50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jalkakutt14
Õppematerjali autor
Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel Pilet 3 1. Riik ja riigivõim. Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa- alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus(iseseisvus). Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik tekkis ja milline peab olema riigivõim, millele on erinevad teooriad. Lepinguteooria – lähtub seisukohast, mille järgi kõik inimsesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Võimu eesmärgiks on kaitsta kodanike vabadust ja
ideloogia. Fasistlik ideoloogia Radikaalne parempoolne liikumine, mis on välja kasvanud konservatiivsest ideoloogiast ja millel on selle sugemeid. Ajalooliste traditsioonide, rahvuslike taotluste ja riikluse ning eraomanduse väärtustamine. Oluline on ühiskonna majanduslike ja sotsiaalsete probeelmide lahendamine. Soovitakse leevendada ühiskonda lõhestavaid konflikte ning kindlustada riigi sisemist ühtsust ja stabiilsust. Peab olulisels rahvuste ja riikide võitlust oma eksistentsi eest. Oluline on veel siseriiklik ühtsus. Olenemata sellest, et ideloogia peab oluliseks sotsiaalsete probleemide lahendamist, iseloomustab teda samaaegselt põlgus võrdsusidee vastu ühiskonnas. Inimesi ei peeta samaväärseteks. Põlgus demokraatia vastu. Tavainimest ei peeta loovaks, vaid neid kes suudavad esile tõusta- moodustavad eliidi. Olulisel kohad juhid, kes tõusevad ka eliidist kõrgemale. Rahvusideoloogia
Püüdmine kõikide huvidega arvestada, kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises, ühiskondlikult korraldatud vabadus, teatud valitsemiskorraldus. Demokraatia tingimuseks peeti majandusarengut ulatuslik majandusabi andmine arengumaadele. 1980-1990ndatel loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Demokratiseerumise lained 1. Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon 2. Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas. 3. Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine. Just kommunistliku bloki
Käitumise võimalus käituda teatud viisil teatud situatsioonides (konkreetne situatsioon elust nt. õigus kaupa vaadata.) Subjektiivse õiguse sisuks võib olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseerimiseks. 5. Õigusteaduse mõiste ja olemus 1) Õigusteadus On teadus õigusest. 2) Õiguse ajalugu Teadus õigusest, mis tutvustab kunagi eksisteerinud riikide õigust. 3) Jurisprudents Tegeleb kehtiva õigusest, analüüsib (õigusdogmaatika) objektiivset õigust ehk kehtivat õigust. 4) Õiguse sotsioloogia Pöörab tähelepanu õiguse eksisteerimise tingimustele. 5) Õiguse filosoofia Tegeleb õiguse mõttega, et mis see õigus üldse on. 6) Õiguse teooria Tegeleb õigusnormide kehtivuse põhjendamisega ja selle kehtivuse piiridega. See on teoreetiliseks baasiks jurisprudentsile.
kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab seda, et riigi territooriumil ei ole sellest võimust kõrgemat võimu ja et riik oma võimu kellegagi ei jaga. Riigi territoorium on
Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Praegu on maailmas 194 riiki, millest kõige viimasena saavutas iseseisvuse Montenegro (2006. a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate 3
1. ühelt poolt vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimutegevuse objektiks 2. teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Riigi tekkeperioodil domineeris rahva, kui riigivõimu objekti roll, mis oli eriti selgesti nähtav absoluutse monarhia tingimustes. Tänapäeval on demokraatlikes riikides riigivõim rahva tahte väljendamise vahend ja riikide põhiseadused rõhutavad riigivõimu kuulumist rahvale. Rahvaks võivad olla nii kodakondsusega kui ka kodakondsuseta isikud. Kodakondsusega isik saab kasutada riigis kõiki kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kodakondsus omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse, sõltuvalt riigi kehtivast korrast.
§ 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIAD 20 § 3. RIIGI TEKKE TEOLOOGILISED TEOORIAD 20 §4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIAD 21 § 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD 21 §6.RIIGI TEKKE VÄGIVALLATEOORIAD 21 TEEMA 2. PÕHIMÕISTED 22 TEEMA3. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE KAASAJAL 23 § 1. RIIKIDE TEKKIMISE ALUSED 23 3 P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23 P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23 §2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23 §3
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid