Riigikord (0)

Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem, see tähendab, et iga erakond saab parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses kogutud kogutud häälte arvule.
Valimised on vabad, kui kandidaate on ühe saadikukoha kohta piiramatu, hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult.
Esindusdemokraatia –
Otsene demokraatia –
Demokraatiale iseloomulikud tunnused

• Sõnavabadus
  
• Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus
  
• Vähemuste õiguste garanteerimine
  
• Mitmeparteilisus
  
• Eraelu puutumatus
  

Diktatuurile iseloomulikud tunnused

• Üks ametlik ideoloogia
  
• Tsensuur
  
• Rahvaalgatuslikud liikumised on keelatud
  

Erakond, kes on esindatud parlamendis ja valitsuses, omab paremaid võimalusi elluviimiseks
Tõsi, sest erakond on taodelnud endale pääsu võimule.
Igal Eestis elaval täisealisel inimesel on õigus kuuluda talle meelepärasesse erakonda
Tõsi, sest igal kodanikul on õigus seda otsustada.
Eestis on parteiline plurarism.

• Riigikogus on esindatud 4 erakonda.
  
• Eestis on vasakpoolsed ja parempoolsed parteid.
  
• Poliitikas on kajastatud erinevad huvid.
  

Parempoolsed parteid arvavad , et inimene ise peab eeskätt oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama.
Vasakpoolsed parteid arvavad, et põhivastutus inimese elujärje eest lasub riigil.
Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda (Eesti Reformierakond , Eesti Keskerakond , Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Isamaa ja Respublica Liit)
Riigikogus esindatud erakondi võib nimetada
Fraktsiooni moodustavad ühtesete vaadetega saadikud parlamendis (tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest)
Komisjoni moodustavad riigikogu liikmed peale esimehe ja kahe aseesimehe.
Kohaliku omavalitsuse üksused on linnad ja vallad .
Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu , mis valitakse neljaks aastaks.
Kohaliku omavalitsuse esinduskogu valimise õigus on valla või linna elanikel.
Linnapea / vallavanema valib ametisse volikogu.
Linnapea/vallavanema moodustab linnavalitsuse/vallvalitsuse.
Eestis on 15 maakonda. Maakond on riikliku tasandi haldusüksus. Maavalitsusi rahastatakse riigieelarvest.
Referendub ehk rahvahääletus on rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu.
Inimesel, kes on sooritanud ühiskonnavastase korrarikkumise on järgmised õigused:
Kohtueelses uurimises :

Kodu ja isiku puutumatus

Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta

Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist

Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni
Kohtupidamisel :

Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi

Õigus süütuse presumptsioonile

Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel

Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine

Enesekriminatsioon ehk enesesüüdistuse välistamine
Peale kohut

Korduva süüdimõistmise välistamine

Apellatsioon ehk edasikaebamise õigus

Võimalus kontrollida kohtuprotsessi õigsust
Tsiviilasi ja kriminaalasi erinevad selle poolest, et kriminaalasjad on kuriteod ja väärteod, mis on süüteod ja mis on seaduse alusel karistatavad, tsiviilasjad on aga eraõiguslikud, mille hulka kuuluvad perekonna ja abielu jms seonduvad vaidlused. Tsiviilasju arutatakse ja lahendatakse, aga kuritegudele ja väärtegudele määratakse karistus.
Kui õigusi on rikutud, võib pöörduda ka õiguskantsleri (täidab ka ombudsmani ja lasteombudsmani ülesandeid) poole. Nt kui kohalik omavalitsus ei aita lapsel ja tema perel saada vajalikke teenuseid ja toetusi, võib pöörduda lasteombudsmani poole.
Võimude nimetus
Seadusandlik võim
Täidesaatev võim
Kohtuvõim
Võimuorgan
Parlament
Valitsus
Kohtud
Ülesanne

• Esindada, arutada, tasakaalustada erinevaid vaateid
  
• Võtta vastu seadusi
  
• Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle üle
  

• Viia ellu riigi sise- ja välipoliitikat(nt. koguda makse, korraldada haridust ja tervishoidu , tagada riigi välisjulgeolek )
  

Seisab selle eest, et kõigi õigused oleks tagatud.