Jaan Kross "Wikmani poisid" (3)

5 VÄGA HEA

„ Wikmani poisid“ (Jaan Kross) 1988
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool ), õppemaks: igal poolaastal 40 kr., käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast)
10 klassi õpilased

Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atašee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)

Jaak Sirkel (klassi priimus, isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet , elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda,

Riks / Richard Laasik – (tüsedapoolne, tumedad kulmud, helehallid silmad, kehvast kodust, parimaid õpilasi, süstemaatiline, mittu tuupur, huumor oli nõrk külg, isa oli olnud Kopli laevatehase puusepp, suri südamerabandusse, vabastatud õppemaksust, teenis raha harjade valmistamisega, annab emale 30 kr kuus, õde Ella, vaielda ei olnud temaga mõtet, sihikindel, ei oska võõraste seltskonnas seletada (ei taha), üleolevalt tõsine, ohtlikult tark, vaene palgatööline (proleet)

Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg

Paal -

Pukspuu Juss /Juhan – huligaan, taheti koolis välja visata , enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg (isa surnud, elab ema ja kahe õega), elab kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud

penteri karla

vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas , vastutamisevajadus, korrektsus , vaikne, süüdlaslikum enesetunne, prillid , unistavad silmad, punane tütarlapsesuu, raadioringi hing, )

Penn / Penno (hea korvpallur , lobamokk, ei löönud millegi ees risti ette, miljonäripoeg, sõbraliku rahvameheliku olekuga -ladna, aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne, dünaamiline, komejantiv, loge suhtumine õppimisse, seltskondlik positsioon, klaverivabrikandi poeg, realist, psühholoog)

Pallo

kelder – loodusloosõber, punapäine, nähvitsanäoline,

siku

Friedrich Terrepson (ei pidanud klassi asjadest ema ees suud , ema oli lastevanemate nõukogu raudvara , doktori poeg, tedretähniline)

Linkman (liiga pirtsakas, kergesti haavuv, riigikohtuniku poeg, üleolev albiino, kapriisne , hüüdnimi: Valge Luich, jänesesilmad

Ralf Tummel/ tumbu (liiga heasüdamlikult loll, abistamisind, veinikaupmehe poeg, atleetiline võsu, „süütalastepäeval sündinud“ , hallid punnsilmad, )

Jauram (tõmmu, igavene narr)

Felix Rand

Kristjan Koorman – pikk koorman, punane kräsujuus, tedretähniline, elas Nõmmel, tedretäheline naljavend, pikk ja kõhn, sai 18.a, isa ärimees (soome spordiriistade esindaja)

Mikk

Peep

Joosep Maim – joodik , täiskuunäoga, isa kunstnik, joonistaja

Padar – tuim

Riibus - tuim

(11 klass)Haaviksoo – hüüdn: Köster, hommikupalveklaver, sallimatu ,

kõmmo
Õpetajad / vanemad inimesed
paul paljaspea/ härra Tiimus - filosoofia, ajalugu
Tooder – kirikutegelane , kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug,
Preili jakovleva – e Viruskundra , inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM , peaaegu sale , sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik
Tädi melaanie – kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees ), elasid kooli keldrikorrusel
Härra Johan Wikman – direktor . Tipp- topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae , küllalt sale, jämedakaelaline. Sildeaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid , jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/ humoorika / hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton ), direktor suudab panna õigel ajal pidurid peale (lk 12), oma ideaalidega jahmerdamises pisut napakas, oma mõistmatus ja häälekas moraalinõudlikkuses pisut liigas abielus, teda austati väga, kuna isegi ta sõpru austati tema enda pärast(lk 212 vana), põhiline soovitus/õpetus poistele (lk 368 üleval vana)
Kondiiter / magister Saul – väike, pruntja kehaga , alati must pintsak ja väga kitsad mustad püksid, titesuu, nöbinina, lapsemeelsed silmad, liigutused napakad, üle 40, temasse suhtuti ebatõsidusega,
Doktor saar – kooliarst, tahe (meeldiv, viisakas, toekas), asjatundlik, väga pikk ja kõhn, napisõnaline, järsud sõnad
Härra Viktor Hellmann – füüsika õp. „Brasiilia Tolmuahv “, põhjalik, üleolev, kõhn, vaiksehäälne vanamees , peenike kortsus kael, kuldraamilised prillid, roosakas -hall nägu, pruunid silmad. Õp omal kahel viisil (lk 47 üleval). 200 kr kuus palka. Autoriteet., 75. a ja klassile teravate märkuste tegemine(lk 296),
Härra Markson – e Plebs . ladina keele õp, umb 50, hall ja kergelt kortsus ülikond, ümarik nudipea, hallid rinnakarvad paistsid, romanist (romaani filoloog)
Kapten vint – riigikaitse õp, saks.
Andrejev – vene keele õp, Siimoni kiriku preester
Härra wezeler – saksa keele õp
Magister kõiv – Kirjanduse õp, (Kõtsberg) noor õp, peaaegu 30, närviline, rabe (kärsitu), kipakas (ebakindel), paksud prillid, kiitsuke nägu, püstikargavad kulmud, imponeeriv (aukartust äratav), tundis keele „heledust“ jm (lk 92), pruunid silmad, klassijuhataja
Õp Roop – Kaubandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja, Vaimukultuuri Ühingu kuraator (ametlik järelvalvaja).
Ruudu Mättik – lauluõpetaja, kahupea, sametlips, igirahulolematu hääl
Pr paadre – keemia õp, hallipäine, hajameelne
Madame Lüllii – alevikupoodniku tütar Lõuna-Mulgimaalt (käinud Pariisis), Tallinna kreaamikateahse direktori pruut , ei olnud peentuseja ega suurutseja, trullakas daam, parfüümipilv tema ümber, põrisev R, punastas intensiivselt,
Inspektor Ambel/ Tintman – matem. Õp, kooli järelevaataja, politseiinspektor, direktori kohusetäitja, järjekindel, ebamusikaalne
Magister Pahkla- keh.kasv õp, üle 40
Weseler/Kiks – saksa k õp, pensionile
II osa ( 11klass )
Krafft – kõhn, päevitunud, nudipäine
Härra Prikk – looduslooõpetaja, väike, teravad püksiviigid
Peeter Puhm – „ Tubli on“, hüüdnimi: Tuhm , koolinõunik, kolonel, töötas haridusministeeriumis osakonnajuhatajana, uus direktor, suur, tüde, imepisikesed sinised silmad, pisike suu, suur kahvatu jämedalõualine nägu, kodanikuõpetuse õpetaja, tuiav samm, minevik (lk 289 vana),
Härra Palmeos – maastikumaalija, portretist, joonstamise õp,
Hr trump - kosmograafia
Onu August – sirkli ema vend/onu. Poeg Harald.
Maria – kioski müüja, „maria juures“. Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tušitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad.
Kordnik Tults – unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik
Isand Sooba – nägi välja nagu vana indiaanlane , ärimees, eesti rikkamaid mehi, tema naine Tarabella (tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik)
Härra keerme, härra põld – insenerid rongis
Birkenfeldt ja volkov – linna ehitusosakonna mehed (olid)
Aino pukspuu – jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel , julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev
Virve Pukspuu – jussi kaksikõde(noorem), ilus, lapselik figuur, väike pea, väike ümarik ja õhetav nägu, peenike kael, heleblond juus, ilus loomulik lokk (liiga lühikesed.. (lk 81), lemmikinstrument flööt, õpib neljandat aastat, tumepruunid silmad
Johanson – 8ndast klassist , narr, trügib esinema , 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet , terav keel
Aabel – 7. a, Tooderi poeg
Paljasjalgne Tõnisson – pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu
Brita – peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja , üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut
Tiia – felixi pruut, nohune
Maila – Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar
Suur-Tiia – Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar
Renate – Maila klassiõde, isa on pudupoodnik
Doktor Friedrich Kappel – kunagine riigivanem
F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor
Preili Emilie – Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline
Aadu Vöölman – 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant
Hilda Sirkel – Jaagu ema
Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud
Selma mänd – pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp
Direktor Kuusik – Kusti gümn dire
Aleksander/Sass Sepman – tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega , alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor,
11. klass (I osa)
Jaak veermaa (irvhammas, keemiageenius, 11. klassist)
Lukk – priimus
Vaarak – klaveripoiss, pikk, valget verd
I ptk – direktorist pisut. Sissejuhatus. Hommikused jumalateenistused vms.
II ptk – põrgumasin, 10 klassi temp Tooderi vastu, magneesiumi ja tiku abil pisike plahvatus. „ hiir “ paberikorvis, pukspuu nurgas. „Meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht peab olema surematus !“ Wikman
III ptk – direktor Wikman ei rääkinud tembust eriti midagi, jättis neile mulje ja pettunud tunde, et need poisid ei ole isegi direktori manitsust väärt! (Tooderi arvamus sellest: lk 122-123) Rääkis hoopis itaalia ja eesti vahelisest seosest erinevusest. Itaalias- minevik tähtis, eestis- minevik mõttetu, tulevik tähtis! „Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike.“ direktor Wikman. uus õp Toodleri asmel on magister SAUL. „ Kuradi põnev papi “ nentis Felix. Jälgis SALAJA läbi ajalehe õpilaste üritust SALAJA maha kirjutada. „Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur.. „ (lk 40). Point: õpilased pole õpetajast moraalselt paremad, kuna õpetaja tahtis sellega head, et ta jälgis mahakirjutamist, aga õpilased olid väljas petmisel ja ebaaususes. Kuigi mõlemad tegutsesid salaja!
„Tekitatav halb pühitakse loodetava heaga. Nii et kõige puhtamal kujul otstarve pühitseb abinõu“
„Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga . Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist . Iseenesest ei ole see mitte midagi.“
„ Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige tõesemast tõest jääb alasti narrus järele.“ Saul
IV ptk – Klassikaaslased ei tahtnud et Juss/Pukspuu koolis välja visatakse , kuna olid ju kõik tembus süüdi. Lähedane sõber Penn tundis ennast süüdi ja oli kõige närvilisem. (ta võid naljaviluks öelda, et kas ikka suudad paberkuuli põlema panna jne?“ ja lollike (Juss) kohe tegi). Kümnenda tuumik arutas oma asju „Maria juures“ (kirjeldus lk 51), seegi kord. Maria müüs salaalkoholi. Poisid olid vahelejäämise koha pealt enesekindlad. Poisid järeldasid, et Pukspuud peaks tagant torkima, et ta oma 15 eksamiga kevadel toime tuleks ja siiski kooli saaks jääda. Alguses mõtlesid poisid õppeainete vahel ära jaotada, aga lõpuks tegi Sirkel ette paneku, et Laasik võiks Jussi õpetamise enda peale võtta ning teisied maksavad selle eest Laasikule raha. Laasik oli haige, seega pidi Sirkel minema Laasikule ideest rääkima.
V ptk – Rikkus & vaesus , mida sirkel märkab. Laasik elas Tarabella tänaval, mille nimega meenus talle soomes käik isaga. Seal ta ol kokku puutunud ärimehega Isand Soobe, kes rääkis oma kahe sõbraga ühele vahemereäärsele saarele odava hotelli ehitamisest ja raha teenimisest. Jäi mulje, et ta oli rikkas tänu igasugustele pisipettustele (mis ei ole karistatavad), kavalusele ja oskusele inimesi mõjutada. Soobe lubas tulevikus võtta väikse Jaagu(Sirkli) saarele kuberneriks (kindralkubernerile alluv kõrgeim haldusametnik teat. Piirkonnas), kui ta on piisavalt TUBLI. Ja seda tublidust testis ta ka sellega, et lasi Jaagul oma sigaretid üle tollipunkti toimetada, et Soobe tollimaksu ei peaks maksma, kuna lapsi ju ei kontrollita. Jaak täitis käsu, järelikult oli ta ka tubli.
Laasiku juures oli sirklil kahju tema emast (küünealused mustad) ja üritas teda abistada (alateadlikult). Väike korter tundus sirklile kurb, masendav ja kõle, sest kummaski toas oli ainult lage hall pleekinud tapeet ja üksainus postkaardisuurune foto isast. Sirklil kodus oli mahe tapeet ja väga palju maale, pilte jm.
VI – probleemid? Tüdrukud (Laasiku õed Aino ja Virve, kuidas neile muljet avaldada, arvatakse, et ei olda vääriline). Laasiku töö (ebamugavus tööandja ees, teised tunnevad ennast koduselt, aga see, kes teeb tööd, tunneb ennast ülevaadatavana jne). Esimene tund Jussi juures, teejoomine noortega ja jussi emaga.
VII – Tumbu käest laenamine. Põhimõtte peremees – põhimõtte ori (lk 90).
Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss. Ja suutma murda oma põhimõtte aeg-ajalt, mõnikord - krõksti pooleks. Et näidata, et sa oled oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori. (Jaak Tumbule)
Kirjanduse tund magister Kõivuga. Jaak kritseldas armastus luuletuse Virve Pukspuust. Õp lasi selle tahvlile panna, teistel vihikusse kirjutada, kiitis teda.
Kodukirjand Kreutzvaldist ja Koidulast (jaak kavatseb ära kasutada kirjandit virve pukspuu suunas liikumiseks). Point: iseenesest pole mitte midagi???
VIII – Jaagu eesmärgid kirjandi kirjutamisel (et Virve suunas liikuda ): 1) kirjutadan nii hästi, kui suutis, et esineda Vaimukultuuri Ühingus. 2) kirjutada nii, et tema arutlused oleksid Virvele (kui luuletav ja natukene sinisukne: vaimutegevust eelistav naisterahvas) vastuvõetavad, üllatavad (lk 100). Esines ühingus, virve oli heas mõttes üllatunud. Läks nagu unistas. Esitamise lõppu suur arutelu. Johanson, tema sõber ja õp Roop.
IX – saavutus oma jutuga – kreutzvaldi ja koidulaga..Virvele mulje avaldamiseks. oluline hoopis: Tooderiga kõnelus. Tooder rääkus buda mungast ja teiste ning enda veenmisest.
X – Kristjan Koorma sünnipäev. Jaak pettunud, kuna arvab , et Virve ei saabugi sünnipäevale, aga saabus siiski. Käisid kahekesi sünnip ajal vaatamas Jaagu lapsepõlve kodu ja aeda (isa oma). Suudlesid. Saatis Virve koju. Virve suudles teda, aga ütles, et ärgu Jaak helistagu enne eksamite lõppu. Muidu läheb mõlemal halvasti. ( unustasid korraks kooli, aga seda nö ei tohtinud ju ometi!)
XI –Inglise keele tund peale Kristjani sünnipäeva koolis. „elusa matmise tseremoonia“ Härra Wikman räägib oma olukorrast ja uuest kooliolukorrast. Mõned poisid võetakse tunditest, ja viiakse direktori juurde koju. Alguses ei mõika nad, mis asi see täpselt on. Jaaks mõtiskleb jumala ja kuradi olemasolu üle (lk 168 vana).
XII – Ladinakeele tund. Õpetaja Markson tahab teha õ.-a. eelviimases tunnis KT, aga poisid proovivad mõjutada teda sõnadega, millest ei aita ja võtavad siis kasutusele tembud . Uputavad keemia-klassi ära, et ei peaks KT tegema. Aga õp lubab teha KT õppeaasta viimasel tunnil siiski!
XIII – Prantsuskeele eksamiks kordamine. Penni nipp – Eiffeli torn. Jaak läks Pukspuude juurde, et silmata ka Virvet, aga ei helistanud, kuna siis oleks rikkunud kokkulepet. Jaak mõtles, miks ka Riks on Virvega sina-peal. (äkki on nad suudelnud). Jaaks taipas et tal on rivaal (Riks) kui nägi tema laenatud instrumendi raamatut, mis oli lahti flöödi koha pealt.
XIV – Suve vaheaeg. Virve kutsus Jaagu maailmareisile, jaak ei võinud/saanud minna, isa ei lubanud. Ta oli perega haapsalu rannas . Wikman suri. Juss sooritas kõik eksamid, aga pani paberid sisse Kusti gümnaasiumisse.
Teine osa
XV – Weseler pensionil, uus saksa k õp Krafft. Pukspuu Kustis. Direktor andis kodanikuõpetuse tundi. Ta pandi poiste poolt kohe proovile. (lk 252 üleval, vana). Kärbeste lahti laskmine tunnis, ja kärbsepaberite kasutamine järgmisest tunnis.
XVI – Lõpumärgi väljamõtlemine. Jaagu ja joodiku joonistatud kavandite vahel valimine. Jaaks istub üle pika aja isa joonestuslaua taha, isas tundus ärkavat korra migni lootus. Valitakse poisid kes jagavad õpetajatele lõpumärgid: Jaak ja Laasik (laasik polnud alguses nõus).
XVII – Jaak ja Laasik käisid Weseleri juures, kes rääkis oma ideest ja sellest, kuidas keegi teine tema idee oli välja öelnud ja au endale saanud. (mandrid on maa peale kukkunud kuud). Käisid ka uue direktori Puhma juures, kes näitas neile oma aumärke. Jaak ja Laasik suhtlesid üksteisega rivaali tundes, kuid seda teadlikult varjates.
XVIII – Külaskäigud õp poole. Hellmann, Lüllii, Plebs(markson), Tooder.
XIX – Kosmograafia ja õpetaja Hr Trump. Penni ja Trumbi vaheline võitlus. (üksteisele ära tegemine)
XX – Laasiku trammi alla jäämine. Jaak tunneb ennast pisut süüdi alateadlikult, sest tüdrukutele pidi kosmoloogia KT vastuseid viima minema kas jaak või laasik. Valituks osutus Laasik.
21 – koolipidu. Virve ja jaak
22 – Krafft. Jaagu (ja riksi) kate Krafft ja tema saksamaa armastus(hitleri ausutus) vahele võtta.
23 – Keka tund. Jaak, riks, ja penn (tikkudega) virve peale
24 – matemaatika eksami ära jätmise püüd
25 –
26-
27- küüditati penn. Kokkutulek . vare sõjas. Laasik ja Juss mobiliseeritud punaväkke.
Kokkutulek 1943.a
Koolilõpp 1938.a

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 572 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

572 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

linza Õppematerjali autor

TEGELASED.
Peaaegu KÕIGI tegelaste kirjeldus (välimus, iseloom) Jaan Krossi teoses "Wikmani poisid".

KOKKUVÕTTED
Iga peatüki lühikokkuvõtted (märksõnadega ja pikemalt), mille järgi on hea raamatust teatud kohti üles leida. Välja kirjutatud ka mõned peatükkides olevad huvitavamad tsitaadid.

(parem siis, kui raamat on loetud, annab põhjaliku ülevaate)

jaan kross wikmani poisid wikman jaan sirkel laasik

Sarnased õppematerjalid

docx

"Wikmani poisid" tegelaste iseloomustused

Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus

Kirjandus

doc

Wikmani poisid

Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 ÕPETAJAD......................................................................................................................

Kirjandus

docx

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte

,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema

Kirjandus

odt

"Wikmani poisid" Jaan Kross

"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e

Kirjandus

doc

Wikmani poisid Kokkuvõte

Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas

Kirjandus

docx

Wikmani poisid

ainult seepärast, et korvi sisu valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö

Kategoriseerimata

doc

Wikmani poisid

,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud.

Kirjandus

odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

valgustada (härra Toodri jaoks). Ambel käskis Pukspuul lahkuda. Edasise nädala jooksul oli kogu klass sunnitud pärast tunde jääma, kuni ühel päeval ütles Ambel, et need, kes asjaga seotud pole, lähevad koju. Osa poisse lahkus. Ülejäänud, kes asjaga seotud ei olnud, väitsid, et nad on seotud sel moel, et käivad seal klassis, kus õnnetus toimus. Kolmas peatükk Ikka veel minevikus. Wikman oli terveks saanud ning tuli kümnendike tundi. Õpilased valmistusid ette halvimaks, kuid direktor hakkas nendega rääkima, mida ta oli alguses plaaninud (nimelt rääkida Itaaliast). Kuid ta jõudis ikkagi nende tembuni ja arvas, et seepärast pole õpilased tema juttu väärt. Põrgumasinast (magneesium paberkorvis) rohkem ei räägitud. Edaspidi hakkas usuõpetust andma magister Saul, sest Tooder ei tahtnud kümnendikega enam tegeleda. Kohe esimesel tunnil tegi Saul töö

Kirjandus

Rohkem sarnaseid