Ühiskond- omavalitsusüksused ja nende ülesanded (0)

1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb)
Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus . Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu . Üks volikogu ülesanne on linnapea /vallavanema valimine. Linnapea/ vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd.
2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded.
• Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid.
• Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust.
• Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist.
• Organiseerib ühistransporti.
• Korraldab koolide, lasteasutuste , muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist.
3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha?
Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse. Lisaraha saab ka erinevatelt kohalikelt maksudelt nagu nt parkimistasu.
Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused. Neist mahukaim on haridusteenus. Märkimsiväärne osa eelarve rahast läheb ka spordi ja kultuuri edendamiseks ning teede korrashoiuks.
4. Kuidas on korraldatud Eesti kohtusüsteem ? (vt vihikust või õp. lk 89) Miks on vajalik mitmeastmeline kohtusüsteem? (lk 89)
Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud , mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega.
See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud otsus teda ei rahulda. Niimoodi väheneb kohtu eksimise võimalus.
5. Seleta mõisted: süütuse presumptsioon , apellatsioon, tsiviilasi , kuritegu , väärtegu , advokaat , prokurör . (lk 88-90)
Süütuse presumptsioon- niikaua kui asja arutamine kestab ja kohus ei ole oma otsust teinud, ei tohi kedagi nimetada süüdlaseks või kurjategijaks.
Appellatsioon - on edasikaebamine halduskohtus ja maakohtus.
Tsiviilasi- on kohtuvaidlus ja see ei ole seotud seaduserikkumisega. Nt: abielulahutamisel laste ja varade jagamine, pärandi vaidlused.
Kuritegu ja väärtegu- on süütegu , mis on seaduse alusel karistatavad.
Advokaat ehk kaitsja- jurist , kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus.
Prokurör ehk süüdistaja - jurist, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine.
6. Millised õigused kehtivad inimesele, keda kahtlustatakse või süüdistatakse mingis kuriteos?
• Kodu ja isiku puutumatus- ei tohi tungida kellegi koju ega toimetada seal läbiotsimist ilma kohtuorderita.
• Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.
• Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist.
• Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni.
7. Milliste ülesannetega tegeleb õiguskantsler? NB! Praegune õiguskantsler on Ülle Madise.
• Kontrollida, et seadused ja määrused oleksid põhiseaduse ja teiste seadustega kooskõlas.
• Anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkusele järelvalve menetluses.
• Vastata Riigikogu liikmete arupärimistele.
• Lahendada diskrimineerimisvaidlusi.
• Teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks.
8. Millega tegelevad järgmised rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused : ÜRO , NATO ja Euroopa Liit?
ÜRO - see organisatsioon on seadnud enda põhiliseks ülesandeks rahu ja humaanse elukorralduse tagamise maailmas.
NATO- on loodud julgeoleku suurendamiseks eeskätt sõjalise koostöö kaudu. Kui ühe liikmesriigi vastu tehakse relvastatud kallaletung, on see eeskätt kallaletung kõikidele liikmesmaadele ehk kõik liikmesmaad tulevad appi.
Euroopa Liit- on loodud, et majanduliku koostöö kaudu suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu.
9. Miks on Eestile kasulik kuuluda NATO-sse ja Euroopa Liitu? Mida annab see EV kodanikele ?
NATO-sse kuulumine on kasulik selleks, mis tagab meile turvatunde ning ohu puhul tullakse Eestile appi. Euroopa Liidus olemine on hea, sest siis saab Euroopa Liidult erinevaid abirahasid. EV kodanikele annab see võimaluse vabalt ilma viisata liikuda kõikides Euroopa Liidu maades.