Emakakaelavähk (0)

Ülenurme Gümnaasium
EMAKAKAELAVÄHK
Referaat

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 3
1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt 4
1.1 Olemus 4
1.2 Kliiniline pilt 4
2. Haiguse tekkepõhjus ja bioloogiline kujunemine 5
2.1 Haiguse tekkepõhjus 5
2.1 Bioloogiline kujunemine 5
3. Riskifaktorid ja diagnoosimine 6
3.1 Riskifaktorid 6
3.2 Diagnoosimine 6
3.2.1 PAP-testi kasutamine 6
3.2.1.1 PAP-testi tegemine 6
3.2.2 HPV-test 6
4. Ohtlikkus ja HPV seletus 7
4.1 Ohtlikkus 7
4.2 HPV 7
5. Ravi ja ennetus 8
5.1 Ravi 8
5.1.1 Operatsioonimeetodid 8
5.1.2 Kiiritusravi 8
5.1.3 Kemoteraapia 8
5.2 Ennetus 9
6. Vaktsineerimine – milliste HPV vastu, millal kasulik ning kui tõhus? 10
6.1 Milliste HPV vastu? 10
6.2 Millal kasulik? 10
6.3 Tõhusus 10
7. Kokkuvõte 11
8. Kasutatud allikad 12

Sissejuhatus

Viimasel ajal on väga aktuaalseks kujunenud emakakaelavähi tasuta uuringud.Võimalusi sellest osa saama reklaamitakse igal pool. Eestis ja ka mujal maailmas kutsutakse naisi emakakaelavähki varakult ennetama, avastama ning avastamise tulemusena ka ravima. Tänu meditsiini kiirele arengule on paljudes piirkondades suremus emakakaelavähki märgatavalt vähenenud, kuid on ka kohti, kus selle ohtlikusele ei pöörata suurt tähelepanu. Koostajana valisin just selle teema, kuna mind on hakanud huvitama selle ohtlikus ning see võib ohustada ka mind.
Käesolevas referaadis on autori peamiseks eesmärgiks kirjeldada emakakaelavähi ohtlikust ning selle ravi tähtsust. Referaadi koostamisel on kasutatud peamiselt interneti allikaid , kuid ka mõnda teaduslikku raamatut.
Referaadis on kaheksa peatükki, mis omakorda on veel jagatud alapeatükkideks. Esimeses peatükis kirjeldatakse haiguse olemust ning kliinilist pilti. Teises peatükis on aga kirjeldatud haiguse tekkepõhjus ning selle bioloogiline kujunemine. Kolmandas peatükis on põhjalikult käsitletud riskifaktoreid ja selle haiguse diagnoosimine. Veelkord väiksemates alapeatükkides on seletatud põhjalikult PAP-ja HPV-testi olemusest ja selle kasutamisest. Neljandas peatükis väga hästi seletatud selle viiruse olemust ja haiguse ohtlikus. Viies peatükk käsitleb põhjalikult selle ravi ning kirjeldab lahti kõikvõimalikud ravimeetodid. Kuues peatük käsitleb ja annab infot vaktsineerimisest. Seitsmendas peatükis on teema kokkuvõte ning kaheksandas kasutatud allikad.

1. Haiguse olemus ja kliiniline pilt

1.1 Olemus

Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal ( Kliinikum , 2009). 
„Histoloogilise ehituse põhjal esineb kahesugust emakakaelavähi vormi: lamerakukujuline, silinderrakuline vähk. Emakakaela lamerakuliste vähkide seas eristatakse omakorda kahte liiki – sarvestuv ja mittesarvestuv vähk. Lamerakulised vähid arenevad emakakaela tupeosa limaskesta katvast mitmekihilisest lameepiteelist. Silinderrakuline vähk (adenokartsinoom) areneb aga emakakaelakanali limaskesta katvast silinderepiteelist“ (A. Serebrov, 18. Jaan 1978).

1.2 Kliiniline pilt

Kasvaja varajased tunnused puuduvad. Sagedasemad kaebused on rohke valgevoolus, hiljem veresegune voolus. Tõsistemaks on atsüklilised verejooksud, kontaktveritsused suguakti ajal; valud alakõhus ning prineumi piirkonnas, põie- ja sooletalitluse häired; aneemia
Kasvajate edasiarenemise korral võivad tekkida selja alaosa valud; kaalulangus ja väsimus; vereeritus pärasoolest ja põiest (R. Labotkin, 2002).

2. Haiguse tekkepõhjus ja bioloogiline kujunemine

2.1 Haiguse tekkepõhjus

On kindlaks tehtud, et inimese papilloomiviirusel (HPV- Human Papilloma Virus ) on otsene põhjuslik seos emakakaela vähiga, põhinedes epidemioloogilisel, kliinilisel ja laboratoorsel tõendusmaterjalil. HPV- viirus põhjustab erinevaid rakulisi muutusi, mis võivad areneda emakakaelavähiks ( Causes , 2009).

2.1 Bioloogiline kujunemine

Tavaliselt, kui inimene nakatub papiloomiviirusega, siis normaalselt kulgeva viiruse elutsükli korral see organismile ohtlikuks ei muutu. Vahel harva võib kõrge vähiriskiga viirus siseneda inimese DNAsse, tekitada seal muutusi ning seda kõike veel teadmata põhjustel. Seda peetakse emakakaelavähi kujunemise põhisündmuseks, sest on leitud, et mida kaugemale on vähk arenenud, seda sagedamini on viirus suutnud inimese DNAga ühineda.
Hetkel arvatakse, et vähi teket põhjustab ühinemise tulemusel suurenenud viirusvalkude tase, kuid ühinemisel viirus ise jääb uinunud olekusse ega paljune enam ( Emakas , 2009).

3. Riskifaktorid ja diagnoosimine

3.1 Riskifaktorid

Emakakaela vähktõve teket põhjustavad erinevad faktorid. Neist tähtsaimaks peetakse nn papilloomiviirust (Kliinikum, 2009). Riskigruppides kõige ohtlikumaks peetakse HPV 16 ja 18 (R. Labotkin, 2002).
Lisaks Inimese Papilloomiviirusele (HPV) on avastatud kindel seos emakakaelavähi ja järgmiste faktorite vahel: sage seksuaalpartnerite vahetus, palju sünnitusi, korduvad abordid, sugulisel teel levivad haigused, kroonilised naissuguelundite põletikud, pikaaegne oraalsete kontratseptiivide kasutamine, suitsetamine ja varajane suguelu algus (R. Labotkin, 2002).

3.2 Diagnoosimine

Emakakaelavähi avastamiseks on mitu varianti. Kõige enam kasutatakse selleks PAP-testi, kuid ka HPV-testi.

3.2.1 PAP-testi kasutamine

PAP-testi (mida tuntakse ka kasutatakse Papanicolaou äigepreparaadina) kasutatakse emakakaelavähi sõeluuringutel ja pidevalt günekoloogilistes läbivaatlustes (kontrollides), mille abil saab hõlpsasti avastada muutusi emakakaela epiteelrakkudes, enne kui tekib võimalus emakakaela vähieelse seisundi või emakakaelavähi arenemiseks .

3.2.1.1 PAP-testi tegemine

PAP-testis võetakse emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist spetsiaalse vahendiga rakuproov. Pärast proovi võtmist kantakse materjal alusklaasile ja saadetakse laborisse uurimiseks. PAP testi võtmine on valutusisn selle võtmiseks kulub ligikaudu 10 -15 minutit (Terja Raud, 13.05.2007).

3.2.2 HPV-test

HPV-test tuleb teha kõikidel naistel, kellel PAP-test on olnud positiivne, ning naistel, kes on vanemad kui 35 aastat. HPV-test aitab kindlaks teha muutuste tõsisuse emakakaela epiteelrakkudes või avastada, kui kaugele on vähk arenenud (Emakas, 2009).

4. Ohtlikkus ja HPV seletus

4.1 Ohtlikkus

Emakakaelavähk on tõsine haigus, mis võib osutuda eluohtlikuks. Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega, ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga (Secure, 2009).

4.2 HPV

HPV-d ehk papilloomiviirused on väikesed DNA viirused . HPV-d nakatavad ainult epiteelirakke (Emakas). Inimese papilloomiviirus (HPV) on viirus, mis kandub väga kergesti edasi seksuaalsel teel ja ka nahalt-nahale. Praegu on klassifitseeritud umbes 100 HPV tüüpi, millest enamus on ohutud ja asümptomaatilised.
Ligikaudu 30 tüüpi HP-viiruseid levivad seksuaalsel kontaktil ja põhjustavad genitaalpiirkonna nakkusi. Neid võib jagada kahte põhilisse kategooriasse: kõrge riskiga ehk onkogeensed, mis põhjustavad ka vähktõve, ja madala riskiga tüübid ( Vaktsiin , 2009).
Kõrge riski HPV-d (HPV-16, 18, 26, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 55, 56, 58, 59, 68, 73, MM4, MM7) võivad tekitada halvaloomulisi kasvajaid. Sellistest kasvajatest levinuim on emakakaelavähk (Emakas, 2009).

5. Ravi ja ennetus

5.1 Ravi

Emakakaelavähi raviks on mitmeid viise. Aspektid mille järgi arst ravimeetodid valib on kavaja suurus ning selle levimine, naise vanus ning üldine tervislik seisund ja muidugi patsiendi eelistused . Protsetuure, kuidas vähist lahti saada on kolm: operatrioon, kus kasvaja eemaldatakse kirurgiliselt ning selleks on veel omakorda neli võimalust; kiiritusravi, kus vähirakud hävitatakse kiiritusega; kermoteraapia, kus vähirakkude hävitamiseks kasutatakse spetsiaalseid medikamente.

5.1.1 Operatsioonimeetodid

Vastavalt konkreetsele haigusjuhtumile valib arst operatsioonimeetodi, valides kas:

Emakakaela konisatsioon. Konisatsioon tehakse koetüki võtmiseks histoloogiliseks uuringuks, samuti düsplaasia ja vähi algstaadiumi raviks. Sel puhul eemaldatakse emakakael koonusjalt skalpelli või elektrilinguga. Emakas ise jääb alles.

Totaalne hüsterektoomia: eemaldatakse emakas, munasarjad ja munajuhad .

Radikaalne hüsterektoomia: eemaldatakse emakas, munasarjad, munajuhad, vaagna lümfisõlmed ja tupe ülemine osa.

Kui emakakaela kasvaja on levinud emakast väljapoole, võib olla vajalik eemaldada koos emaka, munasarjade ja tupega ka pärasool või kusepõis (olenevalt sellest, kuhu kasvaja on levinud). Seda operatsiooni nimetatakse eksenteratsiooniks.

5.1.2 Kiiritusravi

Kiiritusravi hävitab vähirakke ja vähendab kasvajat. Kiiritusravi võib olla väline ( kiiritav aparaat on väljaspool keha) või õõnesisene (radioisotoop viiakse plastiktoruga õõnde, kus vähikude paikneb). Kiiritusravi kasutatakse nii iseseisvalt kui ka kombineeritult kirurgilise raviga

5.1.3 Kemoteraapia

Kemoteraapia puhul kasutatakse vähirakkude hävitamiseks medikamente, mida manustatakse kas tablettidena suu või vedelikena veenide kaudu. Kemoteraapiat nimetatakse ka süsteemseks raviks, sest medikamendid ringlevad vereringesse sattudes kogu organismis ja hävitavad seal vähirakke (Kliinikum, 2009).

5.2 Ennetus

Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus vaid nakkushaigus. Et mitte sellesse nakatuda tuleb hoiduda riskifaktoritest, teostada regulaarselt PAP-testi ning väga kasulik on vaktsineerimine enne suguelu alustamist HPV vastu (Emakas, 2009).

6. Vaktsineerimine – milliste HPV vastu, millal kasulik ning kui tõhus?

6.1 Milliste HPV vastu?

Praeguseks on olemas kaks vaktsiini. Mõlemad vaktsiinid kaitsevad HPV 16 ja HPV 18 vastu (mis on sagedasemad vähitekitajad); üks vaktsiin sisaldab lisaks kaitset ka kahe teise HPV vastu (HPV 6 ja HPV 11), mis põhjustavad tüükalisi muutusi genitaalide piirkonnas

6.2 Millal kasulik?

Vaktsineerimine HPV vastu on soovituslik enne suguelu alustamist või nakatumist HPV-ga, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Soovitatav tütarlaste vanus oleks 11-15 eluaastat. Samas võib vaktsineerida ka vanemaid, kuni 55-eluaastaseid naisi.

6.3 Tõhusus

Vaktsineerimine ei tähenda, et naine oleks 100 % kaitstud emakakaela vähi eest. Vaktsiin kaitseb nende HPV tüüpide eest, mis põhjustavad 70 % emakakaela vähkidest. Samuti varem läbipõetud HPV infektsioon ei anna aluaegset immuunsust.
Mõlemad vaktsiinid koosnevad kolmest doosist, st et immuunsuse tekkeks on vajalik teha 3 süsti (Emakas, 2009).

7. Kokkuvõte

Inimese papiloomviirust on uuritud väga põhjalikult ning ka sellele ravimisele on arstid tõsiselt pühendunud. Tänu paljudele sõeluuringutele ning aktiivsetele naistele on mitmed haigusjuhtumid avastatud varakult ning ka ravitud. Samuti vaktsineerimine, mida tehakse aina enam ja mille vastu on tekkinud suurem huvi, on väga tõhus.
Tänu arstiteaduse edasiarengule ja mitmetele avastustele on ühiskonnas saadud jälile paljudele ohtlikutele tõvedele mida algstaadiumis on kerge ravida, kui edasi arenemisel on ravivõimalused väiksemad.
Emakakaelavähk on kül ohtlik, kuid aina enam on selle ravimisele pööratud palju tähelepanu ning enamus naisi on varajasel avastamisel terveks ravitud ning ka suremus emakakaelavähki on märgatavalt vähenenud. Tuleb veel loota , et ka vaesematesse piirkondadesse jõuaks.

8. Kasutatud allikad

Kliinikum, 2009 –
http://www.kliinikum.ee/index.php?menu=58&mod=info_haigustest&id=45&group=haigused , 2009
Secure, 2009 - http://hpv.ee/secure/cervical_cancer/cervical_cancer.html#whatiscc , 2009
Causes, 2009 - http://preventcervicalcancer.ie/what_causes_it.asp , 2009
Emakas, 2009 - http://www.emakas.ee/index.php?lang=est&main_id=162 , 2009
Vaktsiin, 2009 - http://www.vaktsiin.ee/emakakaelavahk , 2009
R. Labotkin 2002 – R Labotkin, Soliidtuumorid – Onkoloogia taskuraamat, Tartu, 2002, lk 129, 130
A. Serebrov 18. Jaan 1978 - A.Serebrov, Günekoloogia, Tallinn, 18. Jaan 1978, lk 190
Terje Raud, 13.05.2007 – Terje Raud, artikkel ajalehtest Kuulutaja, Lääne-Virumaa, 13.05.2007