Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Melanoom (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on melanoom?
  • Kuidas melanoom tekib?
  • Mis on melanoomi riskitegurid?
  • Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi?
  • Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ?
  • Kuidas melanoomi kindlaks teha ?
  • Kuidas vältida melanoomi ?
  • Mis on melanoom ?
  • Kuidas melanoom tekib?
  • Mis on melanoomi riskitegurid ?
  • Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi?
  • Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida?
  • Kuidas melanoomi kindlaks teha ?
  • Kuidas vältida melanoomi ?

Lõik failist


MELANOOM



Tallinn 2010

Sisukord
Mis on melanoom? Kuidas melanoom tekib? 3
Mis on melanoomi riskitegurid? 4
Kes kuuluvad melanoomi riskigruppi? 5
Atüüpiline ehk düsplastiline neegus. Solaarium 6
Melanoomi tunnused 7
Mida tuleb sünnimärkide juures pidevalt jälgida ? 8
Kuidas melanoomi kindlaks teha ? 9
Prognoos 10
Levik ja staadiumid 11
Ravi 13
Kuidas vältida melanoomi ? 15


Mis on melanoom ?
Melanoom on pahaloomuline kasvaja , mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis
Vasakule Paremale
Melanoom #1 Melanoom #2 Melanoom #3 Melanoom #4 Melanoom #5 Melanoom #6 Melanoom #7 Melanoom #8 Melanoom #9 Melanoom #10 Melanoom #11 Melanoom #12 Melanoom #13 Melanoom #14 Melanoom #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Zniiznaa Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
docx

Vähkkasvajad

põhjustama vaevusi ning on jõudnud teistesse organitesse levida. Kõige tavalisemad kopsuvähi sümptomid on pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköha, hingeldus ja korduvad kopsupõletikud. Muudeks võimalikeks haigusnähtudeks on väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus ja häälekähedus. Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Nahavähk ja kasvajad

Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsüütideks. Enamasti on melanoom värvuselt pruun või must, mõnikord ka punakas, naha värvi või nahast heledam sõlm või laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on üsna lihtne märgata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata jätta, levib ta lümfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, põhjustades eluohtliku haiguse

Iluteenindus
thumbnail
33
pptx

Kopsuvähk, melanoom, diabeet

Toitumist raskendavad aga vähi ja vähiraviga seotud kõrvaltoimed( isutus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, suuhaavandid, neelamisraskus) Võib tekkida alatoitumus, mis põhjustab nõrkust ja väsimust, langetab vastupanuvõimet Lisaks toitumisele on kindlasti vaja pöörata tähelepanu füüsilisele aktiivsusele ENNETAMINE Mittesuitsetamine ja suitsetamisest loobumine on ainukesed teadaolevad olulised kopsuvähi ennetamise moodused MELANOOM Naha pahaloomuline kasvaja tekib naha pindmise kihi rakkudest(pigmendirakkudest) värvuselt pruun või must, ka punakas, naha värvi või nahast heledam laik Põhjustavad erinevad kiirgused, tungides pindmistesse nahakihtidesse ­ epidermisesse ­ ja kahjustab melanotsüütide DNAd Pärilik Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, samuti limaskestadel ja silmas, kus on olemas melanotsüüdid

Bioloogia
thumbnail
23
doc

Kasvajad

Riskifaktoriteks on veel kartsinogeensete ainetega kokkupuude, pärilikud defektid, suitsetamine ning krooniline nahapõletik, mille põhjuseks on naha kaitsefunktsioonide kahjustumine. (Bogovski jt 1989.) Lamerakuline vähkkasvaja kujutab endast ümarat, ovaalset tihedat sõlme või naastu. Kolle kasvab aeglaselt, kuid kasvaja arenedes võib haavanduda ning kattuda koorikutega. Kaasneda võib lümfisõlmede suurenemine. (Labotkin 2004.) MELANOOM Üks pahaloomulisi pigmentkasvajaid on melanoom. 1993. aastal avastati Eestis 68 naha melanoomi esmajuhtu, millest mehi oli 22 ja naisi 46. (Labotkin 2004.) Melanoom on melanotsüütide ehk naha pigmendirakkude pahaloomuline kasvaja, mis on üks nahavähi liike. Esineb peamiselt nahal, aga ka limaskestadel, silmas ja kõrvas. Võib tekkida ka olemasolevast sünnimärgist või tekib nahale uus kiiresti kasvav, muutuv pigmendilaik. Oluline on teada, milline on tavaline sünnimärk ehk neevus ja milline võib kasvada melanoomiks.

Sisehaigused
thumbnail
16
docx

SOLAARIUM JA ARAVETE KESKKOOLI ÕPILASTE TEADMISED SELLEST

moodustavad rakud hakkaksid melaniini tootma. Samuti tihendab UVB nahka kaitsmaks seda päikesekiirte eest. (http://www.australiangold.ee/ ). Samas hoiatab Tööelu infoportaal, et UVB kiirgusel on suur mõju silmade tervisele. Selle kiirguse mõjul võib tekkida hall kae, mis on peamine pimedaksjäämise põhjustaja. Sarvkesta valguspõletus on põletikuline protsess, mis võib endaga kaasa tuua valu silmades ning nägemise ajutise hägustumise. (Ultraviolettkiirguse kahjulik mõju). 4. MELANOOM Melanoom on nahavähi vorm, mis võib levida kiiresti ja põhjustada surma, kui seda välja ei ravita. Kõige iseloomulikumaks melanoomi varajaseks sümptomiks on sünnimärgi suurenemine. Enim on ohustatud inimesed, kellel on kehal väga palju sünnimärke. Pahaloomuline melanoom tekib enamasti kokkupuutel UV-kiirtega, mille allikateks võivad olla päikesevalgus ja solaarium. 1) Päikesevalgus ­ liigne päikesest tulev UV kiirgus kahjustab nahka ja tekitab melanoomi soodustumist

Inimene
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23.02.2009). 15 Kõik need vähitüübid on tõusuteel- suur osa neist saab ennetada vältides UV-kiirgust ja täheldades muutuseid oma nahal. Varajaste avastustega saab edukalt ravida enamikku nahavähkidest, isegi agressiivsemaid vorme. Nahavähi saamisel ei ole ükski nahatüüp erandiks. Tumedatel inimestel esinev melanoom ilmub tihedamini just neisse kohtadesse, kuhu päikesevalgus ligi ei saa. Vähi haiguskolle ilmub ootamatult või areneb aeglaselt. Selle väljanägemine sõltub vähi liigist (ateena.ee 23.02.2009). 4.1 Basaalrakk-kartsinoom (BK) Basaalrakk- kartsinoom on kõige sagedamini esinev pahaloomuline nahahaigus. BK kulg on üldiselt healoomuline. Siirdeid teistesse organitesse (lümfisõlmed, kopsud, luud, maks) annab väga harva- 0,1%

Bioloogia
thumbnail
17
docx

Nahahaigused

(näiteks ajupõletiku korral) manustatakse viirusevastast ravimit veeni. KAS NAKKAB? Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, on oluline seksuaalvahekordade ajal kasutada kondoomi või turvakilet. Ilus oleks oma partnerit herpesviirusest informeerida. 1. Melanoom - Melanoma malignum Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Nahal esineb sagedamini kui meestel. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust, kuid ka: - Pigmentsünnimärgid e. neevused ­ rohkem on ohustatud inimesed, kellel on väga paljuvõi ebatüüpilised sünnimärgid. Samuti peetakse ohtlikeks ka väga suuri kaasasündinud neevuseid.

Iluteenindus
thumbnail
41
odt

Rinnavähk

SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun