Metsa uuendus (0)

1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida?
Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha).
2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel?
Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut.
3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel
b) oodates 2 aastat
Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad.
Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht.
4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised hiljem? Miks?
Kevadel kultiveeritakse kuivad ja kiiresti kuivavad kasvukohad esimesena sambliku ja pohla liivmuldadel ning leesikaloo ja kastikuloo paepealsetel ja rähkmuldadel. Kuivemas kohas on idanemine ja kasvamaminek kehvem. Niiskemaid kasvukohti saab hiljem kultiveerida.
5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem? Miks?
Puuliikidest esimestena kultiveeritakse lehised, arukask ja mänd. Need puuliigid on :valgusnõudlikud, varapuhkevad ja neid kultiveeritakse kuivadesse kasvukohtadesse.
Hiljem kultiveeritakse kuuske, tamme, saart jne. Neid puuliike kultiveeritakse niiskematele kasvukohtadele, kui eelnimetatuid.
6. Millistel muldadel on otstarbekas metsa külvata ja millistel istutada ?
Viljakatel muldadel on mõtekas istutada ja kehvematel muldadel külvata. Viljakal mullal tekib meeletu rohukasv ja külvi tõusmed hukkuvad.
7. Kirjelda lapikülvi.
Kasutatakse 2.-4. Boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, lappe tehakse maakirve, kõpla või tugeva rehaga. Lapi suurus 30x30cm....50x50cm, taimevarred koos metsakõduga tõmmatakse lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet külvatakse lapile hajali rehitsetakse ca 1cm sügavusele ja tallatakse kinni.
Lapi lõunaserva külvamisel tehakse lõunaserva 1-1,5cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15-20 männiseemet patsutatakse õrnalt kinni. Kasutatakse kuivematel muldadel.
Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades.
8.Arukase külv.
Masinaga vae maapind ette, kase seeme puistatakse maha ning tallatakse jalgadega kinni. Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel.
9.Tamme külv.
Tamme külvatakse kevadel ja sügisel. Sügisel on võimalus et hiired söövad ose tõrusid ära!
10.Istutusmaterjali ettevalmistamine.
Istutusmaterjal kaevatakse maasse, asetatakse kraavijne. Tähtis on et juured päikest ei saaks, muidu taimed kuivavad ära.
11.Mätastaimede istutamine .
Istutatakse metsikud taimed kraavi kallastelt või sihtidelt koos mullapalliga. Tähtis on et taimed oleksid valguse käes kasvanud ja neil oleks eristatav ladvavõrse. Kasutatakse vähese loodusliku uuenemise või hukkunud kultuuride täiendamisega.
12. Kkiilistutus.
Kiilistutusega istutataksepaljasjuurseid seemikuid. Vigadeks on tavaliselt kiilu augu kokkusurumisel taime juurte alla jääv tühimik ning juured kuivavad.
Liiga väike ja madal auk kuhu juured ära ei mahu.
Taime kinnikiilumiseks tehtud uue lõhe lohakas kinnivajumine või lahtijätmine-taim kuivab.
13.Längistutus.
Kiilistutuse üks varjante mida tehakse paepealsetel muldadel ja rähksetel muldadel. Längistutusel tehakse istutuskõplaga 45 kraadi all lõhe, kuhu istutatakse männiseemik ning lõhe vajutatakse kinni sarnaselt kiilistutusega. On soovitatav et taim jääks ladvaga põhjakaarde. Längistutuse puuduseks on juurestiku ebaühtlane areng viltuse asendi tõttu.
14.Labidaauku istutamine.
Augu põhja tehakse huumusmullast koonus , mullele toetuvad istiku laiali asetatud juured, peale puistatakse ka huumusmulda. Augu kohta peab jääma kerge küngas, mis on talltud jalaga kinni. Muld vajub hiljem maapinnaga tasaseks. Augud peavad olema piisavalt suured, muidu võib vihm uhtuda juured paljaks ja taimed kuivavad.
15.Potitaimede istutamine.
Potitaimede istutamine on kõige vähem aega nõudev töö. Taimi tuleb enne istutamist kasta, turbatuub peab olema veest läbi imbunud. Taim asetatakse istutustorusse, toru surutakse maasse, avatakse klapp ning eemaldatakse toru. Taim tallatakse jalaga õrnalt kinni.
16.Mis on koridorikultuurid, kuhu tehakse?
Koridorikultuure tehakse lehtpuu võsasse, kuhu istutatakse kuusetaimed näiteks. Koridor peab olema pool ümbritseva võsa kõrgusest. Koridori kulissi laiuseks peaks jääma3-5m, mis kaitseb hiliskülmade eest. Kultiveeritud taimede arv oleks hektaril 1000-2000 tk.
17.Kuidas tehakse koridorikultuure?
Kõigepealt raiutakse võssa koridor, seejärel istutatakse sinna kasvukohale omane puutaim. Koridori tehakse üks puude rida, puude vahekaugus ca 2m. Hiljem hakatakse võsa mõõdukalt eemaldama ning istutatakse juurde.
18.Metsakultuuride hooldamine.
Metsakultuure hooldatakse sõltuvalt kasvukohast- viljakal tihemini 2-4 korda aastas ning kehvemal mullal 1-2 korda. Teha saab seda rohu tallamisega või võsalõikuriga.
19.Metsakultuuride sügisese inventuuri eesmärgid.
Metsakultuuri tihedus on vaja määrata, kui kultuur on hukkunud täielikult või osaliselt tuleb täiendada.
20.Kasvamamineku leidmine.
Kasvamaminemist leitakse ringproovitükkidega-näiteks 4m lindi mõtteline ringi pindala on 50m2. Saades taimede aru lugemise teel korrutatakse see 200-ga ja saadakse järelkasvu arv hektaril.
21.Mis on aluseks metsakultuuri ümbesarvutamisel noorendikuks.
Puude keskmine kõrgus (1,3m) ning liitus 30%
22.Kuidas leitakse ümberarvutamisel taimede arv, keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis?
Noorendiku koosseis hinnatakse silmaga ja kõrgus ning teimede arv mõõdetakse.
23.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber arvestada?
24.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega, boniteet .
Põllumullad on väga viljakad 1-2 boniteet, tavaliselt 1a-1. Põllumuldadel suur juusepessuoht.
25. Juurepess , selle levik ja vältimine.
Juurepess levib eostega peale raiet 2 nädala jooksul eriti hästi. Kuna kuusikutes on puujuured omavahel hästi ühenduses levib juurepess ka teistele puudele(aastas 20-25 cm). Juurepessu on üle 150 liigi, 25-30 kraadise kuumusega levib väga hästi. Juurepess on peamiselt okaspuudel. Kui raiutakse vegetatsiooniperioodil tuleb kände töödelda rotstopiga. Juurepessu vältimiseks jäetakse kuuse algtihedus väiksem, juured ei kasva kokku, lehtpuu varis ei soodusta juurepessu kasvu.
26.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale.
Kuusekultuuride rajamisel peaks olema algtihedus väiksem 1330 -1670tk/ha, kuna on juurepessuoht. Tammekultuuride rajamisel tammed ennem istutada seaduga3x3m ning hiljam lisada kuused 3x3m tamme paremaks laasumiseks.
27.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivikarjääre?
Põlevkivikarjääride puistangud jagatakse 1)liivased-istutatakse mänd1x 1,5m, 6700tk/ha või arukask.
2)saviliivased- istutatakse kas mänd, lehis, arukask, sanglepp või viljakamale osale kuusk segus kase või sanglepaga.
3)turbased- istutatakse arukask, sanglepp, mänd
4)kivised- istutatakse mänd ja arukask ning astelpaju.
28.Missugustepuuliikidega metsastatakse liiva- ja kruusakarjääre?
Kivisemad alad metsastatakse männiga 1x1,5m, 6700tk/ha. Lehtpuudest sobivad sanglepp ning arukask 1,5x1,5m, 4500tk/ha.
29.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos.
Jääksoodes valmistataakse maapinda ette vastavalt veereziimile. 1)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim(põhjavesi ei tule kõrgemale kui 30cm), tehakse sügav täiskünd, mis toob mineraalpinnase maa peale.
2)Alla 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või pidevalt kannatavad liigniiskuse all, valmistatakse maapind ette adravagudena. Vesi voolab kraavi ning puud istutatakse vaoharjale, kuid puud jäävad tormihellad.
3)Üle 50cm turbakihiga jääksood, kus on soodne veereziim ei valmistata maapinda ette.
4)üle 50 cm turbakihiga jääksood, mis periooditi või ipdevalt kannatavad liigniiskuse alla ei valmistata maapinda ette.
30.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedused.
Sobivaimad puuliigid jääksoodes on mänd ja arukask, mänd kultiveeritakse, kask tuleb looduslikult kui on kaske läheduses. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes(eelmise küsimuse1 ja 3) võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuma kuusk on vastuvõtlik hiliskülmadele, kasvatatakse kuuske kase turbe all. Võib rajada männi kuuse segakultuure seaduga 1x1,5m, istutades iga 2 männirea järel kuuske.
Alla 30 cm turbaga kruusasel pinnasel hästi kuivendatud soos võib kasvatada euroopa, kuriili , jaapani lehist segus hariliku kuusega- 1rida lehist, 1 rida kuuske. Kuuskedel taimede vahe 1,5m ning lehisel 3m, reavahed 2m.
Rohtumata üle 50 cm turbakihiga jääksoodes, kus maapinda ette ei valmistata külvatakse mändi 1-1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.