Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Martin Marii, Rajang Liia, Savostkina Diana KASVAJAD Referaat Juhendaja: Valentina Timpmann, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 SISUKORD Rinnanäärmevähk...........................................................................................lk 3 Kopsuvähk...................................................................................................lk 6 Jämesoolevähk.............................................................................................lk 10 Nahavähk....................................................................................................lk 12 Vähihaigestumustrendid Eestis 19702004............................................................lk 21 Kasutatud kirjandus................
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23
pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
haigusega seotud vaevustele. 1.2. Märg pleuriit (pleuritis exsudativa) Märg ehk eksudatiivne pleuriit jaguneb veel omakorda kolmeks erinevaks liigiks, mille kõigi põhitunnuseks on vedelik pleuraõõnes. (Jaanson 1996.) Serofibrinoosne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena esineb ka see väga harva, kuid võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma. (Kristman 1978.) Tavaliselt on kliinilised ilmingud põhjustatud haigusest, mille tõttu märg pleuriit tekkis. Kopsupõletik toob kaasa palaviku, külmatunde, valu rindkeres, hingelduse, higistamine, röga ja köha. Vedeliku kogus ja patsiendi aluseks olev kopsu haigus paneb paika sümptomite tõsiduse. Suur pleuraefusioon (suur kogus vedelikku pleuras) põhjustab astmat
pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 14) ülemiste hingamisteede kantserogeensed haigused, mis on põhjustatud puidutolmust; 15) asbestist põhjustatud pleura fibroossed haigused; 16) krooniline obstruktiivne bronhiit või kopsuemfüseem kaevuritel, kes töötavad maa- alustes kivisöekaevandustes; 17) kopsukasvaja, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud);
·keemilised, ·bioloogilised, ·füsioloogilised ja psühholoogilised Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muutöökeskkonnas viibiva isiku eluega tervist. 18. Kutsehaigused. Haigus loetakse kutsehaiguseks, kui (see on nimetatud §-des 24 või kui §-des 56 nimetatud) töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja haigestumise. 1) Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad(allergiline astma, kopsukasvaja asbestitolu tõttu jne.) 2) Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused(tuberkoloos, viirushaigused, nakkus- ja parasiithaigused) 3) Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused(uv kiirgus, rõhk,ioniseeriv ja soojuskiirgusjne.) 4) Kutsenahahaigused ja kasvajad(põhjustajad: tahm,pigi,bituumen jne.) 5) Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused(kloor,broom,jood jne.)
inhibeerides fibrinolüütilist aktiivsust. (Kubitza, et al. 2008: 207) Kasvajarakud on võimelised kinnituma vaskulaarsetesse peremeesrakkudesse (s.o endoteelirakkudesse, monotsüütidesse, trombotsüütidesse ja neutrofiilidesse, granulotsüütidesse), sellega stimuleerides protrombootilisi omadusi peremeesrakkudes. (Falanga et al. 2013: 870872) Kasvajapuhune VTE sõltub kasvaja lokalisatsioonist. Kõrge risk on pankrease-, aju-, mao-, munasarja-, neeru- ja kopsukasvaja puhul. Madala riskiga on näiteks rinna- ja eesnäärme kasvaja. (Ibid: 873-875) 13 VTE risk varieerub kasvaja erinevatel etappidel. Olles kõige kõrgem mõned kuud peale kasvaja diagnoosimist ning kaugele arenenud metastaaside korral (Joonis 4.). (Blom, et al. 2005: 715) Joonis 4. VTE risk varieerub kasvaja erinevates etappides Allikas: Wiley Online Library 2010 14 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
