1.
Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida?
Algtihedus
on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv
hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks
kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks
laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha).
2.Millest
oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel?
Algtihedus
oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui
istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annika1
Õppematerjali autor
seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme võra pikkus peaks moodustama 50 % puu kõrgusest. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? Mänd ja kask 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Metsastamine jaguneb 3 põhifaasi: ala ettevalmistamine, väetamine ja metsa kultiveerimine. Ettevalmistustustööd algavad pärast kaevandamise lõppu 2-3 aasta möödudes, sest siis võimaldatakse taimedele kahjulike ainete uhtumist sügavamatesse kihtidesse. Peale selle aja möödumist on oluline jälgida, kas kuivendusvõrk on korras ja vajadusel tuleks seda uuendada. Soomes tehtud uuringute põhjal loetakse optimaalseks veetaset 35-55 cm allapoole pinnast. See tagab toitainete kättesaadavuse, mis sõltub mikroobide elutegevusest aeratsioonivööndis
Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne. Mänd uueneb hästi seemnest, kuid looduslik uuendus vajab arenguks valgust. Seemneaastad korduvad 3-4 aasta järel. Ökoloogilised omadused: Mänd on külmakindel, kiirekasvuline, valgusnõudlik, tõusmed ja noored taimed hukkuvad rohttaimestiku varjus, ei talu ka hilisemat varjamist. Mullastiku suhtes vähenõudlik, suudab kasvada ka ekstreemsetes kasvutingimutes. Juurestik ja võra on väga plastilised. See tähendab seda, et mänd kujundab oma võra ja juurestiku vastavalt sellele, kuidas tal on
Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte
Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda, et vältida haiguse edasist levikut. 1.2 Putukkahjurid Kahjuritena on putukad metsanduses ühed olulisemad. Metsa kahjustavate putukate hulka kuuluvad erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad terveid puid, nõrgestades neid või viies hukule - männivaablased, maipõrnikas, männikärsakas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid
kuusikute harvendamine. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2.0. Looduslik metsauuenemine (generatiivne) Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, eelistatakse looduslikku uuendust, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest); 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu).
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega
Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja
liituse ja parandab mullaviljakust. Põdrakahjustuste ohuga aladel tuleb valgustusraiet vältida seni, kui männi keskmine kõrgus on 3-4 meetrit. 10-20 aastases puistus tuleks välja raiuda ka ,,hundi" tüüpi männid ja tuleviku puid võib ka sellel ajal laasida. Külvikultuurides tuleks jätta külvilapile alles üks suurim puu. Kordusperiood viljakamates kasvukohtades on 5-7 aastat 2 korda, halvemates 1 kord. 12. Harvendusraie eesmärk on metsa väärtuse tõstmine metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus puistu diferentseerumise käigus väljalangevate puude puidu ärakasutamine. Harvendusraie 20-40 aastases puistus : · täius ei tohiks langeda alla 80 % (70%); · ,,hundi" tüüpi puid võib välja raiuda, kuid parem oleks, kui see oleks varem tehtud; · raiel tuleb säilitada kaasaaitajaid puid; · võra pikkus 20-30 aastases puistus 1/2...1/3 puu pikkusest, 30-40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid