Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused (0)

Ešnunna linna seadused ja hetiidi seadused
Mõlemad seadused pärinevad muinasaja antoloogiast, kuid hetiitide seadused on täpsemad ja rohkem määratletumad.
Ešnunna, tuntud tänapäeval Tel Asmari nime all1, asub Sumeri loodeosas Dyala oru piirkonnas. Ešnunnal oli suur tähtsus Mesopotaamia ja Iraani platoo vahelises kaubanduses. Pärast aga vallutas Hammurabi Ešnunna ning liitis ta Babülooniaga, mille võimsus aina kasvas.
Seaduste algus: Ešnunna seadused pärinevad kahelt savitahvlilt ning neid oli kokku 60. Ešnunna seadustekogu algab proloogiga, kus on kindlaks määratud peamiste kaubaartiklite hinnad hõbedas, aga on neid võimalik osta ka vilja eest. Samas hetiidi seaduseid on 200 ning see algab karistuse määratlustega kui keegi peaks kellegi tapma või teda vigastama . (1-18)
Kaubaartiklite hinnad: Kui Ešnunna linna seadused algavad kaubaartiklite hindadega, siis hetiidi seadusekogus asuvad need seaduse lõpuosas . Maksustamise peamine erinevus seisneb selles, et kui Ešnunna seadustes olid hinnad antud hõbedas, kuid mida oli võimalik osta ka vilja eest, siis hetiidi seadustest lugedes on maksustamise hinnaks ainult hõbe.
Töö- ja sõiduvahendite üür: Edasi on kindlaks määratud töö- ja sõiduvahendite üürimise ning laenu võtmise tingimused ja ka karistus sellele, kes neid tingimusi rikub või üürile võetud esemega hooletult ümber käib.
Palga maksmine : Määrused 7-9 ja 14 puudutavad palga maksmist ja karistust palgalisele, kes ei täida oma kohust. Karistused on seadustes üldse tähtsal kohal ja moodustavad enamuse seaduse punktidest. Hetiidi seadustest käsitletake palga maksmist punktides 150- 161. Erinevalt Ešnunna linna seadustest käsitletakse hetiidi seadustest eraldi naise ja mehe palga maksustamist.
Seksuaalsuhted : Ešnunna linna seadustes on seksuaalsuhteid käsitletud ainult nii palju, kui see on seotud vägistamisega või abieluga, ei ole välja toodud väärkäitumise reegleid. Samas hetiidi seadustes on toodud välja mitmed väärteod ja selllega kaasnevad karistused kui ka juhtumid , kus süüd ei leita. Samas määratletakse ära millises situatsioonis keegi süüdi oli (mees või naine)
Varastamine: Kui vaadata punkti 12 ja 13 on näha et päeval on mehel lubatud varastada, kuid öösel mitte, karistuseks on surm. Samas on hetiidi seadustes väga täpselt välja toodud karistuse määrad, kui palju peab maksma trahvi varguse eest, trahvi suurus sõltub mida varastati ning ( kui vana mingi loom oli). Hetiidi seadused jätkuvad aga karistuse määra määramisega kui keegi peaks inimese varastama. Karistuse raskus oleneb sellest, mis linnast inimene varastati, kes ta varastas ning kas varastatud isik oli ori või mitte.(19-21). Ešnunna seadustes on vaid üks punkt kus käsitletakse inimvargust (49).
Surmanuhtluse toob veel paleesõltlase poja või naise pantvangi võtmine ja tema surma põhjustamine, samuti ka teise mehe mõrsja vägistamine . Paleesõltlase orja pantvangi võttes ja talle surma põhjustades tuleb aga vaid tagastada viimase omanikule kaks orjatari. Kõige rängem paistab aga olevat karistus valvurile, kes maja valvates on hooletu ja laseb röövlil majja sisse (60) Hetiidi seadustes määratakse surm naise vägistajale, naisele, kes tabatakse kodust võõra mehega ( kusjuures mees võib oma naisele armu anda) ning inimesele, kes ei täida kuninga käsku.
Orjad: Seadused, mis puudutavad orjasid, näitavad selgelt nende staatust ühiskonnas. Seaduse järgi ei tohi orjasid usaldada , neilt ei tohi võtta vastu raha, ega vilja, samuti ei tohi nad peremeheta linnaväravast väljuda, samuti valvatakse orje, kes on sisenenud Ešnunna linna, kuid kuuluvad kellelegi võõrale (seadused 51-52). Orjatari vägistamine ei too endaga samuti suurt karistust, mees, kes seda teeb, peab orjatari isandale “kolmandik miinat hõbedat”. Hetiidi seadustes on sarnane lähenemine orjade positsioonile ühiskonnas. Neid ei ignoreerita, kuid on selgelt alamad kui paleesõltalsed. Mõnevõrra võib võtta mehe ja naise suhet kui orja ja vaba inimese suhet.
Kihlumine , abiellumine : Palju seadusi on pühendatud ka kihlumisele, abiellumisele ja mehe ning naise vahelistele probleemidele. Naine pole mehe abikaasa, kui mees kosib ta ilma isalt ja emalt luba küsimata ning ei tee pulmapidu (seadus 27), kui naine aga tabatakse teise mehe “sülest”, peab ta surema (seadus28). Kui aga mees võetakse vangi rüüsteretkel, ja ta naine elab kellegi teisega, võib mees naastes naise tagasi võtta, kui mees aga põgeneb linnast vihates linna ja oma isandat, siis ei saa ta enam oma naist tagasi nõuda (seadused 29 ja 30). Selles punktis kattuvad Ešnunna linna seadused hetiidid seadustega. Erinevus on vaid selles, et Ešnunna linna seadustes käsitletakse ka punkti kui üks kihlatutest peaks loomulikku surma surema (raha naaseb omanikule) Samas on hetiidide seadustes käsitletud kui vaba naine peaks abielluma madalama klassi mehega st orjaga, siis muutub ka naise staatus orjaks(teatuks ajaks)
Vigastused ja surm: Seadused 42 – 47 puudutavad karistusi, mis määratakse vigastuste eest, mis on tehtud teisele mehele. Karistused teisele vigastuste tekitamise eest piirduvadki rahalise trahviga, isegi kui kakluse käigus teine mees surma saab. Hetiidi seadustes tuleb tüli käigus tapetud mehe eest hüvitada üks hing. Muidu vigastamise eest on rahaline trahv, ainult kui vigastatkse meest peast , peab vigastaja maksma artslikud kulud ning andma perre ühe hinge kuni vigastatud terveks saab. Ešnunna seadustes on rahalise trahviga karistatavad olukorrad, kus kellegi härg või koer vigastab kedagi ja põhjustab tema surma (seadused 53-56). Samas hetiidi seadustes on määratud ka rahaline trahv neile, kes vigastavad loomi.
Müük ja ost: Hetiidi seadustes on väga oluline müügi punktide juures see, et müüja müüks ostijale omandi õiglase hinnaga, eksimuse korral peab müüja trahvi maksma ning andma omandi ära alghinnaga. Ešnunna linna seadustes on aga müügi ja ostuga seotud 38- 41. Eriti tähelepanuväärsed on 39 ja 40 paragrahv. 39 sätestatakse, et kui keegi mees on jäänud vaeseks ja annab oma maja hõbeda eest ära ning päeval mil ostja pakub seda müüa, võib endine majaomanik selle endale lunastada. 40s on aga öeldud , et kui mees ostab orja või orjatari, härja või mis iganes, kuid ei tee kindlaks müüja isikut, siis tema on see, kes varastas.
Rüüstamine: Erinevalt Ešnunna seadustele on hetiide seadustes märgitud ka karistused ja kohustused isikutele, kes on kellegi kinnistu või omandi süüdanud. Ešnunna linna seadustes on ainult välja toodud vaid see, et kui kellegi maja on rüüstatud ning hoiule antud omandusega on kadunud ka peremehe omandused, siis ei leita temas süüd, aga kui aken pole puruks ning riiv on terve, siis vastutab kogu süü eest majaomanik kelle kätte jäeti omand hoiule, teda käsitletakse kui varast.
1