Harilik Mänd

Juhani, Jaanus

Harilik Mänd (0)

Kutsekool - Metsandus - Metsandus

1 Hindamata

Harilik Mänd
Jaanus Juhani
Juhendaja : Kaia Hiie

Puuliigi bioloogilised ja ökoloogilised omadused

Puidu omadused

Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad

Metsauuendamisviisi valik

maapinna ettevalmistamine

Külvi ja istutusviisi valik

Metsa kultuuri vastuvõtmine

Metsakultuuri hooldamine

Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje

Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks

Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie

Harvendusraie

Uuendusraie
Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö
Harilik Mänd
1.Bioloogilised omadused:
Suurus : 45-50m,tüveläbimõõt kuni 1,5m.
Võra:oleneb palju kasvukeskkonnast.Noorelt tavaliselt koonusjas,üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas,mets kitsas .
Koor,võrsed:Tüve ülemises osas koor oranzikas pruun ja kestendav,vanemas eas tekib hallikas pruun korp.Noored võrsed helepruunid,pungad munajad pruunid ja vaigused.
Okkad:Pikkavõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa,lühivõrsed 2 kaupa kimpudes,3-7cm pikad,ristlõikes poolrinajad,nõrgalt keerdunud ,püsivad puul 3-4aastat.
Käbid:Isakäbid munajad,koodunud noore pikkvõrse alusel,kahvatutipus,algul violetjad hiljem muutuvad roheliseks ja valmivad pärast tolmemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadel.Seejärel varisevad ka tühjad käbid.
Seemned: hallid ,pruunid või mustad,pika sihvaka tüvega,mis kinnitub tangjalt ümber seemne.
Ökoloogilised omadused:
Talub äärmuslikke muldi väga kuivi ja vesised kehvi muldi.Tormi ja hiliskülmakindel.Noored taimed ja puud kannatavad seenhaiguste tõttu.Väga viljakal mullal on halb tüvi ja jämedad oksad .Puit tumedanna ja vastupidavam siseosa lülipuiduga.Väga hea konstruktsiooni ja tislerpuit.
Nõudlused:
Väga valgusnõdlik,tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus ei talu varjamist ja hõõrumist lehtpuude poolt.Vajab tihetat puistut heaks laasumiseks.Puidu välis tunnused.Malts puit on lai,lülipuit on punakas või punaakas pruun värvusega õhu käes tumeneb.
2.Puidu omadused:
Kege lõhetetda töölda ja kuivadada.Lülipuit on vastupidav maltspuit on kerge immutada.Vees ligunenud puit on kahjustatud bakteritest mille tulemusel suureneb sellise puidu vedelikeimavsus.Viimane mõjub negatiivselt pinnaviimmislusel.
Puidu kasutus:
Männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, tisleri ja treimistööks, sõidukite puitosade tegemiseks (autokastid).
üldehitustöös karkassideks ja paneelideks, raudteeliipriteks, telefoni- ja valgustuspostideks, samuti dekoratiivse spooni ja vineeri valmistamiseks.
3.
1)Kasvukohatüüp sambliku, mulla iseloomustus toitainetevane kuiv liiv,mererannikul jäme,Lõuna-Eestis peeneteralised,põhjavee sügavus üle 2m. Alusmets ja taimed Kadakas , pohl , leesikas ,kanarbik, kukemari ,samblikud, samblad .Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä. Boniteet IV...VA.
2)Kasvukohatüüp pohla ,mulla iseloomustus keskmise viljakusega leetunud liiv,ajuti kuiv.Alusmets ja taimed Kadakas, pihlakas ,kanarbik,pohl, mustikas ,palu-härghein,samblarindes,palusammal,kaksikhambad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,all kuuseuuendus.Peapuuliik Mä.Boniteet II...III.
3)Kasvukohatüüp karusambla,mulla iseloomustus väheviljakas,märg.Alusmets ja taimed Mustikas,sinihelmikas, tarnad ,karu ja turbasamblad.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud,kaasikud,kuusikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III...IV.
4)Kasvukohatüüp mustikakõdusoo,mulla iseloomustus Keskmise viljakusega keskmiselt lagunenud kuivendatud turbamuld.Alusmets ja taimed Pajud,mustikas,pohl,kattekold,palu-härghein,samblarindes laiguti turbasamblaid.Kasvukohatüübis valitsevad puistud Männikud.Peapuuliik Mä.Boniteet III.
4.
Männil kasutatakse toru istutust.Enne istutamist tuleb potitaimi kõvasti kasta.Tutbatuubil ülemise serv peab jääma 2 cm sügavusel, maapind vajutatakse jalaga kinni.Hektarile pannakse 2500-3000 taime.
5.
Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne idanemise ning tärkamise soodustamiseks tehakse maapinna mineraliseerimist.
Külvideks valmistatakse maapind ette lappidena. Lappide suurus oleneb kasvukohast, ent tavaline lappide suurus on 50x50 cm. Väiksema rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla ka veidi väiksem, seevastu suure rohukasvuga aladel võib lappide suurus olla 70x70 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000-6000 tk. Lappide vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1-1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks.
Istikute istutamisel valmistatakse maapind ette labidaaukudega. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000- 3500 , istutuskohtade vahekaugus üksteisest jäägu vahemikku 1,5-2 m.
6.
1)Külv Külvi eeliseks istutamise ees on lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas keskmise viljakusega värsketel raiesmikel kuni rohttaimestiku tekkimiseni, samuti kivistel ning kruusastel muldadel, kus istutamine on raskendatud.
Külvidega tehakse algust varakevadel, esmalt külvatakse kuivematele kasvukohtadele. Niiskematele kasvukohtadele rajatakse külvid viimases järjekorras.
Lapile külvatakse 15-20 männiseemet või 20-30 kuuseseemet. Külvatud seemned kaetakse 1-1,5 cm paksuse kihiga .
2)Istutamine Istutamine on küll kulukam ja vaevarikkam metsauuenduse viis kui külv, kuid selle eeliseks on taimede suurem suutlikkus võidelda rohurindega ning ebasobivate ilmastikutingimustega. Samuti räägib istutuse kasuks taimede kiirem kasv esimestel aastatel.
3)labidaga istutamine kaeva maasse taime juurekavale vastav auk.Kobesta augu põhjas muld .Aseta taim istutusaugu keskele .Laota taimejuured laiali. Hoides taime püstiasendis, täida istutusauk mineraalmullaga.Tihenda pinnas taime ümber.Kontrolli, kas töö sai tehtud korralikult taime õrnalt ladvast tõmmates ei tohi see maast välja tulla.Istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa.
7.
Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud töödkvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist.
Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust.
Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus.
Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle.
8.
Putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.Püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel.
Multšimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel.Kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel.Rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp – juuli algus.
9.
Noori männi taimi kahjutab väga palju põder. Põder toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva . Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti metskitsed. Hiired närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad. Kaitseks põdra ja metskitse eest tuleks metsakultuurides ja noorendikes vähemalt puude latvasid töödelda repellentidega.
Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka metsapõlengud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks.
Väga suurt kahju tekitab ka männikärsakas. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männikärsakad on tumepruunid, hallide ja kollakaid tähne moodustavate soomustega kaetud kõvakestalised 7-13 mm pikkused mardikad , kelle pea eesosa on välja venitatud pikaks kärsakuks. Männikärsakakahjustuste vältimiseks võib okaspuutaimede istutamise värskele raiestikule 2-3 aasta võrra edasi lükata või, kui võimalik, asendada see külviga, sest tõusmeid männikärsakad ei kahjusta. Männikärsakate püüdmiseks on kasutatud püüniskraave ja - auke , kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukuvad .
10.
Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu.
Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile.
11.
Valgustusraie eesmärgiks on puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning
tulevase puistu liigilise koosseisu kujundamine.
Kuni 10- aastases puhtmänninoorendikus valgustusraiet ei tehta , viljakatel kasvukohtadel alustatakse valgustusraiega 3-4 aastasel. Kui noorendikus esineb lehtpuid, tuleb välja raiuda kindlasti kask , haab ja varjavad põõsad. Haab tuleb alati välja raiuda, sest ta on männi- pigirooste vaheperemees. Lehtpuid võib jätta kasvama grupiti ja sedasi, et need ei takistaks männi kasvu. Kuivades kasvukohtades võib jätta kase alles, sest kask vähendab tuleohtu, tagab vajaliku liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit.
10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi“ tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord.
12.
Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine.
Harvendusraie 20-40 aastases puistus :
· täius ei tohiks langeda alla 80 % (70%);
· ,,hundi“ tüüpi puid võib välja raiuda, kuid parem oleks, kui see oleks varem tehtud;
· raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid;
· võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40 aastases puistus 1/3...1/4 puu pikkusest;
· mändi piitsutavad ja varjavad kased tuleks välja võtta;
· kuuse võib jätta teise rindesse, vajadusel ka seda harvendada;
· kordusperiood I ja II boniteediga puistutes 6-8 aastat üks-kaks raiet, III ja IV boniteediga puistutes 9-10 aastat üks raie.
Harvendusraie üle 40 aastates puistutes:
· täius kuni 70%, ,,hundi“ tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke;
· võra 1/4...1/5 puu pikkusest;
· sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole;
· kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus;
viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie
13.
Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta.
Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid . Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit.
Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat.
Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood.

.RTF Laadi alla originaalfail 16 lk · .rtf · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Jaanus Juhani Õppematerjali autor

Väga hea. Ise tehtud

hariliku mänd mänd

Sarnased õppematerjalid

doc

Harilik mänd

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9

Metsandus

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2 erinevat vormi: P-vorm – männi vorm (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat S-vorm – kuuse vorm (Spruce) kahjustab kuuske, noori männitaimi

Eesti metsad

docx

EESTI METSAD

metsadest.  Tarna (tr) – iseloomulik kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb puhas liiv, põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale, domineerivad madalasooboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, Lääne- ja Loode-Eesti, 5% metsadest.  Angervaksa (an) – madalatel aladel ojade ja jõgede läheduses. Põhjavesi kõrgel, kevadel ulatub maapinnale, segapuistud – kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd, bon II-III, toorhuumuse horisont 10-30 cm, Edela-Eesti, laiemalt levinud – 15% metsadest. Rabastuvad metsad – liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga, ülekaalus III-V bon männikud.  Sinika (sn) – lähtekivimiks liivad, muld väga happeline (pH 2,5-3,5) ja liigniiske, valdavalt männikud IV-Va bon, domineerivad puhmad: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest.

Eesti metsad

doc

MÄNNI MAJANDAMINE

......................................................................... 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele.

Metsamajandus

docx

Üldmetsakasvatuse III arvestuse materjali lühikokkuvõte

Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades. Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda. Lehtpuud noorena kiiremad kasvama kui männid. Mänd võibki välja surra, kuna ei suuda kasvada vana metsa turbe all. Männi vaheldumine kuusega Vaheldumise põhjused on nende liikide bioloogilised erinevused: mänd valgusnõudlik, võimeline kasvama mitmesugustel muldadel, tormikindel, sügava juurestikuga. Kuusk kannatab varju kuid on nõudlik mulla viljakuse ja niiskuse suhtes, kannatab enam tormikahjustuste läbi. Kuivadel nõmmemuldadel ja liigniisketel rabadel kuusk männi vastu ei saa. Värsketel ja niisketel muldadel kasvavad sageli mänd ja kuusk koos. Viljakamatel kasvukohtadel ülekaalus kuusk, kehvematel mänd. Vananedes mänd hõreneb tugevasti, mistõttu all rohkem valgust ja

Üldmetsakasvatus

doc

Üldmetsakasvatus

rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu. Kuusik viljakas kasvukohas on püsivam kooslus nn. kliimakskooslus. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Männi vaheldumine lehtpuudega Mänd võib vahelduda lehtpuudega männi jaoks viljakamates kasvukohtades (jänesekapsa, mustika kasvukohatüübid). Ekstreemsetes kasvukohtades ei suuda lehtpuud uueneda ja seal puuliikide vaheldust ei saa ka toimuda. Männi asendumisel lehtpuudega viljakamates tüüpides ei ole põhjuseks mitte hiliskülmad ja päikesepõletus, vaid erinev kasvukiirus noores eas ja konkurentsivõime rohttaimede suhtes. Lehtpuud on

Dendroloogia

doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm

Eesti metsad

docx

Metsauuenduse ja metsakasvatuse komplekstöö

KOOLI NIMI Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8

Metsandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.RTF Laadi alla originaalfail 16 lk