MIS ON RAHAPESU JA MIKS SELLE VASTU VÕIDELDAKSED? (0)

EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ
MIS ON RAHAPESU JA MIKS SELLE VASTU VÕIDELDAKSE?
Makroökonoomika
Koostaja :
Artur Nadarjan
Tallinn 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
Rahapesu 4
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjanduse loetelu 10

Sissejuhatus

Viimastel aastatel on järjest rohkem kuulda vajadusest võidelda rahapesuga ning tõkesta- da terrorismi rahastamist. Enamasti teatakse rahapesu kui tegevust, mille eesmärgiks on „mustalt“ teenitud raha erinevatel viisidel seaduslikuks muutmine. Kui lugeda 2008. aas- tal Eestis kehtima hakanud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, siis selgub , et rahapesu mõiste definitsioon on pikk ja lohisev. Lühidalt kokku võttes on raha- pesu defineeritud kui tegevus, mis on suunatud kuritegelikul teel saadud vara tõelise ole- muse ja päritolu varjamisele. Ehk siis vara omanik püüab igati varjata enda otsest seost varaga.

Rahapesu

Miks rahapesu just rahapesuks nimetatakse ja mis seal üldse pesemisega pistmist on, selle mõistmiseks peab natuke ajalugu uurima. Esmakordselt kasutati seda terminit möödunud sajandi 30.-ndatel aastatel USA-s. Sealsed Riigikassa agendid olid uurimise alla võtnud kurikuulsa gänksteri Al Caponeʹi, kes ebaseaduslikku alkoholiäri ajades näitas oma sisse- tulekute allikatena talle kuuluvaid pesumajasid. Siit siis ka seos pesemisega – „must raha“ käib läbi pesumaja ja nii see puhtaks pestaksegi. Al Caponeʹt rahapesus süüdi mõista ei õnnestunud, sest tolleaegne seadusandlus seda lihtsalt ei võimaldanud. Karistuse sai ta maksudest kõrvalehiilimise eest. Esimesena võttiski rahapesuseaduse vastu USA, kuid põhjalikumalt hakati rahapesu ja seal kasutatavaid skeeme uurima alles 20.-nda sajandi lõpus, kui narkoäri väga suureks läks. Sealt edasi on teema järjest aktuaalsemaks muutunud ning tänaseks päevaks saavutanud ülemaailmse tähtsuse ning järjest püütakse täiustada riikidevahelist koostööd. Nii nagu majandus on globaliseerunud, on ka kuritegevus muutunud riikideüleseks ning rahapesuskeemid muutuvad üha keerulisemaks.On kaks rahvusvahelist rahapesuga võitlevat organisatsiooni: FATF (Financial Action Task Force ) ja Moneyval. Neist viimane on Euroopa Nõukogu ekspertkomitee ja ka Eesti on Moneyvali liige.
Nagu juba Al Caponeʹi juhtum näitas, on rahapesu alati ühte otsapidi seaotud maksmata maksudega. Kuritegelikud viisid vara kokkuajamiseks on eelkõige narkoäri, inimkauban- dus, illegaalne relvaäri, aga ka kõik muud tegevused, mis on seadusega karistatavad. Siin ei ole kahtlustki, et teenitud vara tegelik päritolu peab jääma saladuseks ja kuidagi tuleb sellele anda seaduslik vorm, et igapäevaelus saaks sellest ka rõõmu tunda. Samas on terve rida täiesti seaduslikke tegevusi millega raha teenida, kuid kui maksud jätta maksmata, siis on tulemuseks jällegi „must raha.“ Paratamatult tekib küsimus, kas „must raha“ ja rahapesu käivad alati koos? Millise piirini ollakse lihtsalt maksudest kõrvalehiilija ja kustmaalt algab võimalik rahapesusüüdistus? See on koht, kus vandenõuteoreetikutel avaneb hiilgav võimalus väideteks, et tegelikkuses taandub kogu suurejooneline võitlus lihtlabaseks klaperjahiks maksudest kõrvalehiilijatele ning kogu initsiatiiv tuleb USA-st. Siinkohal ei hakkaks pikalt vandenõuteoreetikuid analüüsima kuigi ka see osa teemast on päris huvitav. Selge on see, et läbi aegade on seadusliku äri kõrval eksisteerinud ka ebaseaduslik ning pole mingit alust arvata, et tulevikus saab olema teisiti. Pigem võiks väita, et ülemaailmne globaliseerumine ning infotehnoloogia areng on loonud uusi võimalusi ka kuritegevusele . Illegaalses äris liiguvad väga suured summad , mis võivad oluliselt mõjutada majandust ja rahandussektori stabiilsust.
Kuigi Eesti on maailma mastaabis üliväike, ei saa siiski alahinnata meie osa rahvusvahe - lises rahapesuvastase võitluse süsteemis. „Must raha“ ei tunne juba ammu riigipiire ning kui me ei soovi olla kohaks, kus kurjategijad saavad kerge vaevaga oma kuritegelikul teel saadud varale seaduslikku ilmet anda, peame järgima kõiki rahapesu ja terrorismi rahasta- mise tõkestamiseks välja töötatud rahvusvahelisi standardeid. Kõige üldisem vastutus rahapesuga võitluses lasub meie riigis rahandusministeeriumil, mis peab tagama seadusandliku tausta ja erinevate tegevuste koordineerimise. Rahapesu andmebüroo on Politsei- ja Piirivalveameti iseseisev struktuuriüksus, mis tegeleb kahtlaste tehingute kohta materjali kogumise ja analüüsimisega. Kui on alust kahtlustada rahapesu või seotust terrorismi rahastamisega, edastatakse materjalid juba uurimisasutusele. Lisaks eelpool mainitule kuulub rahapesu andmebüroo kompetentsi ka kriminaaltulu jälitamine. Finantssektori eest vastutab ja kontrolli teostab finantsinspektsioon. Vastavalt seadusele on kindlaks määratud kohustatud isikud, kes peavad kindlasti teavitama rahapesu andme- bürood kahtlastest tehingutest. Kohustatud isikute ring on päris lai. Nendeks on pangad , finantsteenuseid pakkuvad firmad, loteriide ja õnnemängude korraldajad, kinnisvara- vahendusega tegelejad, audiitorid, raamatupidamisteenuse pakkujad . Et kohustatud isikud oskaksid paremini ära tunda nii „musta raha“ kui kahtlaseid tehinguid, tegeleb nende koolitamisega rahapesu andmebüroo ning samas teostab ka kontrolli kohustatud isikute üle.
Mis on siis ohuteguriteks, mis viitab rahapesu võimalusele? Loomulikult suurtes summa- des sularaha kasutamine. Makstes näiteks poes rohkem kui 15000 eurost arvet sulas võid vabalt rahapesu andmebüroo huviorbiiti sattuda. Samuti on kohustus teatada igast tehingust, mille väärtus algab 32000 eurost ja see makstakse sularahas. Eriti usinad on hoolsusmeetmeid jälgima pangad. Nende jaoks on eraldi välja töötatud nimekiri kahtlas- test tegevustest, mille ilmnemisel tuleks eriti tähelepanelik olla, vajadusel teravdada kontrolli või teavitada rahapesu andmebürood. Kontroll panganduses on meil kindlasti piisaval tasemel. Juba ainuüksi soov pangas arvet avada toob endaga kaasa terve rea lisaküsimusi nagu miks ja milleks, milline on oodatav igakuine laekumine arvele ja mis päritolu see raha olla võiks. Isikusamasuse tuvastamine on elementaarsemast elementaar- ne protseduur ning pank hoolitseb alati selle eest, et tal oleks koopia sinu kehtivast isikut tõendavast dokumendist. Nõrgema närvisüsteemiga inimene võib end vabalt tundma hakata nagu kahtlane tegelane, kelle iga samm on valvsa jälgimise all. Ja aina hullemaks läheb, sest 2017 .a juulist peaks jõustuma uus Euroopa Liidu direktiiv , mis intensiivistab uurimist ja küsimist pangas veelgi. See, et pättide elu püütakse võimalikult kibedaks teha, on igati tervitatav. Tegelikult tuleks meil kõigil, nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, olla piisavalt tähelepanelik ja hoolas, et mitte sattuda vastu oma tahtmist ettevaatamatusest või lohakusest mõnda rahapesuskeemi.
Võitlus rahapesu vastu on suunatud kuritegevuse ja selle arvel rikastumise takistamisele. Kaugemaks eesmärgiks on majanduskeskkonna usaldusväärsuse kaitse ja rahandussektori stabiilsuse tagamine. Suured „musta raha“ vood võivad mõjutada pakkumise-nõudluse tasakaalu. Kontroll majanduskeskkonnas on vajalik ka selleks, et ausad ärimehed ei jääks konkurentsis halvemasse seisu, et ei toimuks maksude liigset optimeerimist ja muud liigset trikitamist.

Kokkuvõte

Kuigi esmapilgul ei pruugi märgata või mõista vahet rahapesul ja maksudest kõrvale- hiilimisel, on see vahe siiski olemas. Rahapesu korral on alati tegemist kuritegelikul teel saadud varaga ning selle tegelik omanik püüab end varjata. Võitlus rahapesuga on oluline, sest tundmatut päritolu „must raha“ suurendab majanduse ja finantssüsteemi haavatavust, moonutab konkurentsi, soodustab varimajandust ning kahjustab riigi majandus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust.

Kasutatud kirjanduse loetelu

1. Rahandusministeerium. fin.ee/75134/. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] http://www.fin.ee/75134/ .
2. —. fin.ee/77496/. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] http://www.fin.ee/77496/ .
3. Tuuling, Toomas. majandus24. postimees .ee/1349260/rahapesu-tanapaevased- skeemid -ja-trendid. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 26. 11 2015. a.] http://majandus24.postimees.ee/1349260/rahapesu-tanapaevased-skeemid-ja-trendid .
4. Riigikogu. riigiteataja .ee/akt/108052012005?leiaKehtiv. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012005?leiaKehtiv .
5. Jaakson , Marta. aripaev.ee/uudised/2015/11/25/vaike-metsik-ida-euroopa-voitleb-rahapesuga. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] http://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/25/vaike-metsik-ida-euroopa-voitleb-rahapesuga .
6. Rahandusministeerium. fin.ee/eirahapesule. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 25. 11 2015. a.] http://www.fin.ee/eirahapesule .