Mullastikukaardi analüüs (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut
Mullakaardi analüüs
Iseseisva töö aruanne
Tartu 2015

Sisukord

Sisukord 2
Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus 3
Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust 4
Hinnang kasutussobivusele 4
Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet 5
Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted 5
Põllumassiivi metsastamine 5
Enamlevinud mulla osatähtsus 6
6
Kasutatud kirjandus 7

Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus

Leostunud gleimuld (Go) – (O)-AT-BmG-CG – metsakõdu, toorhuumuslik horisont , saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont, alaliselt liigniiske lähtekivim
Gleistunud leostunud muld (Kog) – A-Bmg-Cg– huumushorisont , saviakumulatiivne tugevasti gleistunud horisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim.
Gleistunud leetjas muld (KI(g)) – A-ELg-Btg-Cg– huumushorisont, lessiveerunud gleistunud horisont, illuviaalne gleihorisont ja alaliselt liigniiske lähtekivim
Tabel 1.Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik
Mulla siffer
Lõimis
Huumus-horisondi tüsedus, cm
Kuivususe aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
Go
v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3
25-28
 5.511246
75,54
Kog
k°_2ls_2/v_2ls_3
21
1.402621
19,22
KI(g)
v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2
25
 0.38221 
5,24
Kokku
7,296077
100

Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust

Kõige rohkem on sellel põllul leostunud gleimulda (Go). Leostunud gleimuld on tekkinud karbonaatsele lähtekivimile. Kihisemine 30 kuni 60 cm sügavuselt. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi, paremini sobib rohumaaks. Miinusteks on liigniiskus ja sellega kaasnev vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad mullad.
Gleistunud leostunud muld (Kog) Kog muld keeb 30 – 60(70) cm sügavuselt. Kog sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon , suhteliselt kõrge huumusesisaldus ning suur veemahutavus ja hea füüsikalis-keemilised omadused. Miinusteks sellel mullal on vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral, peene- ja väikekivisuse kohatine esinemine, põhjavesi kohati halvasti kaitstud.
Gleistunud leetjas muld KI(g) KI(g) muld kihiseb 60(50) – 100 cm ulatuses. Väga produktiivne muld ja sobib kõigile põllukultuuridele. Sellel mullal sobib eriti hästi kasvatada nisu, kera, põldheina ja kartulit . Mulla peamine miinus on see, et kohati esineb toitainete puudust.
Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks.

Hinnang kasutussobivusele

Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Leostunud gleimullad sobivad paremini heinamaaks ning gleistunud leetjas mullad sobivad erinevate põllukultuuride kasvatamiseks peale kuivendust.

Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet

Go – boniteet 55
Kog - boniteet 51
KI(g) - boniteet 60
Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55,33

Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted

KI(g) mulla puhul tuleks säilitada huumusesisaldus ning kasutama heintaimedega külvikordi. Kog mulla puhul tuleks rakendada õiget agrotehnikat ning õigesti väetama, kuna puuduliku väetamise korral võib esineda vähest toitainetesisaldus.Koreserikkal mullal tuleks vältida sügavat harimist ning tagama pidev varustatus orgaanilise ainega. Go mulda tuleb vajadusel kuivendada ning lubjata.

Põllumassiivi metsastamine

Gleistunud leostunud mullal (Kog) metsakasvukohatüübiks on naadi , kus võiks kasvada kased ning kuused. Sobib segametsa kasvatamiseks. Gleistunud leetjas muld (KI(g)) metsakasvukohatüübiks on sinilille mis sobib hästi kuusikuks, männikuks või kaasikuks. Leostunud gleimulla (Go) metsakasvukohatüübiks on osja, sõnajala või angervaksa. Nendel kasvukohatüübid sobiks hästi kas kaasikuks, sanglepikuks, männikuks (kuivendatud kohtades ka kuusikuks).

Enamlevinud mulla osatähtsus

Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga.

Kasutatud kirjandus

Eesti muldadest põllumehele.
[ http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf ]
Maa-ameti kaardiserver X-GIS.
[ http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis ]
Mullateaduse konspekt „Muldade väliuurimine“
[ http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.ht m]
Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri
[ http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214 ]
Metsakasvukohatüübid
[ http://www.hot.ee/sinumets3/sinumets03-08.pdf ]
Eesti mullastiku ja muldade kasutussobivus
[ http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf ]
Astover , A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu. 70 lk.
7