100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kamme0092
Õppematerjali autor
HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas. Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti kaudu või sugulisel teel seksuaalvahekorra ajal. Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse edasikandjaks. Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit. 1.SISSEJUHATUS Selles referaadis kirjutan lähemalt inimese papilloomviirusest. Papilloomviirusi on üle saja tüübi
Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese papilloomiviirusi ehk HPV-sid teatakse üle saja tüübi. Üle poole neist tekitavad healoomulisi kasvajaid kätel (soolatüükad), jalgadel, suuõõnes, kehal. Ligikaudu nelikümmend HPV-d nakatavad suguelundeid. Neist enamik põhjustab healoomulisi, kuid tülikaid kasvajaid kondüloome. Peale selle on teada mõned ohtlikud, suure riskitüübi viirused, mille tõttu võib areneda emakakaela vähk. Papilloomiviirused võivad tekitada veel kõrivähki ja anogenitaalpiirkonna vähkkasvajaid ning väga harva nahavähki. (loodusajakiri.ee 23.02.2009) Papilloomiviirused on koespetsiifilised: nad nakatavad ainult kindla organi epiteelkude. Sellepärast ei tekita soolatüükaid põhjustavad viirused emakakaela vähki ega kondüloomiviirused soolatüükaid. (loodusajakiri.ee 23.02.2009)
HPV ja vaktsineerimine 3. Kursus Ämmaemandus Mis on inimese papilloomiviirus (HPV)? Inimese papilloomiviirus on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. On olemas üle 100 HPV tüübi, millest teatud tüübid põhjustavad kätel ja jalgadel sageli esinevaid tüükaid, aga ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse seetõttu suguelundite HPVks. Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega haigusnähte, ja taanduvad ilma ravita. Kuid mõned suguelundite HPV viiruse tüübid põhjustavad emakakaela epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib muutunud rakkudest areneda kasvaja. Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja emakakaela healoomulisi muutusi (muutused, mis ei ole kasvajad). Peiteperiood mõnest nädalast aastateni. Kes nakatub suguelundite HPVga? Igaüks, kes on seksuaalselt aktiivne, võib nakatuda suguelundite HPVga. Paljudel viirusega nakatunud inimestel võivad häired
Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon
eesnäärmevähi käsitlustes. Enamik eesnäärmevähi juhtumeid saavad alguse näärmelisest koest. Eesnäärmevähk kasvab haiguse algfaasis aastate jooksul aeglaselt. Varem või hiljem kasvab eesnäärmevähk siiski läbi eesnäärmekapsli ümbritsevatesse kudedesse. Samuti annab haigus siirdeid mööda lümiteid ja ka kaugemale, sagedamini luudesse. Haiguse algfaasis on eesnäärmevähk edukalt ravitav. Kui vähk piirdub vaid eesnäärmega, on haigusega meeste keskmine elunemus 5 ja ka 10 aastat pärast diagnoosi võrdne meestega, kel vähki diagnoositud ei ole. Kui kasvaja avastatakse kaugelearenenud haiguse arengufaasis, on prognoos siiski juba märgatavalt halvem 5 aasta pärast on elus vaid 34% kaugelearenenud eesnäärmevähiga meestest. 1.1 Eesnäärmevähi riskitegurid Eesnäärmevähil on oluline perekondlik komponent. Nii on meestel, kelle lähisugulastel
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Erinevalt bakterite
seksuaalpartnerite arvu osatähtsust (HPV kui suguhaigus!) ja ka suitsetamise negatiivset rolli. Kaasaegsete geenitehnoloogiliste meetoditega on võimalik väga täpselt erinevaid HPV tüüpe määrata ka Eestis, kuid vastavaks uuringuks on vaja spetsiaalselt materjal koguda. Kindlasti tuleb rõhutada, et mõne isegi nn. pahaloomulistest papilloomiviiruse tüübi leidmine emakakaelalt ei tähenda kaugeltki veel, et inimesel on vähk. Vähk ei teki kunagi üleöö, ning regulaarsete tervisekontrollide eesmärgiks naistel ongi vähieelsete muutuste tekke või olemasolu määramine. Hiljutised teadusuuringud, mis on läbi viidud võrdlevalt Eesti ja Soome naistel, on selgitanud, et inimese papilloomiviiruse esinemise sagedus ei ole Eesti naistel kõrgem võrreldes põhja-naabritega, kuid haigestumus emakakaela vähki on meil pea 3 korda kõrgem. Probleemiks Eestis võib olla naiste
Kui paljude kasvajate puhul on pärilikkuse osa on väike, siis jämesoole kasvajal on täheldatud perekondlikku eelsoodumust ja levikut (Esko 2008). Üheks pärilikuks riskifaktoriks võib olla perekondlik adenomatoosse polüpoosi sündroom (Labotkin 2002) Jämesoolevähile tihti eelnevad (mitte alati) niisugused kroonilised protsessid nagu polüübid (üksikud või mitmesed), polüpoos, üle 10 aasta kestev haavandiline koliit ja ka eelnevalt ravitud kolorektaalne vähk (Loogna jt 1989, Labotkin 2002) SÜMPTOMID Jämesoolevähi korral varajased sümptomid puuduvad (Labotkin 2004) kuna soole läbitavus pole takistatud (Loogna jt 1989). Ennekõike kasvaja tekitab seedetegevusega seotud vaevusi - sagenenud tung tühjendada soolt, kõhukinnisus vaheldumisi kõhulahtisusega, seletamatult harvad sooletühjendamised, gaasid ja puhitused ja veri väljaheitel, mis pole kunagi normaalne nähtus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid