Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas vajame piiranguid ja piire? (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kuid kas on neid üldse vaja?
  • Mis saaks kui seadused üldse tühistada?
Juba maast madalast õpetatakse meid elama reeglite järgi. Kui lapsepõlves ütlesid vanemad, mida teha võib ja mida mitte, siis nüüd hakkavad üha enam meie elu vormima seadused. Kuid kas on neid üldse vaja? Miks me ei või olla täiesti vabad?
Peresisesed reeglid on olnud pikka aega tähtsaimad piirangud, mida me teame. Ema ütles, kui palju kommi süüa tohib ning keelas puutuda ravimeid. Hoiatati, et õues üksi liiga kaugele ei mindaks ning hoiduda võõrastest inimestest ja nende pakutavatest asjadest. Oma vanemaid tuleb austada ning neile ei tohi vastu hakata. Kodutööd tuleb ära teha ning õppida hästi. Taskuraha jagatakse tavaliselt plaani alusel. Veidi vanemana lubati kauem väljas olla, kuid siiski pidi kindlaks ajaks koju jõudma. Need perekonnas loodud reeglid õpetavad inimest hilisemas elus järgima ka teisi, riigi poolt seatud piiranguid.
Ühe osa inimest ohjeldavatest reeglitest moodustavad eetika ja moraal . Need määravad, mida peetakse ühiskonnas heaks ja mida halvakspandavaks. Suurem osa eetikareeglitest on maailmas universaalselt tuntud ja aastasadu vanad, nagu näiteks viisakas käitumine ja abivajajate aitamine. Lastelt oodatakse , et täiskasvanuna toetavad nad ka oma vanemaid. Nende põhimõtete vastu eksimine võib näidata inimest isegi halvemas valguses, kui isikut, kes on seadusevastaselt käitunud. Mõte, et väära teo tegemine võib jätta kauaks ajaks häbipleki külge, paneb iga südametunnistusega inimese enne selle tegemist kõhklema.
Seadused panevad täpselt paika, mis on lubatud ja mis keelatud. Näiteks alkoholi ja sigarette tohib ainult müüa alates 18 aastat vanale isikule. Narkootikumide omamine ja kasutamine on seadusevastane, nende levitamine veelgi suurem kuritegu . Sellised süüteod nagu varastamine ja röövimine on olnud läbi aegade karistatavad. Minevikus oli kombeks vargaid karistada käe maharaiumisega, siiski nii brutaalselt enamikes maades enam ei toimita. Kuigi vastavad keelud on olemas, arvavad mõned ikkagi heaks astuda neist piiranguist üle. Mis saaks, kui seadused üldse tühistada?
Kujutage ette maailma ilma piirideta. Absoluutselt kõik oleks lubatud, riik vaataks kõigile tegudele läbi sõrmede. Kuritegevus lokkaks, varem keelatud, nüüd lubatud ained leviksid. Alkoholi kuritarvitataks pidevalt ning hakatakse tegema utoopilisi asju, mida mõistusel on vähegi võimalik välja mõelda. Valitsevaks jõuks saavad need, kes võimuvõitlustes peale jäävad. Kui pole seadusi, pole vajadust ka inimesi kontrollida. Terroristid saaksid vabalt täita oma eesmärgid ning nad hakkaksid maailma ümber korraldama enda nägemise järgi. Pole vaja palju juurelda aru saamaks, et piirideta ja reegliteta maailm langeb peagi kaosesse.
Karistamatuse tunne on üks kõlvatumaid inimese omadusi üldse. Me oleme pidanud läbi elama mitmeid perioode , kus piirangud on olnud karmimad ja leebemad, kuid ühes peame me nõustuma: seadused ning hirm karistuse ees hoiavad enamikke inimesi tegemast halbu asju.
Kas vajame piiranguid ja piire- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ndrez Õppematerjali autor
Kirjand 406 sõna

Juba maast madalast õpetatakse meid elama reeglite järgi. Kui lapsepõlves ütlesid vanemad, mida teha võib ja mida mitte, siis nüüd hakkavad üha enam meie elu vormima seadused. Kuid kas on neid üldse vaja? Miks me ei või olla täiesti vabad?

Peresisesed reeglid on olnud pikka aega tähtsaimad piirangud, mida me teame...

Ühe osa inimest ohjeldavatest reeglitest moodustavad eetika ja moraal. Need määravad, mida peetakse ühiskonnas heaks ja mida halvakspandavaks...

Seadused panevad täpselt paika, mis on lubatud ja mis keelatud...

...minevikus oli kombeks vargaid karistada käe maharaiumisega, siiski nii brutaalselt enamikes maades enam ei toimita...

Kujutage ette maailma ilma piirideta. Absoluutselt kõik oleks lubatud, riik vaataks kõigile tegudele läbi sõrmede. Kuritegevus lokkaks...

Karistamatuse tunne on üks kõlvatumaid inimese omadusi üldse...

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

põrkumise korral. · Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal. Põhiväärtused · Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu. · Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast. · Erinevad kombed ei tähenda alati, et neis kultuurides on erinevad põhiväärtused, vaid et need lihtsalt väljenduvad erinevalt. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt. Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. 3. Moraaliobjektivism Kas on universaalseid moraaliprintsiipe? Millest sõltub moraal? · Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? · Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? · Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?

Eetika
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Edaspidi üritas Heike selliseid tülisid Õppinud järjest paremini liikuma (roomama, käima), soovis vältida. Melanie sai enamasti kõik, mida ta soovis. Nii jonnimine Melanie oma ümbrust tundma õppida. Nõnda tõmbas ta jäi ka jonnimist vähemaks, sest Heike ei suutnud on märk Mallid ükskord laudlinast tuge otsides laualt maha kõik klaasid ja lapsele kehtestada mingeid piiranguid ega reegleid. Et välja- e kujunevast tassid. Nii selle äparduse kui ka teiste "häirivate Heike oma mugavuses enam ebameeldivasse omandamine oma minast

Avalikud suhted
Kriminoloogia konspekt
66
doc

Kriminoloogia konspekt

KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel ­ märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast

Sissejuhatus õigusteadusesse
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

Käitumine ja etikett
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Sellist madalamat iha (oma vara laiendamisele) suudab ohjeldada vaid filosoofia, madalamal tasemel muusika. · Kommunismi ülimuslikkus mittekommunismi ees tuleneb filosoofia ülimuslikkusest mittefilosoofia ees Demokraatia iseäralise veana nägi Platon ebakompetentsust (see on probleem tänaseni, et puudub mehhanism, mis tagaks ekspert-teadmiste teostumise). Platon demokraatiast ­ vabadus, sallivus, paljusus, igaüks elab nii kui tahab. Mõneks ajaks on see vabadus hea. Piiranguid veel vähem kui oligarhias, keegi pole sunnitud valitsema või olema valitsetud, inimene võib elada rahus, kui linn on sõjas, kurjategija ei karda karistust ja teda ei panda isegi vangi, valitsemistavad on pea-peale pööratud ­ poeg on isale autoriteet, ei karda isa, õpetaja kardab õpilasi, need ei hooli õpetajast. "Isegi koerad ja hobused ei astu kõrvale, kui inimene vastu tuleb." · Demokraatlik inimene ei hooli õieti millestki, on kaootiline ­ kord teeb sporti, siis joob ja

Õigus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

näiteks matemaatika, loodusteadused, ajalugu, esteetilised ained ja eetika. Seda sellepärast, et iga teadus näitab oma nurga alt, mis maailm on; iga laps peab nende spetsiifiliste vormide abil maailmast ja iseendast ettekujutuse saama. Integreerimine ei ole mitte väline, vaid sisemine toiming (enne aga peab olema, mida sisemuses integreerida). Ka Blenkin ja Kelly (1981) suhtusid integreeritud õppekavasse, mille raamiks oleksid erinevad õppeainete piire ületavad tervikteemad, kriitiliselt. Nende arvates moodustavad tervikteemad kergesti segapuntra, kui neid mingi suunava taustsüsteemi alusel ei korrastata. Dearden (1976) heitis ette ka seda, et informaalse kooli teoreetiliseks aluseks võeti psühholoogia ja sotsioloogia, mitte aga pedagoogika. Laps ei ole nagu taim, mida kastetakse, toetatakse ja väetatakse. Vabakooli liikumine Free Schoolmovement sündis Ameerika Ühendriikides õpetajate ja lastevanemate koostöös.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Saatanlik piibel
107
doc

Saatanlik piibel

detsember, 1976(XI Anno Satanas) Saatanlik Piibel SISSEJUHATUS See raamat on kirjutatud seepärast, et iga brosüür ja paber, iga ,,salajane" kirjutis, kõik ,,ülihead tööd" nõidusest (mõningate eranditega) pole midagi muud, kui vagatsev pettus ­ süüst tingitud ekslemised ja varjatud jama, mille on kirjutanud maagilise õpetuse kroonikud, kes pole võimelised esitama või ei soovi käsitleda teemat objektiivsest vaatepunktist. Kirjanik kirjaniku järel püüab valge ja musta maagia piire määrata. Neil on õnnestunud asi nii keeruliseks muuta, et tulevane maagiaõpilane teeb end lolliks, kui liigutab mõttetult laua kohal Quija plansetti, seisab pentagrammi sees lootuses näha deemonit, loobib jõuetult I-hingi raudrohurootse või halvaks läinud soolapulki, segab kaarte, et ennustada tulevikku, mis on igasuguse mõtte kaotanud, osaleb seminaridel, mis tema enesehinnangule ja ka rahakotile halvasti mõjuvad, ühesõnaga teeb ennast täielikuks idioodiks kõigi nende silmis,

Maailmavaateõpetus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

sünnijärgselt   enam   muuta   (kuigi   leevendada   on   võimalik).   Need mõjutused on algselt pärilikud. Näiteks teatud anded on sünnieelselt saadud pärilikul teel oma vanematelt. Väliste mõjurite all mõeldakse eelkõige   sotsiaalseid   arengufaktoreid.   Nendeks   on   erinevad ümbruskonna   mõjutused,   mis   on   täiendatud   kogemustega   oma välismaailmast   ja   iseendast.   Piir   pärilike   ja   mittepärilike   mõjurite vahel   on   segane.   Muutused   maailmas   toovad   kaasa   muutusi   meie sisemuses. Näiteks tüdruk, kes oma olemuselt on rõõmsameelne toob kaasa positiivse pöördumise tema poole, sellega kinnitame tugevamalt veel   tema   usaldust,   et   taoline   käitumine   väärib   tunnustust.   Koos sellega   tugevneb   tema   eneseusaldus   ja   ta   katsub   sagedamini   nii

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun