Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused?
Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab
vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühised tollimaksumäärad. Vabakaubanduspiirkondade puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond Island, Norra, Sveits, Liechtenstein. Aktsiisid Tarbimismakse võib tinglikult liigitada üldisteks (nt käibemaks) ja erimaksudeks (aktsiisid). Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom.Nende kaudu saab riik mõjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. )
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik
b. Presidentaalne demokraatia: rahvas valib parlamendi; rahvas valib presidendi ja president nimetab ametisse valitsuse (näiteks USA, Venemaa, Prantsusmaa) 20) Osalusdemokraatia võimalused: a. Osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel b. Osalemine Riigikogu valimistel c. Erakonna liikmeks astumine d. Osalemine rahumeelsetel meeleavaldustel e. Oma rahumeelsete vaadete levitamine trükisõnas f. Rahumeelne valitsuse kritiseerimine 21) Parlamendi ülesanded ja õigused a. Seaduste vastuvõtmine b. Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid c. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid d. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle e. Riigieelarve vastuvõtmine 22) Parlamendi nimed erinevates maades a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda:
Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Kontrollorganite moodustamisel ja nende pädevuse määratlemisel peetakse demokraatlikul maal kinni kahest printsiibist võimude lahususest ja seaduse ülimuslikkusest, mis tähendab, et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament; 3
liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on). Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab, et istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu – seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. 2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses 1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutab välja Riigikogu valimised ja seadused (võib jätta välja kuulutamata seadused – veto) 3) Nimetab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed, diplomaadid 4) Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, nimetab kohtunikud, Eesti Panga presidendi 5) On riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab Eesti vastase rünnaku korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni
Kõik kommentaarid