Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad.
Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ? Tolerantsus ehk sallivus ja nulltolerantsus ehk sallimatus ümbritsevad meid kõikjal. Kõikjal meie seas leidub ka inimesi kes on sõltuvuses narkootilistest ainetest ehk narkomaane ja ka inimesi kes narkootikume vahendavad. Selliste inimeste arv on Eestis kasvav. Milline käitumine saab meie poolt neile osaks? Paljudes riikides on narkokuriteod väga rangelt karistatavad, teistes püütakse antud probleemi ravida aga abi ja meditsiiniga. See tähendab, et mõnes paigas ollakse narkomaanide suhtes tolerantsed teises aga mitte. Minu arvates pälvivad ka Eesti narkomaanid nulltolerantsi. Esiteks seetõttu, et eestlane ei huvitu teiste elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad.
lesotholast, kellest enamik on naised. SILMARINGI LAIENDAMISEKS • Valitseb mandriline lähistroopiline kliima, mis maapinna kõrguse tõttu on suhteliselt karm (keskmine temperatuur jaanuaris on 25 ja juulis 15°C). • Rahaühik: loti (LSL) • Liiklus: vasakpoolne • Riigikeel: sotho ja inglise • Lesothos on kuritegevuse tase kõrge (relvastatud kallaletungide arv Lesotho pealinnas Maserus on kasvamas). • Kõik narkokuritegu on Lesothos rangelt karistatavad ja karistusmäärad on pikad. Lesotho kinnipidamisasutuste tingimused ei ole võrreldavad Euroopa omadega. • Lesothos on maailma üks kõrgemaid AIDS/HIV-i tasemeid. • sularahaautomaate on riigis vähe. RIIETUS TOIT KASUTATUD KIRJANDUS http://globaltableadventure.com/category/countries/lesotho/ https://et.wikipedia.org/wiki/Lesotho https://www.reisiguru.ee/riik/Lesotho http://wiki.gomaailm.ee/wiki/lesotho/
Jaapan Riigi tekketeooria: Teokraatlik teooria Riigivõimu iseloom: Demokraatia-Liberaalne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Parlamentaarne Tunnused: Viisakus esmatähtis Riigivõimu komponendid: kahekojaline riigikogu Põhja-Korea Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktaktuur-Totalitaarne Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Monarhia-Absoluutne Tunnused: Kõik narkokuriteod on rangelt karistatavad- surmanuhtlus. Informatsiooni raske kättesaadavus Riigivõimu komponendid: Iraan Riigi tekketeooria: Vägivalla teooria Riigivõimu iseloom: Diktatuur Riigikorralduse vorm: Unitaarriik Riigivalitsemise vormid: Vabariik-Presidentaalne Tunnused: Valitsusasutuste ja avalike hoonete pildistamine on rangelt keelatud. Tuleb austada kohalikke traditsioone ja tavasid ning jälgida, et oma käitumisega ei solvataks kohalike elanike usulisi tõekspidamisi. Kõik naised peavad järgima islami
Mõte, et väära teo tegemine võib jätta kauaks ajaks häbipleki külge, paneb iga südametunnistusega inimese enne selle tegemist kõhklema. Seadused panevad täpselt paika, mis on lubatud ja mis keelatud. Näiteks alkoholi ja sigarette tohib ainult müüa alates 18 aastat vanale isikule. Narkootikumide omamine ja kasutamine on seadusevastane, nende levitamine veelgi suurem kuritegu. Sellised süüteod nagu varastamine ja röövimine on olnud läbi aegade karistatavad. Minevikus oli kombeks vargaid karistada käe maharaiumisega, siiski nii brutaalselt enamikes maades enam ei toimita. Kuigi vastavad keelud on olemas, arvavad mõned ikkagi heaks astuda neist piiranguist üle. Mis saaks, kui seadused üldse tühistada? Kujutage ette maailma ilma piirideta. Absoluutselt kõik oleks lubatud, riik vaataks kõigile tegudele läbi sõrmede. Kuritegevus lokkaks, varem keelatud, nüüd lubatud ained leviksid
3. Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel 4. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine 5. Enesekriminatsioon ehk enesesüüdistuse välistamine Peale kohut 1. Korduva süüdimõistmise välistamine 2. Apellatsioon ehk edasikaebamise õigus 3. Võimalus kontrollida kohtuprotsessi õigsust Tsiviilasi ja kriminaalasi erinevad selle poolest, et kriminaalasjad on kuriteod ja väärteod, mis on süüteod ja mis on seaduse alusel karistatavad, tsiviilasjad on aga eraõiguslikud, mille hulka kuuluvad perekonna ja abielu jms seonduvad vaidlused. Tsiviilasju arutatakse ja lahendatakse, aga kuritegudele ja väärtegudele määratakse karistus. Kui õigusi on rikutud, võib pöörduda ka õiguskantsleri(täidab ka ombudsmani ja lasteombudsmani ülesandeid) poole. Nt kui kohalik omavalitsus ei aita lapsel ja tema perel saada vajalikke teenuseid ja toetusi, võib pöörduda lasteombudsmani poole.
Valgustusideede levitamisel oli tähtsal kohal „Entsüklopeedia“, mille alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot, kelle toimetamisel ilmuski 1751. aastal esimene köide, mis mõistis hukka feodaal-absolutistliku korra institutsioonid ning ideed, kuid see koondas oma aja eesrindlikke, aga ikkagi erinevaid inimesi. Dideroti kahele esimesele köitele astusid vastu katoliku kirik ja ametivõimud. „Entsüklopeedia“ keelati ning selle trükkimine ja müümine olid karistatavad vanglakaristusega, kuid Diderot jätkas illegaalselt tootmist. Valgustusajastu ideede tulemuseks oli Ameerika iseseisvussõda, valgustatud absolutism ja Prantsuse revolutsioon. Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.
Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistusseaduse ruumiline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil; Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (§6) Karistusseaduse isikuline kehtivus- Eesti karistusseadus kehtib väljaspool
kuritegu, väärtegu, advokaat, prokurör. (lk 88-90) Süütuse presumptsioon- niikaua kui asja arutamine kestab ja kohus ei ole oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks. Appellatsioon- on edasikaebamine halduskohtus ja maakohtus. Tsiviilasi- on kohtuvaidlus ja see ei ole seotud seaduserikkumisega. Nt: abielulahutamisel laste ja varade jagamine, pärandi vaidlused. Kuritegu ja väärtegu- on süütegu, mis on seaduse alusel karistatavad. Advokaat ehk kaitsja- jurist, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. 6. Millised õigused kehtivad inimesele, keda kahtlustatakse või süüdistatakse mingis kuriteos? • Kodu ja isiku puutumatus- ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist ilma kohtuorderita. • Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.
päev ei mõjuta. Muidugi mõista peetakse kinni moraalinormidest, et ei tohi tappa ega varastada jne. Need on väljakujunenud juba ammustest aegadest. Eelnevad näited ongi osadest teguritest, mida inimesed järgivad, teadmata, et tegemist on kristlusega. See on lahutamatu osa meie kõigi elust. Me ei saa lihtsalt minna ja tappa kedagi, kui ta on ebameeldiv, kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette, kuid õnneks on sellised teod rangelt karistatavad. Arvan, et üheks suurimaks mõjutajaks minu elus on pühad. Alles paar aastat tagasi sain teada jõulude tegeliku tähenduse. Kristlikule kultuurile mõtlemata tähistame me kõik jõule, lihavõtteid ja ülestõusmispüha. Inimesed tavaliselt ei mõtle miks ja kuidas. Peaasi, et vaba päev oleks. Varem ei mõelnud ma selle peale üldse, kuid nüüd paneb mind mõtlema see, et mitmed vabad päevad on seotud just ühe usuga meie jaoks. Tänu kristlusele saavad
Claudiusele, kelle eesmärgiks oli Hamlet tappa. Igapäevaelu teravas probleemis, koduvägivallas, seisavad pereemad sarnase olukorraga tihti silmitsi, oskamata enesele selgeks teha, kust jookseb piir armastuse ja alandlikkuse vahel. Piirangud, mille on ühiskonnaliikmetele seadnud riik ja valitsus, on selgesti määratletud ning nendest üleastujatele on enamasti tegude tagajärjed teada suuremalt jaolt on need karistatavad. Õigusnormid on kirja pandud ja kättesaadavad igaühele, nende eiramine pole vabandatav. Ent piirangud, mis on meie enda sees, kujunenud ümbritsevate inimeste, keskkonna ja kogemuste põhjal, seavad meid tihti raskete valikute ette. Võimatu on kindlalt väita, missugused käitumisviisid või emotsioonid lubatud on. Iga inimene peab endale selgeks tegema, mis on tema jaoks tähtis,
Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija. ALGAS SS AEG. Tänavakakluste aeg oli möödas, algas koonduslaagrite aeg. 1933 – loodi Gestaapo – salajane riigipolitsei. SD – poliitiline luureorgan SS ja Gestaapo tähtsaim juht oli H. Himmler. 1935 – nn. Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse kodakondsus abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist. Valmistumine sõjaks, välispoliitika: 1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel. 1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu. 1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht 1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga.
12.2005 Balti Misjonikeskuses, Kadriorus. See oli kristlikku muusikat viljeleva bändi esimene esinemine pärast seitset aastat. Uut on nii palju, et kui seni kasutati paljude lugude puhul elektroonilist taustamuusikat, siis nüüd esitatakse kõik lavavariandis. Perekond asutas aastal 1997 telejaama TV1, kuid jäid pärast börsikriisi selle aktsiatest ilma. Sõnajala-vendade firma pangaarvelt käis läbi 1,4 miljardit krooni. 90ndate keskel polnud taolised tehingud Eestis aga karistatavad. Seetõttu jäävad Sõnajalad siin loos igati puhasteks poisteks. Riigikohus tühistas 09.04.2008 otsusega Oleg ja Andres Sõnajalalt välja mõistetud 94,2 miljoni kroonise nõude. Kohus tühistas täielikult Tallinna ringkonnakohtu ning Harju maakohtu otsused 94,25 miljoni krooni osas. Nõude esitas Sõnajalgade poolt enne juhitud ettevõtte AS Ämälärdi pankrotihaldur, süüdistades vendi raskes juhtimisveas. 22.09
õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast Süüteod • Kuriteod • Väärteod Kuritegude astmed • I aste – seadus näeb ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse, juriidilisele isikule sundlõpetamise • II aste – tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus Süüteo Objektiivsed koosseis Subjektiivsed tunnused tunnused
töödistsipliini rkkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: 1) Kohtulik vastutus juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või kohtunik(teatavad haldus- ja tsiviilõiguslikud sanktsioonid) 2) Haldusvastutus juriidiline vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid(politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt kaitsekorra tagamise viisist võib eristada: 1) Karistatavad mõjutusvahendid kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu rikkujale, mõjutada teda ja teisi hoiduma edaspidi sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad mõjutusvahendid üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Peaeesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe
mis on tehtud teisele mehele. Karistused teisele vigastuste tekitamise eest piirduvadki rahalise trahviga, isegi kui kakluse käigus teine mees surma saab. Hetiidi seadustes tuleb tüli käigus tapetud mehe eest hüvitada üks hing. Muidu vigastamise eest on rahaline trahv, ainult kui vigastatkse meest peast, peab vigastaja maksma artslikud kulud ning andma perre ühe hinge kuni vigastatud terveks saab. Ešnunna seadustes on rahalise trahviga karistatavad olukorrad, kus kellegi härg või koer vigastab kedagi ja põhjustab tema surma (seadused 53- 56). Samas hetiidi seadustes on määratud ka rahaline trahv neile, kes vigastavad loomi. Müük ja ost: Hetiidi seadustes on väga oluline müügi punktide juures see, et müüja müüks ostijale omandi õiglase hinnaga, eksimuse korral peab müüja trahvi maksma ning andma omandi ära alghinnaga. Ešnunna linna seadustes on aga müügi ja ostuga seotud 38- 41. Eriti
(Financial Action Task Force) ja Moneyval. Neist viimane on Euroopa Nõukogu ekspertkomitee ja ka Eesti on Moneyvali liige. 4 Nagu juba Al Caponei juhtum näitas, on rahapesu alati ühte otsapidi seaotud maksmata maksudega. Kuritegelikud viisid vara kokkuajamiseks on eelkõige narkoäri, inimkauban- dus, illegaalne relvaäri, aga ka kõik muud tegevused, mis on seadusega karistatavad. Siin ei ole kahtlustki, et teenitud vara tegelik päritolu peab jääma saladuseks ja kuidagi tuleb sellele anda seaduslik vorm, et igapäevaelus saaks sellest ka rõõmu tunda. Samas on terve rida täiesti seaduslikke tegevusi millega raha teenida, kuid kui maksud jätta maksmata, siis on tulemuseks jällegi ,,must raha." Paratamatult tekib küsimus, kas ,,must raha" ja rahapesu käivad alati koos? Millise piirini ollakse lihtsalt maksudest kõrvalehiilija ja
territooriumitega, kodanikkudega, sellega, mis on seal toimepandud. Nt. Tegu on karistatav välisriigis. Võib esineda ka topelt karistamine. Nt. välisriigis on tegu keelatud, kuid karistusähvardust ei ole. Siis meie siseriiklus toetab sellele, et on nii meil, kui ka seal keelatud. Ja rakendatakse meie sanktsiooni, kuna seal ei ole. On rida ,,maailma kuriteod": narkokaubandus, õhusõidukite kaperdamine. Nad on karistatavad (vastutusele võetavad) igal riigil, ükskõik, kus on toime pandud. Meie seadused on kooskõlas RVÕ reeglitega. Side on väga tihe. Üldosa annab kogu KÕ filosoofilise alus (ka tehniline mugavus). Ta sisaldab endas üldisi regulatiivseid sätted ja defineerivaid ja annab teo üldisi aluseid karistuse määramiseks. Ta jaguneb 3 gruppi: · õpetus KarS-is; · õpetus kuriteost; · õpetus karistusest. On sündmus. Tuleb anda talle õigusliku hinde. Algame üldosast. Nt
moraali. Keelustamine oleks ju kõige lihtsam sest tundub, et ühe käeliigutusega saab raskest probleemist lahti. Kuid siin peame endale selgeks tegema mida me taotleme. Kas populistlikku otsust, mis ei lahenda probleemi, ent karistab noori naisi, keda elu niigi on juba karistanud, või otsime siiski sisulist lahendust. Eestis on olemas head seadused, mis juba avaldavad positiivset mõju prostitutsiooni kontrolli alla võtmisele. Keelatud on kupeldamine, karistatavad on kõik prostitutsiooni vahendamise liigid (korteri üür, transport jne.). Karistatav on ka alaealiste prostitutsiooni kaasamine. Probleemiks on see, et neid seadusi rakendatakse veel küllalt tagasihoidlikult. (AIDS-i tugikeskus „Prostitutsioon“. Kasutatud 17.02.2016 http://www.tugikeskus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=81&m_id=257) KOKKUVÕTE
kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo
kurjategija ja hävitanud kordi rohkem inimesi veel ammu enne Hitleri võimuletulekut, nii et Hitler võinuks teda vaid kadestada. Kummaline on ka see, et Stalin karistas hitlerlasi, kelle ta ise oli võimule aidanud, materiaalselt abistanud ja kuritegudele tõuganud. Ja mis veelgi jahmatama panevam fakt - sõjasüüdlaseks sai ka N. Liidu otsene ohver Soome... Nürnbergi kohus süüdistas Reichi juhtkonda Nõukogude Liidu vastu vallutussõja alustamises. Kui sõjakuriteod olid karistatavad juba Esimese maailmasõja ajal, siis paljud juristid on hiljem väitnud, et vallutussõja alustamine ei olnud 1939.-1941. aastal kehtinud rahvusvaheliste seaduse alusel kriminaalkorras karistatav. See tähendab, et Saksa agressorid rikkusid küll Briand-Kelloggi pakti, rääkimata eetilistest põhimõtetest, kuid sõjasüütajate kriminaalkorras vastutuselevõtmiseks teo toimepanemise ajal vastav õigusnorm puudus. 1933
teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - nõiad ja teadmamehed Antiikajal/keskkajal - filosoofid ja arstid Psüühika avaldub: objektiivselt - käitumises ja füsioloogilistes ilmingutes, ajus objektiivselt mõõdetavad protsessid subjektiivselt - vaimsetes elamustes ja kogemustes, isikupärane õiguslikult karistatavad vaid objektiivselt fikseeritavad, tegelikult toime pandud õigusvastased teod. Subjektiivse külje tundmise tähtsus: üks ja sama käitumine võib seostuda erineva subjektiivse sisuga sarnase subjektiivse sisuga seisnud või tunnetus võib seostuda erineva käitumisega käitumise tõlgendamisel tuleb sageli tugineda subjektiivsete elamuste ja kogemuste uurimisele ja hindamisele, sest see võib olla ainus objektiivse käitumise tagamaa
(5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse eesmärk Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku karistamisel on vähemalt kaks ülesannet: · mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest;
distatava lõplikuks karistuseks NS artikli 225 lõike 1 alusel mõistetud karistus. Kui võrrelda kirikuvara vargust ja tavalist vargust NS artikli 1655 mõistes, siis kõige rangem karistus NS artikli 1655 alusel oli arestimajja saatmine kuni neljaks aastaks. Seadusandlik võim oli loonud 19. sajandi I poolel süsteemi, kus kirikuvara vastu suunatud süüteod olid hoopis olulisemad ja raskemalt karistatavad kui muud vargused. Moodsa UNS eesmärk oli aga selline süsteem ära kaotada ning muuta kirikuvara vastu suunatud süüteod üldisteks varavastasteks tegudeks. Säilitades NS-s kirikuvara vastu suunatud süütegude normid, hoidis tsaariaegne seadusandja vanaaegset koosseisulist süsteemi jätkuvalt käigus. UNS uudsus ning idee uuendada riigi karistusõiguslikku ja -poliitilist süsteemi jäi realiseerimata. 19
põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas
vaja oli võidukat sõda. Inimsusevastased kuritööd Saksamaal Hukati Hitleri konkurentse ilma kohuta ja natsidele ebameeldivaid isikuid. Hakati taga kiusama juute. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduses kui kultuuri vallas. Neilt võeti ära kodanikuõigused ja sellega kaasnevad õigused. Nad võisid olla üksnes riigialamad. Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, nende abieluvälised vahekorrad karistatavad. Terroriseeriti kõiki, kes olid natsistliku valitsuse või Adolf Hitleri vastu.
kohustused; kodanikuõigused) b) Sisu alusel (Vabadus- ja võrdsusõigused, kaitseõigused) Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele. 3. Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses Parlament, saadikud, õiguskantsler 4. Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid kuriteod ja väärteod. 5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad? Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu
arreteerimised. Neid hoiti vangistuses ilma kohtuotsuseta · Juudid eemaldati riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati nende tegeust majanduse ja kultuuri vallas. · Juutidelt võeti kodakondsus ja sellega kaasnevad õigused nad võisid olla riigi alamad ehk siis pidid endiselt makse maksma. · Abielud aarialaste ja juutide vahel olid kehtetud, abieluvälised vahekorrad karistatavad · Holokaust massiline juutide tapmine 17. Kultuur 1920. aastatel · Hakkas kujunema kaasaegne maailmapilt · Tehnika tungis olmesse · Naine astus ühiskondlikku ellu taheti end vabamalt tunda. Kleidid muutusid lühemaks, rõivas muutus kergemaks ning kulus vähem materjali. Naiste jalad omandasid suurema tähtsuse siid- ja võrksukad. · Naised hakkasid juukseid lühikeseks lõikama poisipea populaarsus
Laasik oli haige, seega pidi Sirkel minema Laasikule ideest rääkima. V ptk Rikkus & vaesus, mida sirkel märkab. Laasik elas Tarabella tänaval, mille nimega meenus talle soomes käik isaga. Seal ta ol kokku puutunud ärimehega Isand Soobe, kes rääkis oma kahe sõbraga ühele vahemereäärsele saarele odava hotelli ehitamisest ja raha teenimisest. Jäi mulje, et ta oli rikkas tänu igasugustele pisipettustele (mis ei ole karistatavad), kavalusele ja oskusele inimesi mõjutada. Soobe lubas tulevikus võtta väikse Jaagu(Sirkli) saarele kuberneriks (kindralkubernerile alluv kõrgeim haldusametnik teat. Piirkonnas), kui ta on piisavalt TUBLI. Ja seda tublidust testis ta ka sellega, et lasi Jaagul oma sigaretid üle tollipunkti toimetada, et Soobe tollimaksu ei peaks maksma, kuna lapsi ju ei kontrollita. Jaak täitis käsu, järelikult oli ta ka tubli.
juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed – teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi – rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine – reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte karistamine leppe rikkumisel) Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1
2. formaalne karistusseadustik – menetlusseadustik, regulatiivne 3. Kriminaaltäitevõigus – regulatiivne, sätestab reeglid kuidas mat. Õ sisu tuvastada ja kuidas seda kohaldada. I Põhikaristusõigus II Harukaristusõigus • KarS Kõik need eriseadused, mis näevad ette • Aalaealiste mõjutusvahendite seadus. karistatavad teod. Al 14. aastast saab vastutusele võtta, kui aga Karistatavad teod jagunevad: nooremad panevad toime kooseisupärase Süüteod: õigusvastase teo. Nende suhtes tuleb ka mingeid 1. Kuriteod – kõik asuvad KarS, väljaspool pole meetmeid rakendada. ühtegi kuritegu. Põhikaristus rahatrahv või vangistus. Jur isikutel rahatrahv või
kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustikuga sai alguse oluline pööre karistusõiguses. Kogu karistusõigus muutus tunduvalt kaasaegasemaks ja euroopalikumaks. Uue seaduse järgi jagunevad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on kriminaalkorras karistatavad teod, mis on sätestatud karistusseadustikus ja millede eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus või rahaline karistus. Väärteod on kergemaliigilised süüteod, mis enne karistusseadustiku jõustumist kandsid nime haldusõiguserikkumised. Väärtegude menetlus käib väärteomenetluse seadustiku alusel. Kriminaalprotsess ei seisne ainult kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse kaitses. Harvad pole juhused, kus õigusabi vajab kuriteo läbi kannatanu
Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja. - Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused. - Hälbiva käitumise kategoriseerimine. - Usk, et inimest on võimalik mõjutada teisiti käituma. III etapp: alates 1950ndatest - Tähelepanu inimeselt tema toimepandud teole. - Rünnak kinniste asutuste vastu, riigi rolli vähendamine. - Alternatiiv-karistusmeetmete otsimine. - Kurjategija integreerimine kogukonnast väljaheitmise asemel. Mitteformaalne sotsiaalne kontroll 20. sajandi teisel poolel institutsionaalse kontrolli kriis
nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. 11.2 Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? 12. Kohtkorraldus 7.1 KOHTUVÕIM KUI ÜKS VÕIMUDE LAHUSUSE ELEMENT Kohtuvõimu sõltumatus on võimude lahususe üks olulisemaid komponente. Kohtuvõim peaks olema selgelt eristatud nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust ja neist mõlemast sõltumatu sellisel määral, et ta võiks neid kontrollida ning tagaks kohtuvaidluste erapooletu ja seadusega kooskõlas oleva lahendamise. 7.2 KOHTUTE LIIGID Kohtusüsteem koosneb: 1) maakohtutest ning halduskohtutest;
Süüteod on loetletud karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena, rühmitatud peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele. 37. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki vahel, kusjuures ühes peatükis on üht õigushüve kaitsvad süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju · Ringkonnakohtud (2 tükki) arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna
Soovitame sõlmida kindlasti reisikindlustuse, mis tagab meditsiiniliste teenuste ja vajadusel erakorralise kojusaatmise eest tasumise. Peruu mõnedes piirkondades, kus enamuse moodustavad indiaanlased, võib raskusi olla nii hispaania- kui ka inglise keelega, sest kohalikud räägivad üksnes mõnda indiaani keelt. Viimastel aastatel on Eesti kodanikke Peruus arreteeritud seoses narkootikumide smugeldamisega. Kõik narkokuriteod on Peruus rangelt karistatavad ja karistusmäärad on pikad. Peruu kinnipidamisasutuste tingimused ei ole võrreldavad Euroopa omadega. Seetõttu pakkige alati oma reisikott ise ning ärge kunagi võtke kellegi palvel tema asju tollipunkti kaasa. 5. VAATAMISVÄÄRSUSED 5.1 Titicaca järv Kõige kõrgemal asuv suurte laevade poolt laevatatav järv on Lõuna-Ameerikas asuv Titicaca, mis asub enam kui 3,8 km kõrgusel merepinnast ja on peaaegu 8400 km2 suur.
tegemisega altkäemaksu võtmiseks. Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. 24. Kuriteo varjamine ja mitteteatamine kuriteost, nende eristamine ja eristamine kaasaaitamisest. § 306 Kuriteo varjamine Õigushüve - õigusemõistmine, karistatavad teod on õigusemõistmise takistamine. Objektiivne koosseis on tegevus , mis seisneb I astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamine. Varjamine võib seisneda erinevates tegudes või tegevusetuses, mille eesmärk on raskendada teo või toimepanija avastamist või kuriteo asjaolude tõendamist. Subjektiivne koosseis: eeldab tahtlust. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (peab võimalikuks vastava asjaolu saabumist).
6. Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. · Riigiõigus · Haldusõigus 1. Üldosa 2. Eriosa õigusaktid teatud valdkonnas nt liiklusseadus, kesskonnaseadus jne. · Maksõigus · Menetlusõigus 7. Karistusõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Karistusõigus on õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena. Selliselt määratletuna on karistusõiguse eesmärgiks kaitsta ühiskonna põhiväärtusi ning tõkestada ning tõkestada kuritegevust
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3
Seega peaks tabelist olema väljaloetav seadusandja mõte, kus kohtule jäetakse narkootilise aine käitlemise puhul karistuse määramise võimalus vastavalt õigustundele, samas piiratakse alaealise tarvitamisele kallutamise puhul karistusemääramist võimalikult palju. Euroopa Nõukogu raamotsus 2004/757/JSK Raamotsuse teine artikkel kohustab liikmesriike vastu võtma meetmeid, et karistatavad oleksid järgnevad õigusvastased teod: a) ,,uimastite tootmine, valmistamine, ekstraheerimine, ettevalmistamine, pakkumine, müügiks pakkumine, turustamine, müük, kättetoimetamine mis tahes tingimustel, vahendamine, edasisaatmine, transiit, vedu, import või eksport"; b) ,,unimaguna, kokapõõsa ja kanepitaime kasvatamine"; c) ,,uimastite hoidmine või ostmine, pidades silmas üht punktis a loetletud tegevustest";
• Vastutusel on keskne osa mõlemas. – seaduslikud kohustused • ka võlasuhted, VÕS – moraalsed kohustused Moraalne vastutus: kes on rikkunud, kes on süüdi, kes heastab jms. Moraalne vastutus: Põimunud õigusega: – kattuvad süüdimõistmise korral – samad alused Paralleelne õigusega: – Kui seadus ei reguleeri teatud tegusid – Kui teatud teod ei ole karistatavad – Eneseregulatsioon – Uued valdkonnad – Kogukondlikud normid Moraalse vastutuse all mõeldakse tavaliselt asjaolu, et subjekti moraalselt oluline tegu (või muud laadi entiteet) õigustab kiitust või laitus (või muud kohast reaktsiooni) olgu siis teistelt või subjektilt endalt. Vastutuse subjektilt eeldatakse tavaliselt teatud laadi kontrolli oma tegude üle. Sageli samastatakse moraalse vastutuse subjektid isikutega. Vastutuse
võidelda tegusalt demokraatliku riigihaldust ähvardavate ohtudega ja korrigeerida puudujääke õiguslikult mõjutatud tegelikkuses.*17 Kuigi haldusametnikud ei asetse parlamendi vahetu kontrolli ja karistamisvõimaluse all, võtavad nad siiski vastu otsuseid selle kohta, kas ja kuidas riigivõimu teostada ning peavad seetõttu olema selleks demokraat- likult legitimeeritud, s.t kontrollitavad ja vajadusel karistatavad.*18 Haldusotsuste demokraatlik legitimatsioon tuleneb eelkõige halduse seotusest seaduse ja õigusega, sest põhiseaduse §-ga 3 lubatakse riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. See tagab §-s 1 manifesteeritud rahvasuveräniteedi tegeliku toimimise, sest ainult siis, kui ekseku- tiivvõim on seotud seaduse ja õigusega, saab olla kindel, et ka kõik haldustoimingud tulenevad rahva tahtest.*19
maakonnas. 11. Väärtegu - mis on karistused, mis eripära? Väärtegu on süütegu, mille põhikaristuseks on rahatrahv (3-3000 trahviühikut, jut. isikule 32-32 000 €), arest (kuni 30 päeva) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Väärtegude puhul on eripäraks mõningatel juhtudel ettenähtud lisakaristused, näiteks loomapidamisõiguse äravõtmine. Väärteona on karistatavad nii kavatsetud kui ettevaatamatusest tingitud tegu. Karistatav on üksnes täideviimine (1) Vä ä rteomenetlusõ igus kehtib fü ü silise ja juriidilise isiku kohta. Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik- õ igusliku juriidilise isiku suhtes. (2) Isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus võ i vä lislepingus ettenä htud eesõ igused, võ ib Eesti vä ä rteomenetlusõ igust kohaldada vä lisriigi
sätestab et süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus,veel on ette nähtud motiiv ja eesmärk. Subjektiivsed tunnused puudutavad eelkõige isiku teadmist ja tahtmist süüteo objektiivsete tunnuste suhtes.Vastavalt § 15 lg 1 on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu kui eriosas ei ole ette nähtud vastutust ettevaatamatu kuriteo eest.Kirjeldatud tahtluse nõue kehtib üksnes kuriteo kohta ega puuduta väärtegu kuna § 15 lg 3 sätestab et väärteos on karistatavad nii tahtlike kui ettevaatamatute tegudena. KarS i järgi vastutus ettevaatamatu kuriteo eest saab järgneda üksnes siis kui KarS i eriosas eraldi § kriminaliseeritud sama teo ettevaatamatu tegu.KarS i kohaselt tuleb tahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Seetõttu ei ole tahtlusena vaadeldaval isikul enne või pärast süüteo toimepanemist süüline euhtumine. Tahtlus ja selle liigid Tahtlust võiks defineerida nii et s.o
täitmist. Haldusdirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara kasutamist, valmistab ette eelarve eelnõu (koos esimehega). Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid. KARISTUSÕIGUS Karistused Karistusõigus on õiguse haru, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad, ja kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Mõiste karistusõigus on Eesti õigussüsteemis kasutusel 2000. aastast, mil toimus Eesti karistusõiguse reform ja 1. septembril 2002 jõustus Karistusseadustik (KarS) ja kaotas kehtivusse seni kehtinud Kriminaalkoodeks.
järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit, samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati need õigusharud kriminaalõigus ja halduskaristusõigus ja loodi uus õigusaru karistusõigus.
Moraal ja õigus on sageli põimunud- kõige olelusemad moraalinormid on saanud seadusnormiks Ka seadustel ja õigussüsteemil n omad eetilised alused Selge regulatsioonisüsteem on olemas vaid seadusnormidel Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud (heidetakse ette karistuste puudumist) Moraalne vastutus Põimunud õigusega: * kattuvad süüdimõistmise korral * samad alused Paralleelne õiguseg: *kui seadus ei reguleeri teatud tegusid *kui teatud teod ei ole karistatavad (hukkamõist saab osaks, kui karistust ei saa anda) * eneseregulatsioon *uued valdkonnad * kogukondlikud normid 9. Isiku staatus kommunikatsioonieetikas. (Avaliku elu tegelane; haavatavad grupid.) Avaliku elu tegelane peab teadma, et teda jälgitakse rohkem meedias, käituma sellele vastavalt. Ei tohi rikkuda tema eraelu põhjendamatult. Avaliku elu tegelane: *poliitiline ja majanduslik võim *teenib elatist enda eksponeerimisega *privaatsus on vähem kaitstud
Drissi venna puhul oli tegemist lausa kriminaalse hälbega, sest ta tegeles narkootikumidega ning käis ringi kahtlaste tüüpidega, kes olid samuti narkoärikad. Drissi vend sattus ka politseijaoskonda, kuhu siis Driss talle järele läks. Drissi puhul oli tegemist rohkem deviantse hälbega, sest peale vanglas olekut ta enam millegi kriminaalsega ei tegelenud. Ta ei käitunud nii nagu hästipeetud inimesed. Teda ei hoolinud teiste arvamus ning need kõrvalekalded normist ei olnud seadusega karistatavad. 2.6. Sotsiaalne stratifikatsioon Filmist on võimalik välja tuua erineval positsioonil olevaid gruppe. Esimese näitena võib tuua selle, kuidas Driss läks rikaste majja endale allkirja saama. Töötajate esimesed reaktsioonid ei olnud kuigi meeldivad, sest Driss käitus väga ebaviisakalt ning kohe kindlasti ei vastanud ta nendele käiutmisnormidele, mis selles majas kehtisid. Kui liikumispuudega peategelane otsustas palgata lõtvade elukommetega mustanahalise
väljasaadetud talupoegade poolt rajatud Rõzkovo küla, mis asub samanimelise järve ääres umbes 220 kilomeetrit Omskist loodes. Sellest sai mitme eesti küla emakoloonia, kuhu pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1822. aastal hakkas tulema ka eestlasi34. 1845. aastal ilmunud tsaari ukaasi järgi tuli väljasaadetud luterlased koondada omaette küladesse, et nad võiksid rajada oma kogudusi. Rõzkovosse koondati väikesed süüalased, suuremad karistatavad aga Ida-Siberis asuvasse Minussinski piirkonda. Kuigi Rõzkovo küla laastas 1848. aastal tulekahju ja osa preestrid rändas mujale, suurenes soomlaste, eestlaste, lätlaste, (soome) rootslaste ja sakslaste juurdevool: keskmiselt saabus 50-60 inimest aastas. 1859. aastal oli Rõzkovos 1653 asukat, neist 299 pagendatut, ja kolmes koolis õppis vastavalt 52 eesti, 39 läti ja 36 soome last 35. 1861. aastal saadi juba
annaabi.ee 
