Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ?
  • Milline käitumine saab meie poolt neile osaks?
Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keilikeseke Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Kas ja miks pälvivad narkomaanid ja diilerid tolerantsi või nulltolerantsi ?

elust ja käekäigust ja samas ei julgeta ega osata teisi ka aidata. Lihtsam on inimese jaoks lihtsalt mööda jalutada ja mõelda, et narkomaanid on kurjategijad. Ise on nad ju mõnelt diilerilt ained hankinud ja nüüd ohustavad tänavatel nii end kui teisi. Kuid minu arvates peaks narkomaanidest rohkem hoolima. Tegu on ju siiski haigete inimestega. Pigem võiksid nulltolerantsi osaliseks saada narkodiilerid, kes tegelikult narkomaanide haiguses süüdi on. Praegu mõeldakse aga, et diiler teeb tööd ja ega narkomaan pole kohustatud temaga äri tegema. Siiski peaksid inimesed hakkama selliseid kodanikke märkama. Tuleks olla tolerantne ja narkosõltlast nähes talle abi kutsuda või vastupidi diilerit märgates võime sellest teavitada.

Ühiskond
thumbnail
8
odt

Kordamine õp. lk 29-54 (12.klass)

KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri ­ millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor ­ riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor ­ eraettevõtted 3) Mittetulundussektor ­ kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühist tegutsemist.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
7
rtf

Valitsemine ja avalik haldus

1. Parlamentaarne( Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi,parlament paneb kokku täidesaatva võimu. riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon- tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, nimetab ametisse ametnikke ja täidab tseremoniaalseid kohustusi), presidentaalne(president on keskne poliitiline figuur, riigipea ja valitsusjuht, kuid ei oma absoluutset võimu,) ja poolpresidentaalne (president peab arvestama rohkem parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, valitsuse töö eest vastutab peaminister kuid president sekkub mõningatel asjaoludel) valitsemine. 2. Ühekojaline parlament (Skandinaavia riigiv v.a Norra ja Balti riigid) - Kahekojaline parlament .(Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Venemaa) Ülem ja alam koda. Seaduslikult võrdsed. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned seadusandliku tegevusega.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur.................................

Ühiskond
thumbnail
16
doc

Organisatsioonikäitumine

· inimkesksus: juhtkonna otsused arvestavad nende mõju organisatsiooni liikmetele; · integreerumine ehk tervikuks ühinemine ­ aste, milleni liikmed on julgustatud töötama koordineeritult või vastastikku sõltuvalt; · kontroll: reeglite, eeskirjade ja kontrolljuhiste arv, mida kasutatakse alluvate järelvalveks ja kontrolliks; 5 · riski tolerants ­ tase, milleni alluvad on valmis võtma endale riski; · hüvitussüsteemi kriteeriumid: mil määral oleneb töötasude tõus ja edutamine alluva tööst, mitte staazist või meeldivusest; · konflikti tolerants ­ aste, milleni alluv on valmis esile tooma puudusi ja avalikult kritiseerima; · tulemusele orienteeritus: juhtkond keskendub pigem lõpptulemusele või väljundile kui kasutatavatele tehnikatele või protsessidele;

Ühiskond
thumbnail
5
docx

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. 2. Avalik ja erasektor Riik- avaliku sektori tähtsaim osa Avaliku sektori tuumaks on riik- institutsioonide

Ühiskond
thumbnail
11
doc

Euroopa Liit, komisjon, parlament, nõukogu

Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist ­ üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks. Nad on kõik olnud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

Ühiskonna tunnis kirjutatud lühiarutlus. Räägib sellest mis on tolerantsus ja nulltolerantsus ning milline neid saab osaks Eesti narkosõltlastele või diileritele.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun