Melanoom (0)

MELANOOM
Tallinn 2010
Sisukord
Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3
Mis on melanoomi riskitegurid? 4
Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5
Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6
Melanoomi tunnused 7
Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8
Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9
Prognoos 10
Levik ja staadiumid 11
Ravi 13
Kuidas vältida melanoomi ? 15
Mis on melanoom ?
Melanoom on pahaloomuline kasvaja , mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse.  Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolettkiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis .
 
Kuidas melanoom tekib?
Melanoomi tekkepõhjus ei ole lõplikult teada. Ultraviolettkiirgus UVA ja UVB, mis tuleb päikesest või solaariumist, tungib pindmisesse nahakihti – epidermisesse ja kahjustab melanotsüütide DNAd. Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks .
Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti  limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid. Melanoom võib tekkida olemasolevast neevusest ehk nn. sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav ja muutuv pigmendilaik.
Meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond, samuti pea-kaelapiirkond. Naistel tekib nahamelanoom sagedamini jalasäärtel ja reienahal.
Oluline on regulaarselt jälgida oma nahal toimuvaid muutusi - kas olemasolevad „sünnimärgid“ on muutnud oma kuju, suurust, pigmendi värvust või on nahale tekkinud uusi pigmendilaike.
Mis on melanoomi riskitegurid ?
Melanoomile on iseloomulik kiire haigestumuse tõus valge elanikkonna hulgas kogu maailmas. Haigestuda võivad inimesed igas vanuses, kuid haigestumuse juurdekasv toimub põhiliselt nooremas vanusegrupis. Melanoom on üks sagedamini esinevaid vähivorme noorte hulgas –  15-34. aastaste inimeste seas on melanoom Eestis esinemissageduselt 4.kohal.
Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised.
Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolett (UV) kiirgusele:
I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe
II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel
III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt
IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti
Melanoom esineb sagedamini  I ja II naha fototüübiga heledanahalistel inimestel. Tavaliselt on nendel inimestel punased või blondid juuksed ja sinised silmad.  Heledanahalistel inimestel on vähem melaniini nahas, mis tähendab, et kaitse UV kiirguse kahjustuse vastu on väiksem.
 
Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi?
Suurem risk haigestuda melanoomi on inimestel, kellel on:
hele nahk ja sinised silmad
hulgaliselt pigmentlaike nahal
raskemad päikesepõletused lapseeas või täiskasvanuna
perekonnas esinenud melanoom
varem esinenud ja ravitud melanoom
atüüpilised  /düsplastilised/ neevused ( sünnimärgid)
nõrgenenud immuunsüsteem
tubase tööviisiga inimesed, kes veedavad vaba aega välistingimustes tugeva UV-kiirguse käes
solaariumi kasutamine
 
Atüüpiline ehk düsplastiline neegus
Atüüpilisi neevuseid peetakse nahamelanoomile eelnevaks seisundiks. Atüüpiline neevus on erinev normaalsest sünnimärgist.
See on tumedam kui tavaline sünnimärk (kuni mustjat värvi), läikiva pinnaga, selgete piiridega ja tavaliselt naha pinnaga tasa.
Atüüpilised neevused on õigem lasta kirurgil varakult eemaldada, kuna sellised ebatavalised sünnimärgid võivad kergesti pahaloomuliseks muutuda.
 
Solaarium
Solaariumi lambid kiirgavad ultraviolett A (UVA) ja ultraviolett B (UVB) kiirgust. Toimes nahale ei ole erinevust, kas tegemist on loodusliku või kunstliku UV kiirgusega. Solaariumites kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt kui looduslik päike. Seega saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV kiirgust.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)  ei soovita kasutada solaariumit tervist kahjustava toime tõttu kosmeetilisel eesmärgil. Solaariumi kasutamine on näidustatud ainult teatud haiguste raviks. WHO koostatud infomaterjali solaariumi kasutamisega kaasaskäivatest riskidest leiate:
Melanoomi tunnused
On oluline teada, milline on tavaline neevus ehk sünnimärk ja milline on neevus, mis võib kasvada melanoomiks.
Normaalne neevus on tavaliselt ühtlase värvusega pruun või mustja pigmendiga laik nahal. Kujult ümmargune või ovaalne , võib ka olla nahapinnast kõrgem. Enamus neevustest on läbimõõduga alla 5 mm. Need võivad olla kaasasündinud või tekkida nahale igas vanuses. Normaalne sünnimärk ei kasva ega muuda oma värvust.
Soovitav on regulaarselt ise vaadata oma nahka, et teada millised neevused on, kas neid tekib juurde või kuidas muutuvad juba olemasolevad neevused.
Algavale nahamelanoomile on iseloomulik kasv neevuses. Melanoom võib kasvada  nahapinnas laienedes või nahast väljapoole - sõlmja vohandina. Sünnimärk värvub mustjaks, kohati võivad olla heledamad alad, isegi roosakad või punakad. Ühes pigmendilaigus on tavaliselt mitu värvust. Neevuse servad muutuvad ebakorrapäraseks ja kuju asümmeetriliseks. Tekkida võib sügelustunne, vähene valu, pinna ketendus, haavandumine ja veritsus . Haavand ei parane  või paraneb ajutiselt ja hakkab uuesti veritsema. Kasvaja pinnale tekib sõlmjas vohand, mis järjest suureneb.
Mida tuleb  sünnimärkide juures pidevalt jälgida?
Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn. ABCDE reeglistik.
Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule
A – ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria  – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga (inglise keeles Asymmetry)
B –  serva ebakorrapärasus - sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud (serv inglise keeles – Border)
C –  erinevad värvused ühes sünnimärgis (värvus inglise keeles – Colour)
D –  läbimõõt üle 5 mm (läbimõõt inglise keeles – Diameter )
E –  kasv - muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul (kasv inglise keeles – Enlargement)
Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest.
Varases staadiumis on haigus ravitav
Kuidas melanoomi kindlaks teha ?
Kui on tekkinud kahtlus , et nahal olev neevus (sünnimärk) on muutunud või kasvab viimastel kuudel, siis näidake seda oma perearstile või nahaarstile. Kui ka arst arvab , et on kahtlus algavale melanoomile suunatakse teid edasi kirurgi või onkoloogi vastuvõtule, kes eemaldab selle pigmentlaigu nahalt. Eemaldatud koetükk saadetakse laboratooriumisse rakuanalüüsiks. Hinnatakse, kas muutused rakkudes on pahaloomulised .
Juhul, kui selgub , et tegemist on melanoomiga, siis on väga oluline  määrata haiguse levik ehk staadium.
Nahamelanoom võib olla paikne või levinud lümfi- ehk koevedelikuga või verega organismi teistesse kudedesse ja organitesse. Tekivad kasvaja siirded ehk metastaasid.
Kasvaja rakud vabanevad algkoldest, milleks on tavaliselt sünnimärk ja liiguvad  ümbritsevasse nahka (satelliidid)  ja naha aluskoesse (intransiitsed metastaasid) samuti vastava piirkonna lümfisõlmedesse, vereringesse ja seejärel teistesse organitesse.
Siirete ehk metastaaside olemasolu, eriti kaugmetastaaside olemasolu halvendab haiguse kulgu oluliselt.
Paikse melanoomi puhul on oluline, kui suur on kasvaja paksus koepreparaadis ehk naha pinnalt välja ulatuv osa ja kui sügavale nahakihtidesse see on kasvanud.
Haiguse leviku ulatus määrab haiguse staadiumi. Haiguse staadiumist sõltub aga ravi.
Paikse melanoomi paksus ja levik nahakihtides määratakse esmasel raku-uuringul.
Haiguse leviku hindamiseks lümfivedeliku kaudu teostatakse vastava piirkonna kudede ja lümfisõlmede ultraheliuuring ja vajadusel võetakse rakuproov lümfisõlmest. Täpsemaks raku-uuringuks teostatakse valvurlümfisõlme biopsia .
Selgitamaks, kas haigus on levinud vere kaudu teistesse organitesse, teostatakse arsti ettekirjutusel lisaks järgmiseid protseduure:
1) vereanalüüs
2) kopsude röntgenülesvõte
3) ultraheli uuring
4) kompuutertomograafia  /CT/
5) magnetresonants tomograafia   /MRT/
6) positron emissioon tomograafia  /PET CT/
Kõik eeltoodud uuringud aitavad täpsustada haiguse levikut ja valida vajalik ravi.
Prognoos
Kuna kasvaja annab juba väga varakult siirdeid, mille ravi on küllaltki väheefektiivne, on prognoos suhteliselt halb, kuid sõltub mitmetest asjaoludest. Siiski viimasel ajal seoses ravimeetodite täiustumisega ja kasvaja varasema avastamisega, on prognoos paranenud .
Lentigo maligna ja pindmiselt leviva melanoomi korral on prognoos parem, kui sõlmelise või akraalse vormi korral, sest viimased kasvavad kiiremini ja annavad varem metastaase.
Naistel on üldiselt prognoos parem kui meestel.
On täheldatud, et seljal , kaelal peanahal ja käte ülemistel osadel olevate kasvajate prognoos on halvem .
Kasvaja haavandumist peetakse samuti halvaks näitajaks.
Kui on tekkinud siirded teistesse organitesse, on 5-aasta elulemus kõigest alla 5%.
Levik ja staadiumid
Staadium IA
Kasvaja paksus on alla 1 mm. Naha välimine kiht, epidermis on terve. Kasvaja ei ole andnud siirdeid lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse.
Madal siirete tekke (metastaseerumise) risk.
 
Staadium IB
Kasvaja on kas alla 1 mm ja haavandunud või 1-2 mm paksuses ja mitte haavandunud. Kasvaja ei ole levinud lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse.
Madal siirete (metastaseerumise) risk.
Staadium IIA
Kasvaja on 1-2 mm paksune, haavandunud või 2-4 mm ja ei ole haavandunud.
Kasvaja ei ole levinud  lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse.
Keskmine siirete (metastaseerumise) risk.
 
Staadium IIB
Kasvaja on 2-4 mm paksune, haavandunud või üle 4 mm ja ei ole haavandunud. Kasvaja ei ole levinud lümfisõlmedesse  ega teistesse organitesse.
Kõrge siirete (metastaseerumise)  risk.
 
Staadium IIC
Kasvaja on üle 4 mm paksune ja haavandunud. Kasvaja ei ole levinud lümfisõlmedesse ega teistesse organitesse.
Kõrge siirete (metastaseerumise) risk.
Staadiumid IIIA , IIIB, IIIC
Kasvaja võib olla erinevas paksuses, haavandunud või mitte. Kasvaja on levinud regionaalsetesse lümfisõlmedesse.
Staadium IV
Kasvajarakud on levinud kaugematesse lümfisõlmedesse, teistesse organitesse või kasvaja algkoldest kaugemale kudedesse. Sellist haigusvormi nimetatakse metastaatiliseks melanoomiks.
Ravi
Nahamelanoomi ravimeetodi valik sõltub haiguse staadiumist.  Kasvaja varases staadiumis piirdub ravi kasvaja kirurgilise eemaldamisega. Haiguse leviku korral nahas või regionaalsetesse (ehk neevusele lähima piirkonna) lümfisõlmedesse on kirurgilisele ravile lisaks vaja adjuvantravi – lõikuse järgset kiiritus - või immuunravi. Kaugelearenenud juhtudel kombineeritakse kõiki raviviise sõltuvalt haiguskollete hulgast ja paiknemisest. Kahjuks ei ole kaugmetastaaside esinemise korral tervistavat raviviisi olemas ja ravi eesmärgiks on lisaks elu pikendamisele ka vähist tingitud vaevuste vähendamine.
Kirurgiline ravi
Kirurgiline ravi on esimene valik nahamelanoomi kõikide staadiumite korral.
Varases staadiumis melanoomi ravi piirdubki ainult kirurgilise kasvajakolde eemaldamisega. Kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega. Tervete kudede eemaldamise ulatus sõltub kasvajakolde paksusest, kui sügaval nahas kasvaja on ja selle haavandumisest. Väiksemate kasvajate korral piirdub ravi pisikirurgilise protseduuriga, mis tehakse diagnostilisel eesmärgil. Suuremate kasvajate korral on eemaldamine laialdane ja sageli on vaja nahakahjustuse katmiseks nahaplastikat.
Kasvaja  leviku korral regionaalsetesse lümfisõlmedesse eemaldatakse lümfisõlmed kirurgiliselt.
Kasvaja leviku korral verega teistesse organitesse või kudedesse eemaldatakse kirurgiliselt kasvaja siirded, kui see on võimalik.
Keemiaravi
Keemiaravi kasutatakse nahamelanoomi ravis kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse või teistesse organitesse /staadium IV/
Kiiritusravi
Kiiritusravi kasutatakse nahamelanoomi ravis kirurgilise ravi järgselt kui kasvaja on levinud mitmetesse lümfisõlmedesse. Samuti kaugelearenenud kasvaja korral iseseisva ravimeetodina kui siirded on näiteks ajus, luudes jm.
Immuunravi
Immuunravis kasutatakse aineid, mis on sarnased organismi immuunsüsteemi  poolt väljatöötatavate ainetega, mille eesmärk on hävitada kasvajarakud. Organism toodab tsütokiine võitluseks nakkushaiguste ja kasvajatega. Organismi enda poolt toodetavatest tsütokiinidest tavaliselt kasvaja hävitamiseks ei jätku.
Immuunravi kasutatakse operatsioonijärgse lisaravina, kui on tegemist kõrge siirete riskiga nahamelanoomiga või  kui lümfisõlmedes on siirded. Selle ravi eesmärk on haiguse taastekke riski vähendamine.
Kombinatsioonis keemiaraviga kasutatakse immuunravi melanoomi kaugmetastaaside korral ehk juhul, kui melanoom on juba levinud kaugematesse organitesse.
 
Ravijärgne jälgimine
Juhul kui on diagnoositud nahamelanoom, ei saa kunagi kindel olla, et haigus ei anna siirdeid.
Varases staadiumis ravitud haiguse korral on risk madal, kuid kui melanoom on levinud nahas või haavandunud, jääb alatiseks risk haiguse taastekkele. Haiguse taastekke risk püsib kogu elu ja seetõttu on vajalik käia regulaarselt onkoloogi vastuvõtul, et teostada kontrolluuringuid. Kui haiguse taasteke diagnoositakse varases arengufaasis on ravivõimalused head. Juhul kui haigus on levinud mitmetesse organitesse ei ole tervistumine võimalik.
Kontrolluuringute sageduse määrab arst vastavalt haiguse taastekke riski suurusele.
Kuidas vältida melanoomi ?
Enamus nahamelanoomi juhtumeid on seotud ärahoitava riskifaktoriga – ülemäärase päikesekiirguse toimega.
1) Hoidu pikaajalisest viibimisest tugeva päikesekiirguse käes – eriti tugev on päikesekiirgus päeval kella 10-16 vahel. Pole olemas tervislikku ja ohutut päevitust, päevituse teke on alati märgiks, et UV-kiirguse poolt kahjustatud nahk püüab ennast kaitsta.
2) Ära käi solaariumis. Melanoomi tekkerisk suureneb pideva solaariumi kasutamise korral enne 35. eluaastat 75% võrra.
3) Kasuta UV-kiirguse vastu päevituskreemi, mille kiirguskaitse faktor on vähemalt 15 (SPF 15) ning mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirguse eest. Mida heledam ja tundlikum on nahk, seda tugevama faktoriga kreemi tuleb kasutada hoidumaks nahapõletusest.
4) Kanna riideid , mis kaitsevad UV-kiirguse eest – tihedakoelised ja tumedamad riided pakuvad paremat kaitset.
5) Kaitse oma lapsi, kuna lapse nahk on eriti tundlik päikesepõletusele ja enne 15.eluaastat saadud päikesepõletused on kõige suuremaks melanoomi riskifaktoriks edasises elus.
6) Tunne oma nahka. Muutuste korral neevustes (sünnimärkides) kontsulteeri arstiga.
Õigeaegselt alustatud ravi võib päästa sinu elu.
15