, juurevõsu). Noorendikule tuleb määrata koosseisu valem ja planeerida järgmised metsanduslikud tööd. Edukuse ehk kasvamamineku protsent määratakse ainult külvatud või istutatud liigile
Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie
Valgustustusraie kuni 10-aastases puistus

Valgustusraiet haavikus ei tehta, kuna ta on kiirekasvuline, eriti esimestel aastatel. Kuigi puistu võib olla tihe, sööb osa võsusid põder, samuti kitsed ja jänesed. Raie tegemine soodustab ulukite tekitatavate kahjustuste tõenäosust veelgi

Valgustusraied vanuses 11-20 aastat

Võib mõõdukalt hõredamaks raiuda , et paremini laasuks. Täius peab pärast raiet jääma kuni 80%
Säilitada kuusk ja kõvad lehtpuud
Pärast harvendust tekib oht, et põdrad võivad allesjäetud puud ära süüa

Harvendusraied
Harvendusraied 20-30 aasta vanuses puistus
•Raie eesmärgiks on kiirendada allesjäävate puude jämeduskasvu ja kvaliteeti, läbimõõdu juurdekasv peab olema kiirem kui tüvemädaniku levimiskiirus tüve ristsuunas. Need on tähtsaimad raied haavikus
•Selles vanuses on tüvi laasunud ühe palgi jagu, 5-8 meetrit.
•Esimene harvendusraie teha 20-25 aasta vanuselt; teine harvendus 25-30 aastaselt, harvenduste vahel 4-6 aastat.
•Esmajärjekorras raiuda allajäänud puud ja sanitaarraiele kuuluvad puud(Põdra kooritud).
•Võib ka ülevalitsevaid puid ära võtta. Sel juhul olgu allesjäävad naabrid elujõulised. Parimate puude võra peaks olema 2/3 ulatuses otse päikesevalguse käes.
•Säilitada kõvad lehtpuud
Harvendusraied 30-40 aasta vanuses puistus
•Selles vanuses võib rinde täiuse viia 70%-ni
•Raie toimingu sanitaarraie põhimõtetel, raiudes välja haavataliku viljakehadega puud
•Kui esimesed harvendusraied jäävad tegemata, siis hilisemad harvendused enam ei aita. Puud ei suuda kasvuhoogu koguda ja tüve mädaniku levik on kiirem kui puidu juurdekasv
Uuendusraie
Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud:

Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks

Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks

Kahjustada ja ummistada metsasihte, kraave, sildu ja truupe
Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast.
Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu.
Raieaeg
Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood.
Raie aeg on tähtis:

Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad )-
Et linnustikku-loomastikku tundlikul pesitsus ja poegimisperioodil vähem häirida.
Rauest saadava puidu kvaliteedi seisukohalt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 37 allalaadimist

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #1

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #2

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #3

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #4

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #5

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #6

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #7

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #8

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

veiko70 Õppematerjali autor

Hariliku Haava täielik komplekstöö!

Metsauuendus metsakasvatus Harilik Haab Haab metsandus harvendusraie Lageraie

Sarnased õppematerjalid

doc

Harilik mänd

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10

Metsandus

rtf

Harilik Mänd

2.Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd 1.Bioloogilised omadused: Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m. Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas. Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused.

Metsandus

doc

Metsaökoloogia ja majandamine III Test

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 III osa 1. Metsakaitse Metsandusharu, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas ja kultuurides ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ekstreemsed ilmastikuolud - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad juure- ja tüvemädanikud (juurepess, külmaseen, haavataelik), mittemädanikulised haigused (männi-koorepõletik) Juurepess Ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, põhjustades eri vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, surnud puidus lagundaja. Viljakehad raskesti märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas või kasvavatel puudel maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, peal

Metsandus

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa metsanduses. Elusates

Eesti metsad

ppt

Raied

Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu

Metsandus

doc

Materjalid metsanduseks

uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb ökoloogilistest ja metsamajanduslikest suunaks : arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. tingimustest 1. Metsakasvatus 2000. a. andmetel on kõige rohkem metsi Vene 4. Puistu koostisosad 2. Metsakorraldus Föderatsioonis (851 milj. ha), Vastavalt taimede eluvormile ja kõrgusele jaguneb 3. Metsatööstus Brasiilias (544 milj. ha., Kanadas (245 milj. ha) ja puistu vertikaalsuunas mitmeks allosaks.Kõige

Eesti metsad

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue

Eesti metsad

docx

EESTI METSAD

EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – al

Eesti metsad

Rohkem sarnaseid