Metsanduse referaat (0)

SISUKORD
1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida?
2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel?
3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel
b) oodates 2 aastat
4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks?
5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks?
6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse?
7.Kuidas tehakse koridorkultuure?
8.Metsakultuuride hooldamine.
9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid.
10.Kasvamamineku leidmine.
11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks?
12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis?
13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata?
14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet.
15. Juurepess , selle levik ja vältimine.
16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale.
17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre?
18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre?
19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos.
20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus.
1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida?
Algtihedus on kultiveerimisel istutatud seemikute,istikute ja heistrite või külvikohtade arv hektaril.Algtihedust on vaja järgida, sest optimaalne algtihedus tagab kultuuri õigeaegse liitumise , puidu hea tehnilise kvaliteedi ja tulevikupuistu maksimaalse tootlikuse.
2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel?
Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist,istutusmaterjali suurusest ,maapinna ettevalmistamisest ja kasvukohatingimustest, puuliigi bioloogilistest omadustest.Algtiheduse määramist mõjutavad palju tegurid, mille juures peab eelkõige arvestama olemasolevate tingimustega:kui palju võib tekkida peapuuliigi ja kaasliikide looduslikku uuendust,kultiveeritava puuliigi omadustega,kasvukohatüübiga,st.mulla viljakusega.
3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel
b)oodates 2 aastat
a)Raiesmiku kohese kultiveerimise üks eeliseks on see, et väheneb oht rohttaimede poolt kuid puuduseks on kindlasti raiejäätmetepõletamise ja ülejäänu laialijätmisega suviseks kuivamiseks vähendame kärsakaohtu,kuid see jääb kaheks aastaks püsima.
b)Oodates aga 2 aastat peaks olema kärsakakahjustuse oht möödas.Kuid selle puuduseks on see, et peale varjava puurinde likvideerimist on jõuliselt ja rohkesti tekkinud valguslembesed rohttaimed (eriti kastikud),mis võivad tugevasti varjutada kultiveeritud taimi ja hooldamistööde maht on järgnevalt suur.
4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks?
Kõige varem kultiveeritakse varakult sulavate ja kiirestikuivavate muldadega alad- sambliku ja pohla kasvukohatüüp liivmuldadel ning leesikaloo - ka kastikulootüüp paepealsetel ja rähkmuldadel.Niiskema ja raskema mullaga kasvukohad jäävad kevadel hilisemale kultiveerimisele.
5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks?
Esimesena vajab kultiveerimist valgusnõudlike varapuhkevate kolmik:lehised, arukask ja mänd.Nemad on ka liigid, mida tuleb kultiveerida ruttu kuivavatesse kasvukohtadesse, eelkõige harilik mänd kõige kuivematesse ja kehvematesse kasvukohtadesse, edasi arukask.
Hilisemalt kultiveeritavate puuliikide hulkka kuuluvad hiljem puhkevad harilik kuusk , ebatsuuga , tamm ja saar.Nendega kultiveeritavad alad sulavad ja tahenevad kevadel ka hiljem, sealsed mullad on ka niiskemad ja seega puudub hilisem põuaoht.
6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse?
Koridorkultuurid on ühest küljest tegemattajätmiste-lootmine peapuuliigi uuendusele,kuid tegelikult toimus uuenemine hoopis teisejärguliste liikidega või kultuurides hooldamiste mittetegemine ja seejärel lehtpuude võimulepääsemine-parandamine ja teisest küljest hiliskülmahellade liikide kultiveerimisvõimalus hiliskülmaohtlikel niisketel madalatel aladel.
Koridorkultuurid rajatakse väheväärtuslike lehtpuudega raiesmikele,põllu-või heinamaadele.
7.Kuidas tehakse koridorkultuure?
Raiutakse halli lepa ,haava-,sookase-,sarapuu- või pajuvõsasse ribad ,kuhu seejärel istutatakse soovitava puuliigi ilusaid istikuid,heistreid või metsikuid taimi.
8.Metsakultuuride hooldamine.
Hooldusviise on väga mitmesuguseid olenevalt kasvukohatingimustest ja kahjustajate esinemisest:

• Kultuuri täiendamine
  
• Rohu niitmine
  
• Kulu kõrvaldamine
  
• Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine
  
• Mulla kobestamine
  
• Multšimine
  
• Väetamine peale juurdumisperioodi
  
• Männikärsakate arvu vähendamiseks püüniskoorte panek ja nende kontroll ning püüniskraavi kaevamine
  
• Putukkahjurite vastu pritsimine
  
• Kaitsevahendite kasutamine imetajate vastu
  
• Lehtpuude tagasilõikamine
  

9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid.
Inventuuri eesmärgiks on välja selgitada uuenduse areng,mida iseloomustatakse edukuse %-ga.Esimese aasta sügisel hinnatakse külvi-ja istutustöö kvaliteeti kultiveeritud taimede kasvamamineku %-ga.
10.Kasvamamineku leidmine.
Esimese aasta sügisel iseloomustatakse kevadsuvisel perioodil tehtud istutuse- ja külvitöö kvaliteeti.Selleks loendatakse inventuuri käigus proovitükkidel eraldi kultiveeritud taimed, mille järgi arvutatakse keskmine kultiveeritud taimede tükiarv hetktaril ning võrreldakse seda selle töö kavas planeeritud taimede hektari tükiarvuga.
11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks?
Noorendikuks arvestatakse umber ala, kus ülepinnaliselt kasvab 1500 või enam 1.3 m kõrgust eesmärgipuuliigi(peapuuliigi) taime.
12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis?
Noorendikuks ümberarvestamisele kavandatavate osatükkide proovipindadel loendatakse puuliikide viisi kõik elujõulised puud.Külvikohas kasvavatest puudest , loetakse ainult kõrgeim.Võsu-uuenduse korral arvatakse ühe kännu võsud üheks puuks, juurevõsude korral loetakse iga võsu eraldi.
Lisaks määratakse iga puuliigi keskmine kõrgus, selleks mõõdetakse vähemalt iga viienda puu kõrgus.
13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata?
14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet.
Põllumuldadel erineb metsamuldadest just pindmine horisont, mida on rohkesti haritud, väetatud ja ka lubjatud ning seetõttu ka põllumuldadel kasvavte puude juured on küllalt pindmises kihis e. madalamjuurelised.Põllumuldadel on metsamuldadest suurem just kergesti lahustuvate lämmastikühendite sisaldus, mis soodustavat ohtliku tüve- ja juuremädaniku tekitava seene juurepessu arenemist ja levikut mullas.Põllumuldade erinevuseks on veel väga suur umbrohtude seemnepank, kust võivad seemed puhkeseisundist tärgata ka hulk aega hiljem ja nende mõju vähendab alles liitunud puuvõrastik.
15.Juurepess, selle levik ja vältimine.
Juurepess on puittaimede juure- ja tüvemädaniku üks tuntumaid põhjustajaid.Tema viljakehad , mis asuvad metsavarise all kännu alaosas levitavad oma eoseid kogu vegetatsiooniperioodil ja nendega nakkus toimub vigastatud tüvede ja juurte ning värskete kändude lõikepindade kaudu.Juurepessu vältimiseks oleks kasulik hoida puistutes ühtlast tihedat liitust võrastiku all, kus on jahe.Juurepessu arengut pidurdab ka ülepõletatud metsamaal tekkinud tuha vihma- või lumeveeleotis.Ka lehtpuude varies vähendab eoste idanemist.
16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale.
Tamme peaks istutama 2 a. seemikute või istikutena vahekaugustega 3x3 m ja kahjustajate vastu kasutama kuuseoksi või plastkaitsmeid tüve umber.7-10 aastat hiljem võib tamme loodusliku laasumise parandamiseks istutada reavahedesse kuuske sama seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme võra pikkus peaks moodustama 50 % puu kõrgusest.
17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre?
Mänd ja kask
18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre?
19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos.
Metsastamine jaguneb 3 põhifaasi: ala ettevalmistamine, väetamine ja metsa kultiveerimine. Ettevalmistustustööd algavad pärast kaevandamise lõppu 2-3 aasta möödudes, sest siis võimaldatakse taimedele kahjulike ainete uhtumist sügavamatesse kihtidesse. Peale selle aja möödumist on oluline jälgida, kas kuivendusvõrk on korras ja vajadusel tuleks seda uuendada. Soomes tehtud uuringute põhjal loetakse optimaalseks veetaset 35-55 cm allapoole pinnast. See tagab toitainete kättesaadavuse, mis sõltub mikroobide elutegevusest aeratsioonivööndis. Kevadised ja sügisesed suurveed on kahjuliku toimega metsa arengule ja seetõttu oleks oluline need ära juhtida. Lisaks on oluline teha alal künd, et segada pealmine mineraliseerunud kiht alumise kihiga, tõsta aeratsiooni läbivust ja vähendada turbapinnale tekkinud koorikkihti. See loob soodsamad tingimused seemnete idanemiseks ja taimede kasvuks.
20.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedus.
Eelkõige sobib metsastamiseks soovituslikult harilik mänd, arukask ja harvem harilik kuusk. Lisaks neile liikidele kasvatatakse harvem ka paju, harilikku haaba ja lehist. Jääksool on võimalik viljeleda ka paju ja kaske energiavõsa kasvatamise eesmärgil.