Nõmmemetsad ja salumetsad (0)

5 VÄGA HEA

Tartu Kivilinna Gümnaasium
6.d klass
Merili Kann
NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD
Referaat
Juhendaja : Gerle Konsap
Tartu 2014
SISUKORD

SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3

NÕMMEMETSAD...................................................................................................... 4
2.1 Elutingimused nõmmemetsas................................................................................ 4
2.2 Taimestik nõmmemetsas ....................................................................................... 5
2.2.1 Leesikas ............................................................................................... 6
2.3 Loomastik nõmmemetsas ..................................................................................... 7
2.3.1 Metsis .................................................................................................... 8
2.4 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine ................................................................. 9
3. SALUMETSAD............................................................................................................ 10

Elutingimused salumetsas ................................................................................... 10

Taimestik salumetsas ........................................................................................... 11

Harilik jänesekapsas ............................................................................. 12

Loomastik salumetsas .......................................................................................... 13

Metssiga ................................................................................................ 14

Salumetsa tähtsus ja kasutamine ......................................................................... 15

KOKKUVÕTE ........................................................................................................... 16

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 17
SISSEJUHATUS
Eestis on ohtralt Nõmme-nimelisi paiku. Veelgi rohkem on metsi mida kutsutakse nõmmemetsadeks. Nõmmemetsad on enamasti levinud künklikel ja võrdlemisi kõrgetel maadel , mereäärsetes piirkondades, luidetel, mujal küngastel ja seljandikel. Seal on mõnus jalutada või suusatada, pole peaaegu ültse põõsaid ja männid paiknevad hõredalt. Pilk ulatub kaugele. Nõmmemetsad on Eestis levinud ebaühtlaselt, neid võib kohata Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel. Salumetsad on tundud lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Salu on rahvakeeles tähendanud väheldast lehtpuudest koosnevat metsa. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehelised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooselud, millest osa on võetud looduskaitse alla. ( http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.ht m )
Nõmmemets .
( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/57/Pine_forest_in_Estonia.jpg/220px-Pine_forest_in_Estonia.jpg )
NÕMMEMETSAD
Elutingimused nõmmemetsas
Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti Metsad “, et nõmmemetsad on kuivad metsad, mis kasvavad happelistel ja väheste toiteelementidega muldadel. Samuti kirjutab ta et, põhjavesi asub nõmmemetsades mitu meetrit allpool maapinda. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud , kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi.
Taimestik nõmmemetsas
Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku -ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi metsades on puudest põhiliigiks mänd, kuid leidub ka kuuske ja kaske. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik , mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla , mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest. Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised . Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl , leesikas ja ka mustikas . Nõmmemetsa kõige kuivemates paikades ei ole metsa all peaaegu ültse rohelust, liival laiub vaid hallikirju samblikevaip. Enamik samblikest on põdrasamblikud . Nime on nad on saanud sellest, et on põhjapoolsetel aladel tähtsaks toiduks põhjapõdrale ehk porole. Kui sajab vihma imavad samblikud endasse rohkesti vett ja muutuvad pehmeks ning vetruvaks. Kui valitseb pikk vihmata aeg, muutuvad põdrasamblikud krõbekuivaks ja hapraks. Kui neile peale astuda, purunevad nad tükkideks. Kui aga paika tallata pidevalt, hävivad samblikud ja nõmmemänniku all on vaid elutu liivaväli.
( http://www.elfond.ee/vep/150025c.jpg )
Leesikas
Leesikas kasvab maadmööda roomava kääbuspõõsana ehk puhmana. Tema varred algavad ühest kohast ja lähevad laiali igasse suunda, ise pidevalt rohkesti harunedes. Vartele tekkivad alla ka uued juured. Nii võib ühe taimepadja läbimõõt ulatuda paari meetrini. Leesika lehti kasutadakse ravimtaimena. Leesika lehed on paksud ja nahkjad, neist ei tule toimeained kergesti välja. Leesikal on ka ilusad punased marjad , mis meenutavad pohla marju. Need on aga hoopis teise maitsega, õigemini maitsetult jahused. Tavaliselt nad inimestele ei meeldi, aga vaese loodusega tundrates on neist pikka aega jahu tehtud. Jahust tehti körti mida nimetati kamaks ja mis oli väga kasulik. Leesikamaarjad meeldivad väga karudele ning sealt on saanud leesikas ka oma rahvapärase nime. Leesikas väga sarnaneb pohlaga ning neil ei tee väga vahet ilma selle marju maitsmata. Kuid neil on ka suuri erinevusi. Esiteks ei ole pohl kunagi roomavate vartega. Teiseks on neil erinevad lehed. Ja kolmandaks pohla lehe alus on ümardunud, leesikal aga pikalt ühtlaselt kiilukujuliseks rootsuks ahenev . Leesikat võib kasvatada ka ilutaimena. Ta sobib hästi kallakute kaunistamiseks . Tal on ilusad sügised marjad kui ka tihedalt varsi katvad lehed. Kevadel lisavad ilu tema õiekobarad. Leesikas tolmneb paremini putukate abil, kuna emakas ja tolmukad valmivad tal ühel ajal.
( http://www.looduskalender.ee/sites/default/files/images/050821aa069.jpg )
Loomasik nõmmemetsas
Nõmmemetsa taimestik on kidur ja liigivaene seetõttu elab seal ka loomi vähe. Nõmmemetsad on hõredad ja liivased ning loomad ei taha sinna pesitsuspaiku teha. Ka puuõõnsusi on vähe ja lindudel pole seal elupaiku. Nende metsa omadustega on harjunud mäger , valgejänes ja kivisisalik . Lindudest elavad nõmmemetsas pöialpiss, metsis, erinevad rähni liigid ja metskiur.
( http://www.latvia.travel/sites/default/files/imagecache/node-photo/171-dobeles_ukru_garsa_3.jpg )
Metsis
Metsis rahvapärased nimed on mõtus, rögiseja ja metsakulu. Metsis on meie suurim kanaline . Ta hanesuurune jässakas lind. Metsis eelsitab elupaigana vanemaid männikuid, kus inimesi liigub vähe. Ta on kasvult väga kogukas, peaaegu hane suurune. Männikud pakuvad metsisele toitu mitmel aastaajal. Suve teisel poolel ja sügisel sööb ta metsamarju, talvel männiokkaid. Talveks metsis Eestist ei lahku. Emasmetsis on värvuselt pruunikirju, isametsis kevade poole mustjas, punakaspruunide tiibadega. Pesapaigaks on sageli soostuvad männikuosad. Metsise pesa esitseb maas. Mune on pesas 6-10. Nii munad kui ka pojad on pruunikirjud, nii et neid on metsa all raske märgata. Metsise põhivaenlaseks on kährik , kes on ohtlik eelkõige metsisepoegadele. Männikuid, kus inimene metsist ei häiri, on Eestis vähe järele jäänud. Seetõttu on vähene ka metsiste hulk. Metsis on meil looduskaitse all.
( http://www.moment.ee/aju/linnud/metsis_3969.jpg )
Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine
Kuna nõmmemetsad on kõige ilusamad metsad, siis on seal hea ja mõnus jalutada. See mets on hõre ja seal on kaugele näha seetõttu tehakse sinna palju tervisespordi radasid. Need on ka head seene ja marja metsad. Nõmmemetsa männik on kõrged ja sirged ja seetõttu kasutati nende tüvesid vanasti purjelaevade mastiks. Peaaegu kõik teede ja tänavate ääres seisvad telefonipostid olid samuti okaspuust. Puusepa töökodades kasutatakse palju männi puitu põrandalaudade ja seina paneelide ning tervete palk-majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses.
( http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png )
SALUMETSAD
Elutingimused salumetsas
Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti metsad“ salumetsadest nii:Salumetsad levivad kõige toitaineterikkamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud karbonaatsetel muldadel. Salumetsades on kasvutingimused taimedele väga soodsad, sest mullad on kõrge huumusesisaldusega ja neutraalse reaktsiooniga. Viimane neist tagab metsakõdu kiire lagunemise ja huumusrikka mullahorisondi tekkimise. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Salumetsa pinnas on mõõdukalt niiske ja muld mineraalainete poolest rikkas. Selles metsas on taimede kasvutingimused paremad kui teistes metsatüüpides.
Salumets .
( http://www.zbi.ee/puhtu/looduslugu/ylaste_valjad.jpg )
Taimestik salumetsas
Laialehelist salumetsa, kus kasvavad peamiselt tamm, saar, vaher ja pärn, võib Eestis näha üsna vähestes paikades. Seepärast on meil salumetsas sagedamini peamiseks puuliigiks kuusk või kask . Põõsarinne on salumetsades väga lopsakas, seal võime kohata sarapuud , näsiniint, toomingat jt. Ka rohurinne on salumetsades liigirikas , tavaliselt on naat, sinilill, ülane ja maikelluke . Palju on ka sõnajalgu. Salumets jaotub kaheks naadi kasvukohatüüpi metsaks ja sõnajala kasvukohatüüpi metsaks. Naadi kasvukohatüüpis kasvavad enamuselt head kuusikud, kaasikud ja haavikud.seal on alusmets hõre ning kasvavad magesõstrad, näsiniin , sarapuu, toomingas , lodjapuu jt. Alustaimestik on tavaliselt liigirikas ja tihe ning kasvavad peamiselt naat, seljarohi, metspipar, kopsurohi, sinilill, jänesekapsas, siumari, kuldnõges, kevadine kurelääts, saluhein, mets-tähthein, lõhnav varjulill jt. Sammalkate on liigirikas, kuid väga hõre. Esinevad kähar salusammal , metsakäharik, laanik, tähtsammal , roossammal. Rohkem leetunud muldadel ja tihedades kuusikutes on taimkattes sageli ainult jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar , pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane -, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on hõre, kohati puudub. Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt.
Salumetsa taimestik.
( http://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg )
Harilik jänesekapsas
Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, aga paljud ei tea et ka jänesekapsast on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks. Kuid paljusid teisi kasvatatakse dekoratiivsete lehtede ja vahel ka õite pärast nii koduaedades lillepeenardel kui isegi toas potitaimena. Jänesekapsa rähvapärased nimed on jäneseoblikad, jäneseapukad, käokapsas ja meeste rahva soome rohud . Harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad punasrohelised, vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied . Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul võib neid metsas nii palju olla, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumeläitsakaid täis. Jänesekapsast räägib ka internet nii et leidsin ka sealt midagi huvitavat.Siiski teeb jänesekapsas veel ühe huvitava vingerpussi. Ilmselt vähesed on märganud tal õisi hiljem kui juunikuus. Botaanikud aga räägivad, et jänesekapsas õitseb kuni hilissügiseni. Kuidas on see võimalik, miks me neid õisi siis ei näe. Lugu on nii, et need hilisemad õied on erinevalt kevadistest lühikese raoga ja peidavad end kas metsakõdusse või tihedasse samblakihti ära. Selliseid õisi ei näe kunagi avatult: need jäävadki pungataoliselt kinniseks. Kui see õis aga katki lõigata, siis näeme, et tal pole kõik õie osad normaalselt arenenud. Arusaadavalt tekib mõte, et mingeid korralikke seemneid sellistest õitest ei tule. Kuid siin juhib jänesekapsas meid eksiteele. Need õied tolmeldavad end ise ja keeruliste mehhanismide abil arenevad neis lõpuks täiesti idanemisvõimelised normaalse välimusega seemned.( http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/janesek.ht m ; 27.01.2014) . Jänesekapsas paljuneb tavaliselt seemnete abil, kuid ka risoomi abil. Jänesekapsa lehed on hapuka maitsega. Tema lehed on väga C vitamiini poolest rikkad. Palju asju valmistatakse jänesekapsa maapealsest osast. Kuid suures koguses jänesekapsat süüa pole ka hea, sest jänesekapsa lehed võivad põhjustada mürgitust ja raskeid neerude kahjustusi. Nii et jänesekapsa söömisel peab olema mõõdukas.
Jänesekapsas.
( http://foto.akriibia.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harilik-j%C3%A4nesekapsas-Oxalis-acetosella_IMG_9495.jpg )
Loomastik salumetsas
Kuna salumetsade muld on viljakas, siis kasvab seal ka palju erinevaid taimi ja seetõttu on ka loomastik väga liigirohke. Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud , sest salumetsas leidub väga palju putukaid. Midagi toiduks jätgub seal loomadele igal aastaajal. Lopsakas loob pesitsusvõimalusi paljudele loomadele. Kaskede seemned sügisel ja pungad talvel on oluliseks toiduks tihastele, laanepüüle, tedrele ning teistele lindudele. Salumetsa tammikus meeldib elada pasknääril. Lind kogub tammetõrusid suurel hulgal talvevaruks. Nii pääsevad rasked tammeseemned levima ja mõnedest neist, mis pasknääril talvel söömata jäävad kasvavad uued tammepuud. Tammetõrud on toiduks ka hiirtele ja metsseale. Tammevõrseid, pungi ja lehti söövad jänesed, metskits ja põder.
Pasknäär . ( http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/13a5b130.jpg )
Metssiga
Metssiga, kelle rahvapärane niki on ka kutu elab tüpiliselt tihedates tihnikutes. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on tüüpilised kõige sööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Metssiga on euroopas laialt levinud. Neid leidub veel Aafrika ja Aasia lõunaosas. Ta on kiilja kehakujuga. Keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa . Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Metssead kaaluvad paarsada kilogrammi. Metssigade jooksuaeg on tavaliselt ükskord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais. Poegi on neil 4-12. Põrsad sünnivad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Metssigade eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom.
Metssead koos põrsasdega. ( http://4.bp.blogspot.com/-erdPL1EBOgQ/UOxLyPDmwHI/AAAAAAAAEXM/l4E6T3d4Ubs/s1600/06031171e79be3_l.jpg )
Salumetsade tähtsus ja kasutamine
Laialehist salumetsa, kus kasvavad peamiselt tamm, saar, vaher ja pärn, võib Eestis näha üsna vähestes paikades. Salumetsad moodustavad alla 10% meie metsadest seetõttu on ka mitmed neist looduskaitse all. Tammepuu on väärispuu ja seda kasutatakse mööblitööstuses. Salumetsadel on ka suur tähtsus jahimajanduses. Jahimehed vastutavad selle eest, et ulukeid oleks meie metsades parajal hulgal ja parajas vahekorras. Salumetsa väheväärtuslikest puudest toodetakse hakkepuitu ja puidumassi kasutatakse ka paberitööstuses.
KOKKUVÕTE
Puude suured mõõtmed ei tulene mitte nende kasvamisrõõmust, vaid on nende hädapärane vajadus, võitlus valguse pärast. Mida võimsam puu on, mida kõrgemale ta valgust püüdes teistest jõuab, seda paremini suudab ta vastu seista putukate ja seente armeele, kes ihkavad tema tüve, oksi, koort ja juuri oma uue eluringi käivitamiseks. Metsas läbivad oma elutsükli loendamatud taimed, seened ja mikroorganismid . Ikka üksteist mõjutades, toetades, hävitades, et ise pidevalt uueneda. Üksik puu ei ole mets, aga ta kuulub metsa juurde. Üksik puu võib olla mälestus kunagisest metsast .
KASUTATUD KIRJANDUS
Tiit Leito 2008 „Eesti metsad“ Eesti Loodusfoto.
Hendrik Relve 1993. „Bioloogia 6.klassile“ Tallinn Koolibri
Henry Eynard 2002 Maailm avastusretk piltides „Mets“ Sinisukk
U. Valk ja J. Eilart 1974 „Eesti metsad“ Tallinn Valgus
Kersti Lepasaar, Rein Kuresoo 2005. „Loodusõpetus 6.klassile 1.osa“. Tallinn AVITA
Katus A. Ja Tappo E. 1965 „Eesti metsa-kasvukohatüübid“ Tallinn
Salumetsad. http://bio.edu.ee/taimed/general/salumets.ht m. 18.01.2014
Jänesekapsas. http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/janesek.ht m 27.01.2014

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

meilir12 Õppematerjali autor

Referaat nõmmemetsast ja laanemetsast. Väga põhjalik ja sisukas töö

metsad salumets jänesekapsa metsis salumetsad jänesekapsas nõmmemetsad taimestik männik leesikas pohl muld liigirikas

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Metsa kasvukohatüübid ja joonis

Metsatüüpide rühmitamine Metsade kasvukohatingimusi on mitmesuguseid, sellepärast on ka metsatüüpe palju. Alati ei ole võimalik ega ka vajalik iseloomustada metsi kasvukohatüübi täpsusega. Seepärast on vajalikud ka üldisemad, suuremahulisemad klassifikatsiooniüksused. Arvestades ainult üht metsa olulisemalt mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad Mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüseduseni (kuivendatud muldadel kuni 25 cm) 2) soometsad metsad, kus turba tüsedus kuivendamata aladel on üle 30 cm, kuivendatud aladel üle 25 cm. Põhjavesi ulatub suuremal osal ajast maapinna lähedusse ja paljudes kohtades esineb üleujutusi. Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet. Kui põhjavesi on hea liikuvusega võib esineda ka I-III bon.

Eesti metsad

ppt

Metsad

Läti 43% Taani 11% Leedu 30% Holland 10% Saksamaa 30% Suurbritannia 9% Norra 28% Poola 28% Metsa elaniku kohta (ha) Kanada 9,32 Leedu 0,54 Soome 4,03 Prantsusmaa 0,23 Rootsi 2,85 Poola 0,23 Norra 2,05 Saksamaa 0,13 Eesti 1,3 Taani 0,09 Läti 1,03 Suurbritannia 0,04 USA 0,84 Holland 0,02 Eesti metsad: Kuuluvad segametsade vööndisse Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine

Geograafia

docx

Mets

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus.................................................................................................... 10 Metsakaitse..

Loodus

docx

Metsa kasvukohatüübid ja raied

mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse

Eesti metsad

doc

Üldmetsakasvatuse 2. töö

sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised. Saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis. 1.2 Nõmmemetsad (toitainetevaestel liivmuldadel, männikud, madal tootlikkus, vee- toitaine puudus, enamasti leedemullad. Sambliku kasvukohatüüp kõrgematel pinnavormidel kus põhjavesi on sügaval ja muld on kuiv; keskmised ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline; puhtmännikud, madal tootlikus, alusmets puudub tavaliselt, alustaimestik liigivaene, domineerivad samblikud. Kuivad ja tuleohtlikud metsad. Põhja-Eesti, Loode-Eesti.

Üldmetsakasvatus

doc

Nõmmemetsa taimekooslus

Nõmmemetsad... ...on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Puurindes domineerivad männid on madalakasvulised ja põõsarinne tavaliselt puudub (harva võib olla vaid kadakat). Ka alustaimestu on kidur, kuivalembene ja liigivaene. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt harilikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. Põõsarinne tavaliselt puudub. Harva kasvab põõsastest nõmmemetsades vaid harilik kadakas. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik.

Geograafia

doc

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus seisundis kuni 30 cm tüsedusena. 2) soometsad:

Metsandus

doc

Salumets

................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Salumetsa leiame Eestis vähestes kohtades Põhjarannikul klindi rusukaldel ning mõnes kohas LääneEestis ja saartel. Salumetsadele on omane mitmerindelisus, vaheldusrikkus ja aastaajaline muutlikkus. Üheski teises metsatüübis ei ole elustik nii rikkalik kui salumetsas. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine.

Loodusõpetus

Rohkem sarnaseid