Mis on valgustus? (0)

Mis on valgustus ?
Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680-ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased . Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda.
Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes, tõstes esile inimmõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus, mida rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes . Tema põhiteos on 1637. aastal ilmunud „Arutlus meetodist“ mis rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema. Tema filosoofia põhiprintsiibi „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“ tuletas ta kahtlemisest ja kriitilisest mõtlemisest.
Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus , loodus eeskujuks, uus humanism . Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus , vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane . Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus , pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale.
Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog . Teda nimetati filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, jurist , poeet , dramaturg ja ajaloolane . Ta tegelas ka metsanduse ja ökoloogiaga. Peavaenlaseks oli Voltaire’ile katoliku kirik . Tema nägemust õiglasest ühiskonnakorrast iseloomustasid vabadus ja omand ning tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism , millega mõtles valitseja liitu filosoofidega.
Charles Montesquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos „ Pärsia kirjad“ ilmus 1721. aastal, mis rääkis kahe pärslase satiirilisest suhtumisest Prantsusmaa absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. Tema peateos „Seaduste vaim“ avaldati 1748. aastal, mis hiljem mõjutas paljude maade riigikorda . Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Ideaaliks pidas ta konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli tema arvates võimude lahususe teooria, millega väitis, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
Jean- Jacques Rousseau äratas tähelepanu 1750. aastal traktaadiga „Arutlus teadusest ja kunstidest“. Tema peateos on „Ühiskondlik leping“, milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta nägi väljapääsu rahva suveräniteedis, mille põhimõtetele vastas kõige paremini vabariik, kuigi ta kahtles ka selles.
Valgustusideede levitamisel oli tähtsal kohal „ Entsüklopeedia “, mille alusepanija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot , kelle toimetamisel ilmuski 1751. aastal esimene köide, mis mõistis hukka feodaal -absolutistliku korra institutsioonid ning ideed, kuid see koondas oma aja eesrindlikke, aga ikkagi erinevaid inimesi. Dideroti kahele esimesele köitele astusid vastu katoliku kirik ja ametivõimud. „Entsüklopeedia“ keelati ning selle trükkimine ja müümine olid karistatavad vanglakaristusega, kuid Diderot jätkas illegaalselt tootmist.
Valgustusajastu ideede tulemuseks oli Ameerika iseseisvussõda, valgustatud absolutism ja Prantsuse revolutsioon . Suurt mõju avaldas valgustus ka tööstuslikule pöördele.