Nahavähk ja kasvajad (0)

Mis on nahav臧k?

Nahav臧k on kge sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahav臧i all mstetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk- kartsinoom  ja lamerakk - kartsinoom.Kkide nahav臧i vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahav臧k kuulub nende v臧iliikide hulka,mida on vmalik peaaegu t臺elikult v舁ja ravida, kui oskate end j舁gida ja tulete arsti juurde gel ajal. Samuti on oluline msta, mis v臧ki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahav臧i vorm on melanoom , mis tekib naha pigmenti tootvatest rakkudest, mida nimetatakse melanotsütideks. Enamasti on melanoom v舐vuselt pruun v must, mikord ka punakas, naha v舐vi v nahast heledam sm v laik.Melanoom tekib nahal, kus teda on sna lihtne m舐gata ja ka ravida. Kui aga algstaadiumi melanoom ravimata j舩ta, levib ta lmfi - ja veresoonte kaudu teistesse organitesse, pjustades eluohtliku haiguse.Nahav臧k on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema v臧irakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahav臧k, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline v臧k on kasvaja , mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis v臠a harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahav臧ki ei ravita korralikult ja geaegselt, vb ta destrueerida mbritsevad koed. Teine nahav臧i vorm on lamerakuline nahav臧k, mis saab alguse keratinotsütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja vb levida teistesse organitesse. Kuna nahav臧i pilised tekkep jused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav. Samuti edukalt ravitav, kui on diagnoositud geaegselt.
Vaatamata eeltoodule on nahav臧k paljudes valge elanikkonnaga riikides kge sagedasem v臧ivorm.L臧emalt nahav臧i tüpidest ,tekkepjustest jne. J舐gmistel leheklgedel.

Nahav臧i tübid

• 
  
• Aktiiniline keratoos ehk p臺kesesarvestumus(kiirguskeratoosid)
  

Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid .
See nahav臧i vorm on ks kge sagedasematest nahav臧i varajastest vormidest ja vb areneda invasiivseks lamerakuliseks v臧iks. Tegemist on eluohtliku nahav臧iga, kui j舩ta see ravimata. P臺kesesarvestumus vb tekkida igahel korduvast p臺kesekiirgusest. Nahka mutab ka elu jooksul saadud summaarne kiirgusdoos. Enamasti esineb haiguskoldeid nendes kehapiirkondades, mis on rohkem p臺kese k臚s: n與l, kaelal , kvadel,gadel ja k舩el. Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida kroteraapiaga (klmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodnaamilise valgusraviga.
Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-p臺kesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja t舊semalt on Aktinilised keratoosid naha lemises kihis (epidermises) paiknevad ebatüpiliste naharakkude kogumikud. 
Aktiinilised keratoosid on kge sagedamini esinevate nahakasvajate - lamerakk-kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi - kasvajaeelsed seisundid.

• 
  
• 
  

Tekkepjused:
Peamiseks tekkepjuseks on p臺kesekiirgus. AK-st on eriti ohustatud heledanahalised inimesed, kes on pikka aega t tanud v舁itingimustes nahka ultraviolettkiirguse eest kaitsmata.
Millised on aktiinilised keratoosid?
Tüpiline Aktiiniline keratoos on selgelt piirdunud, ebahtlaselt ketendav, kuiv kare laik-naast. Kollete v舐vus on kollakaspruun, pruun v punakas. Vb esineda ka t臺esti nahav舐vi koldeid, mida on raske m舐gata, kuid katsudes tunda karedate laikudena. Kollete l臙imt vb varieeruda mest mm kuni 1 cm, neid vb olla ksikuid v v臠a palju, isegi sadu. AK vb muutuda nahasarveks.
Aktiiniliste keratooside ravi
AK tuleb ravida vmaliku nahakasvaja ohu ttu.
Keratoosid on ka kosmeetiliselt ebameeldivad ja inimesed soovivad neist sageli vabaneda. Ravi k臺gus tuleb eemaldada kahjustunud rakkude kiht. Uus nahk moodusub sgavamal asetsevatest p臺kesest kahjustamata rakkudest.
1. Kroteraapia
Klmutamine vedela l舂mastikuga eemaldab pindmise kahjustunud rakkude kihi. Lhiajaline ukeste keratooside klmutamine armi ei j舩a. Tihedate keratooside ja algstaadiumis kasvaja puhul on vajalik sgavam 2-kordne klmutamistskkel. Paranedes vvad j蒿da heledad laigud v v臺ke arm.
2. Kretaaž
Lusika -v aasataolise instrumendiga "kraabitakse" kahjustunud rakud v舁ja. Meetodit vb kasutada tihedamate AK ja ka varajase lamerakk-kartsinoomi puhul.
3. Kirurgiline eemaldamine
Vmalik kasutada ksikute AK puhul. Meetodi eelis on see, et AK saab t臺elikult eemaldatud . Samuti saab kudet uurida histoloogiliselt pahaloomulisele kasvajale. Eriti oluline on kirurgiline eemaldamine kasvaja kahtluse puhul. Protseduuri j舐gselt j蒿b nahale arm.
4. 5- Fluorouratsiil
Efektiivne meetod, kui AK on v臠a palju. 
Kreemi kasutatakse kahjustunud nahale 1-2 x p臚vas, 2-4 n臈alat. Ravitud kohad muutuvad alguses punetavaks ja petikuliseks. Paranemine algab, kui kreemi kasutamine on letatud. Kosmeetiline tulemus on hea.
5. Imiquimod (Aldara)
Immuunmoduleeriv ravim kreemina , mida kasutatakse AK-le 2-3 x n臈alas, 4-16 n臈alat. Ravi alguses tekib petikuline reaktsioon (tugevaim 3-ndal ravin臈alal), mis ravi j舩kudes taandub. Tulemused on ldiselt head.
6. Fotodnaamiline ravi(BK ravi)
7. Diklofenak geel
Diclofenak haluroongeelina on uuem ravimeetod , mida on efektiivselt AK ravis kasutatud. Ravim ei ole Eestis saadaval.
Prognoos:
ﾜldiselt on ksikud Aktiinilised keratoosid ohutud. Murettekitav fakt on aga see, et AK-st vb arenema hakata naha lamerakk-kartsinoom. 0,2-1% AK-st vb muutuda lamerakk-kartsinoomiks. Inimesel, kellel on rohkem, kui 10 AK-d, on risk LK tekkeks 10-15%. Kui Aktiiniline keratoos muutub tihedamaks v haavandub, tuleb kindlasti kontrollida kasvaja suhtes.
1. Kasuta regulaarselt laia spektriga p臺keseblokaatoreid ja kaitse nahka riietuse ning mtsiga.
2. J舁gi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi.
3. Prdu nahaarsti poole, kui m舐kad psivaid v kasvavaid laike v smi.

• Basaalrakk-kartsinoom
  

Basaalrakk-nahav臧k on kge sage- damini esinev nahav臧i tüp. Nahale
tekib smjas vohand v punetav ja ketendav laik, mis hiljem haavandub.
Kasv on aeglane, kestab kuid ja aastaid. Kui kasvaja j舩ta gel ajal ravimata,
tekib veritsus ning kasv nahaalustesse kudedesse lihastesse, veresoontesse,
n舐videsse ja luudesse. Basaalrakk-na- hav臧k ei levi organismis teistesse or-
ganitesse ega anna siirdeid.
Riskifaktorid :
1. Naha fototüp BK esineb sagedamini na ja heleda nahaga, halvastip臚vituvatel inimestel (I-II nahatüp) 99%-l juhtudest tekib valge rassi esindajatel. Eriti ohustatud on albiinod.
2. Sage viibimine UVK k臚s t v hobide ttu (nt. kalamehed , farmerid, teet lised, sagedased solaariumi kasutajad)
3. Keskkonna faktorid kokkupuude arseeni , tva, kivis , paraffini ja teatud idega, rtgen kiirtega
Prognoos
Basaalrakk kartsinoom vb retsidiveeruda e. uuesti tekkida. Sellisel juhul tuleb kasvajat uuesti ravida. Kellel on BK olnud, neil on suurenenud risk kasvaja tekkimiseks ka edaspidi. Need patsiendid peaksid ennast ise j舁gima ja kasvaja kahtlusel varakult arstile prduma. Mida varem kasvaja avastatakse, seda paremad on ravitulemused. V臠a oluline on naha kaitsmine p臺kesekiirguse eest igal aastaajal.
Basaalrakk-kartsinoomi erinevad vormid:
85 % juhtudest paikneb BK pea v kaelapiirkonnas. Kge tüpilisem paiknemiskoht on nina. Tavaliselt esineb ks haiguskolle, kuid vb esineda ka mitmeid koldeid.
1. Smeline e. nodulaarne vorm(50-54% BK juhtudest)
Nahale tekib p舐litaoline roosakas sm, mara v ovaalse kujuga. Pinnal vb n臧a punetavaid pindmisi veresoonte laiendeid, vahel on sme keskosa sisse vajunud. Kasvaja suureneb aeglaselt. Aegajalt vb pind ketendada, tekkida koorikuid ja veritsemist.
2. Pindleviv e. superfitsiaalne vorm (4- 8%)
See vorm vb meenutada psoriaasi v ekseemi kollet, kuid ei parane ravimitega. Paiknevad sagedamini kehatvel ja koldeid vb olla mitu. Iseloomulik on nahapinnast pisut kgem, tihedate vtaoliste servadega ebakorrap舐ase kujuga naast. Kasvaja pind vb olla uke (atroofiline), veresoonte joonis on tugevnenud, esineda vb ketendust.
3. Tsstiline vorm(1-7%)
Sarnaneb smelise vormiga , kuid smed on suuremad ja enam l臙ipaistvad. Sageli on tssti keskosa pigmenteerunud .
4. Pigmenteerunud vorm(6%)
Tekib tmu nahaga , h舖ti p臚vituvatel inimestel. Kasvaja on pigmenteerunud ja seda on raske eristada maliignsest melanoomist.
5. Sklerodermiataoline BK(2%)
See on kasvaja infiltratiivne vorm. Rohkelt esineb fibrooskudet, misttu on kasvaja tihe ja mbritsevast nahast halvasti piirdunud. Pind on sile ja tüpilisi l臺kivaid smekesi vb leida kolde servades v ei ole neid ldse. Kolle vb mbritsevast nahast olla pisut kgem v madalam, valkjas . Tavaliselt ei haavandu.
6. Atüpiline basokvamoosne vorm(1%)
Histoloogiliselt on memale kasvajale nii lamerakk kui basaalrakk- kartsinoomile iseloomulikud tunnused. See vorm annab siirdeid teistesse organitesse sagedamini.
Basaalrakk-kartsinoomi ravi
BK ravi stub kasvaja tübist, suurusest, asukohast ja hulgast.
1. Kretaaz
Sellel meetodil saab eemaldada v臺kseid, selgepiirilisi smelisi v pindlevivaid kasvajaid. Protseduuri k臺gus eemaldataks naha pindmine kiht koos kasvajarakkudega. Paranemine vab aega med n臈alad ja haav blemist ei vaja.
2. Kirurgiline eemaldamine
Kasvaja lgatakse kirurgiliselt v舁ja ja haav meldakse. Kirurgilist eemaldamist vajavad smelised, sklerodermiataolised ja infiltreerunud kasvajad .
3. Kroteraapia e. klmutusravi
Klmutamiseks kasutatakse vedelat l舂mastikku, kahekordse klmutustskliga. Sellel meetodil saab ravida v臺kseid pindlevivaid kasvajaid. Klmutamise j舐gselt tekib nahale vill, hiljem koorik, paranemine vab aega med n臈alad. Nahale j蒿b valkjas arm.
4. Fotodnaamiline ravi
Kasvajat ravitakse esmalt naha valgustundlikkust suurendava ravimiga (nt. Metvix) ja med tunnid hiljem ravitakse valgusega. Kosmeetiline tulemus on v臠a hea ja 85 % pindlevivatest kasvajatest paranevad.
5. Imiquimod kreem
Ravimit m蒿ritakse kasvajale 3-5 x n臈alas, 6-16 n臈alat. Ravimile tekib petikuline reaktsioon, tugevaim u. 3 n臈alal. Ravimeetod sobib pindlevivatele kasvajatele, 85% kasvajatest kaovad. Nahale vb j蒿da minimaalseid arme.
6. Radioteraapia
Rtgenkiiri kasutati BK raviks varasematel aegadel . Ka praegu kasutatakse kiiritamist n與piirkonna kasvajatega vanematel inimestel. Parim tulemus saavutatakse korduval ravil, nt. 1x n臈alas mitu n臈alat.
Lamerakk- kartsinoom
Nahale tekib smjas vohand v punetav ja ketendav laik, mis hiljem
haavandub. Lamerakk-nahav臧k vb intensiivselt vohada ning h舸itada
mbritsevaid kudesid. Erinevalt basaalrakk-nahav臧ist vb see kasvaja
anda siirdeid, levides lmfismede ja vere kaudu teistesse organitesse ning
kudedesse. Seettu on oluline alustada ravi haiguse varases staadiumis.
On hea teada, et kui nahav臧k on diagnoositud ja ravitud gel ajal, on
tervistumise vmalus 95%.
Lamerakk-kartsinoom on kergesti ravitav, kui seda varakult avastada . See on suuteline levima rohkem kui basallrakk-kartsinoom. Lamerakk-kartsinoom esineb hel kujul j舐gnevast:
*Kindel punane mgar n與s, huultel, kvadel, kaelal, k舩evartel v k臚labadel.
*Lame haiguskolle soomuselise, koorikulise pinnaga n與s, kvadel, kaelal, k臚vartel v k臚labadel.Melanoom
See on kge tisem nahav臧i vorm ja peamine nahav臧i surmade pjustajaid. Melanoom vb areneda kskk, kus su kehal, normaalsel nahal v olemasoleval snnim舐gil, mis muutub pahaloomuliseks.Melanoom esineb meestel tihti peas v kaelal, naistel on seda tüpi v臧ki rohkem k舩el v jalgadel.
Melanoomi hoiatusm舐gid on n臺teks:

• Suur pruunjas laik tumedamate t舊ikestega kskk, millises keha piirkonnas.
  
• Tavaline snnim舐k kehal, mis muudab v舐vust, suurust, valutab v veritseb .
  
• V臺ke haiguskolle ebam蒿rase piirjoonega, punane, valge, sinine v sini-mustad laigud j舖emetel.
  
• L臺kivad, kindlad, kupli- kujulised mgarikud kskk, millises keha piirkonnas.
  
• Mustad haiguskolded pihkudes, taldadel, smeotstel, varvastel v limajatel membraanidel suu, nina, vagiina v p舐aku piirkonnas
  

Riskifaktorid:
1. Naha fotokahjustus pikaajalisest p臺kese k臚s viibimisest.
Lamerakk -kartsinoom paikneb tavaliselt p臺kesele avatud kehaosadel (peapiirkond, k臚d). Kge kartsinogeensem osa p臺kesevalgusest on UVB-kiirgus. Kasvajaeelseks seisundiks vvad olla aktiinilised keratoosid.
2. Nahapigmendi v臧esus.
Mida v臺ksem on nahapigmendi sisaldus (heledam nahk), seda suurem on risk haigestuda.
3. Organismi immunoloogilise seisundi langus.
Haigestumise risk suureneb siirdatud organitega ja organismi immuunsust allasuruvaid ravimeid (tsklosporiin, azatioprin) saavatel inimestel.
4. Inimese papilloomiviirus (HPV)
HPV-l vb olla soodustav osa suguelundite ja emakakaela Lamerakk-kartsinoomi tekkimises. Tavaliselt leitakse HPV-16, harvem 18, 31, 33, 35
5. Keskonna tegurid
Kokkupuude kartsinogeensete ainetega ( arseen , vaik, tv, ttlemata parafiini, diislii)
6. Teatud p舐ilikud defektid
Xeroderma pigmentosumi (p舐ilik haigus) pejatel vb LK ja BK tekkida juba lapseeas.
7. Suitsetamine
Huultel ja suu limaskestal tekkiva Lamerakk-kartsinoomi oluline soodustav tegur.
8. Krooniline nahapetik
Lamerakk-kartsinoom vb tekkida haavandite, uuriste ja armide piirkonda. Pjuseks arvatakse naha kaitsefunktsioonide kahjustumist ja kroonilise 舐rituse ttu tekkivat rakkude kiirenenud paljunemist.
Prognoos
90% juhtudest haiged tervenevad ja suremus on madal. LK vb anda siirdeid lmfismedesse ja siseorganitesse. Sellisel juhul on prognoos halvem . Siirdeid annab sagedamini krooniliste nahakahjustuste (petusarmid, haavandid) foonil tekkiv LK.
Lamerakk kartsinoomi ravi
Ravi stub LK suurusest, tübist, asukohast, arvust.
1. Kirurgiline eemaldamine
Kge eelistatum meetod invasiivse Lamerakk-kartsinoomi puhul.
2. Kroteraapia
Vedelat l舂mastikku vb kasutada v臺keste, madalate in situ (kasvajarakud ainult epidermises) LK ja kiirguskeratooside puhul.
3. Kretaaz(vt. BK ravi)
4. Radioteraapia(vt. BK ravi)
5. 5- Fluorouratsiilkreem
Tegemist on tstotoksilise (rakke kahjustava) kreemiga, mida m蒿ritakse mitu n臈alat kasvajale. Kasvaja pind vb haavanduda. In situ LK puhul on tulemused paremad. Kasvaja uuesti tekkimisel on vajalik ravi korrata v kasutada mda teist ravimeetodit.
6. Imiquimod(Aldara)
Immunomoduleeriv (organismi immuunsust muutev) kreem, mida kasutatakse 5x n臈alas 6-16 n臈alat. In situ LK puhul on tulemused head, kuid ravim pole veel selleks otstarbeks registreeritud.
7. Fotodnaamiline ravi(vt.BK ravi)
Ka eduka ravi j舐gselt vb samal inimesel tekkida edaspidi uusi kasvajaid. Varajane kasvaja avastamine t臧endab lihtsamat ravi ja v臺ksemaid arme.
Nahav臧i tekkepjused ja mehhanismid
Nahav臧k tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. 
ﾜheks suurimaks nahav臧i tekitajaks on ultraviolettkiirgus.Heledanahalised inimesed,kes viibivad palju p臺kese k臚s,haigestuvad sagedamini kui tumedanahalised.Nahav臧i tekkes on eriti t臧tsad lapsep ves saadud p臺kesepetused.Samuti vvad pjustada nahav臧ki ka kemikaalid .H舖ti tuntud on arseeni v臧ki tekitav toime.Kroonilised naha mehhaanilised,termilised v petikulised kahjustused pikema aja jooksul vvad samuti viia nahav臧i tekkele.
Nahav臧i teket soodustavad riskifaktorid vvad olla nii p舐ilikud kui ka
elustiilist pjustatud. Kui teie perekonnas on esinenud nahav臧ki, tuleb samuti t臧elepanelikult j舁gida nahal toimuvaid muutusi. Riskirhma kalduvad kuuluma pigem kahvatuma naha ning heledate silmadega inimesed, eriti need, kel tekivad kergesti p臺kesepetused ning kellele p臺ke h舖ti peale ei hakka. Ka snnist saadik kehal olnud suured pruunid snnim舐gid vvad t臧endada suuremat haigestumise riski.Elustiilist tulenevalt on enim ohustatud inimesed, kes viibivad tavap舐asest rohkem p臺kese k臚s. Statistika n臺tab, et riskirhma kuuluvad need, kes veedavad taja siseruumides, vaba aja sisustavad aga v舁itingimustes tugeva UV-kiirguse k臚s. Solaariumis ei ole soovitatav ldse k臺a. Solaariumi lambid eraldavad sarnaselt loodusliku p臺kesekiirgusega UVA- ning UVB-kiirgust, ent oma vmsuse ttu tekitavad nad looduslikust p臺kesekiirgusest m舐ksa ohtlikuma keskkonna.Nahav臧k tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Nahakahjustust vvad esile kutsuda paljud tegurid, peamisteks haiguse riskifaktoriteks on:
P臺kese- ja ultraviolettkiirgus rohkem on ohustatud inimesed, kes oma t ttu viibivad v臠a palju p臺kese k臚s. Samuti on ohustatud I ja II nahatübiga inimesed, st. heledanahalised, blondid v punap臺sed, heledate silmadega ning kes p臚vituvad halvasti.(Ultraviolettkiirgust kasutatakse ka meditsiinis mede haiguste raviks.)Mitmesugused eelnevad nahahaigused nt. kroonilised nahapetikud, leukoplaakia, albinism, petusarmid, kiiritusdermatiit, kroonilised s蒿rehaavandid jne. kk need suurendavad nahav臧i (peamiselt lamerakulise v臧i) riski. Kantserogeensed (v臧ki tekitavad) ained nende ainetega vb inimene kokku puutuda nii tstuses (nt. naftaproduktid, tv, arseen) v ka olmes (nt. tubakasuits )Geneetilised muutused need vvad tekkida kahjulike tegurite mul v esineda juba sndides. Vahel vvad geneetilisi muutusi pjustada onkogeensed viirused (nt. papilloomiviirus e. HPV), mille suhtes on eriti vastuvlikud organismi kaitsevme langusega inimesed (nt.AIDS-ihaiged v siirdatud elunditega patsiendid).
Diagnoos ja ennetamine
Kasvaja diagnoosimine ei ole ldjuhul raske. Piisab kasvaja vaatlusest suurendusklaasiga v spetsiaalse intsrumendiga-dermatoskoobiga.Ebam蒿rase nahakasvaja korral on soovitatav eemaldada see tervete kudede piiridest ning uurida mikroskoopiliselt.Kasvaja liigi m蒿ramine aitab valida get ravi.Kui kasvaja on regioonis kliiniliselt suurenenud ning tihenenud lmfismed,on vaja teha nende tstoloogiline(nlbiopsia) v histoloogiline uuring(lmfismede eemaldamine).Parim viis v舁tida nahav臧ki,on v舁tida p臺kesest pjustatud nahakahjustusi.Enamasti ei ole nahav臧i diagnoosimine kogenud arstile keeruline.Tavaliselt algab diagnoosimine haige ksitlemisest, haiguskolde vaatlemisest ja lmfismede kontrollimisest.Diagnoosi kinnitamiseks vtakse koldest proove mikroskoopiliseks uuringuks. Kahtlusel, et kasvaja on levinud kaugemale, tehakse ka ultraheli- ja rtgenuuringuid (viimaseid siiski harva).
Kasvaja ennetamiseks on vajalik nahakahjustuste v舁timine. Kaitsta end lem蒿rase p臺kesekiirguse eest kasutades p臺kesekaitsekreeme. Korralikult ravida v舁ja kroonilised nahapetikud.Kahtlaseid muutusi nahal v limaskestal n臺data geaegselt arstile.
Smptomid :Vahel on v舁iselt raske vahet teha, kas tegemist on basalioomi v lamerakulise v臧iga.
Basalioom tekib tavaliselt n與l v rindkere laosal marovaalse valutu roosakas- punaka , vahel klaasja v p舐lendava smekesena, mis aeglaselt kasvab. Hiljem tekib mber vallitaoline serv ja keskele haavandumine. Kolde mber vb n臧a v臺keste veresoonte laiendeid ja pigmendilaigukesi. Keskosa aeg-ajalt veritseb, siis kattub koorikuga, j舁le veritseb ja nii edasi.
Lamerakuline v臧k tekib eelneva kahjustusega nahale v ka huultele. Tekib terava piiriga ebakorrap舐ane punetav naast, mis kasvab suhteliselt kiiresti laiusesse ja kgusesse. Hiljem haavandub, kattub koorikuga ja veritseb kergesti. Kui lamerakuline v臧k tekib huulele (tavaliselt alahuulele), on haiguse kulg m舐ksa pahaloomulisem, sest kllalt sageli tekivad siirded e. metastaasid teistesse piirkondadesse. Tüpilisteks tunnusteks huulel on tihenemine ja haavandumine. Lamerakuline v臧k vb tekkida ka keelele, suu limaskestale ja v舁issuguelunditele.
Vmalikud ravimeetodid on:
kirurgiline ravi
bioloogiline salvravi
keemiline salvravi
kroravi (klmutamine)
fotodnaamiline ravi
kiiritusravi
Kasutatud allikad :

• www. derma .ee
  
• www.inimene.ee
  
• www. kliinikum .ee
  
• www.kasvaja.net
  
• www.google.ee