Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist...
voolava vee all. o Puhasta haav desifitseeriva vahendiga. o Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest o Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku o Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Suure haava esmaabi Oleneb haava tüübist. Kutsu kiirabi Tuleb kontrollida teadvust ja olla abi saabumiseni kannatanuga Vajadusel pressida puhta riidetükiga haavale, et peatada verejooks, põletuse korral mitte. 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Kutsun kiirabi Kahtlustan sisemist verejooksu Asetan ta pikali külili asendisse. Üritan teda teadvusel hoida, küsitlen (nimi, mis
seegi, kui ta kutsuda kinno või kontserdile, reisile või lihtslat jalutuskäigule. Psühholoogiline esmaabi Psühholoogiline esmaabi on toetus, mida igaüks võib kannatanule anda, et leevendada tema emotsionaalseid kannatusi ning taastada eneseusk ja kindlustunde eesmärgiga vältida hilisemat traumajärgse stressihäire väljakujunemist. Käitumine vahetult peale traumaatilist sündmust Suurim abi ja toetus kannatanule on sinu toetus ja lähedalolek, hoia kannatanuga kehalist kontakti (käest või ümber kinni) - see loob turvatunde, kuid hoolitsemisega ei maksa üle pingutada. Eelkõige tuleb lähtuda kannatanu soovidest, vaid tema teab, mida ta kõige rohkem vajab. Kannatanuga vesteldes tuleb rääkida leebe häälega ja kõneta teda nimepidi. Küsi kuidas ta end tunneb ning aita tal tunda ennast mugavalt (soe jook, toit, ravimid, ohutu koht jne.) Anna kannatanule infot. Palu tal juhtunut kinnitada, kuid jälgi et ta ei teeks impulsiivseid otsuseid
Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus. Kõige rohkem mitte-tahtlikke mürgistusi esineb 1-3 aastaste laste seas, kes avastavad ennast ümbritsevat keskkonda. Levinumad mürgid: ravimid puhastusvahendid kosmeetika kodukeemia alkohol Sümptomid Iiveldus Oksendamine Unisus kõhuvalu Esmaabi Kannatanu tuleb välja viia mürgi toimetsoonist. Kui kannatanu on teadvuseta, siis tuleb ta panna küliliasendisse. Kiirabi saabudes või kannatanuga haiglasse minnes tuleb kaasa võtta pakendid, millest kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit. Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine Toimeta kannatanu värske õhu kätte. Hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Mürgine aine nahal Võta saastunud riided seljast.
· rahatrahv. Vastutust kergendavad asjaolud: · süüdlase poolt süüteo kahjulie tagajärgede ärahoidmine, · kahju vabatahtlik hüvitamine, · süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, · süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, teenistusliku, majandusliku, perekondliku sõltuvuse mõjul, · süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt, · süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel, · leppimine kannatanuga. Vastutust raskendavad asjaolud: · kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv, · süüteo toimepanemisel erilise julmusega või kannatanut alandades, · süüteo toimepanemine sõjaseisukorra või erakorralisel ajal, · süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades, · süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil, · süüteoga raske tagajärje põhjustamine, · süüteo toimepanemine grupi poolt,
Võõrkeha eemaldamise järgselt puhasta või desinfitseeri haava piirkond, kuivata ning kata plaastriga või sidemega Vajadusel suuna kannatanu arsti juurde. 14. Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse? ● Vältida kannatanu jätkuvat soojusekaotust ● Soojendad kannatanut aeglaselt - 1° 1 tunni jooksul o Ära aseta kannatanuga kokkupuutesse mingeid soojusallikaid – kuum vesi, kuumaveepudelid, elus tuli, kuum radiaator. 15. Kuidas tegutsed, kui põleb sinu pikkade varrukatega kampsuni varrukas ja oled saanud erineva sügavusega põletushaavu? ● Peata põlemine ● Helista 112 ● Vala põletuspinnale hulgaliselt jahedat vedelikku (kuni 30 minutit), kuni valu on kadunud ● Ära kasuta esmaabiks ja raviks toiduaineid
· Kahju vabatahtlik hüvitamine · Süü ülestunnistamisele ilmumine või süüteo avastamisele kaasaaitamine · Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul · Süüteo toimepanemine ähvarduse, sunni või sõltuvussuhte tõttu · Süüteo toimepanemine afektiseisundis · Süüteo toimepanemine raseda või kõrgemas eas isiku poolt · Süüteo toimepanemine hädakaitsepiiride ületamisel · Leppimine kannatanuga. Lisaks eelnevatele võib kohus kohaldada ka muid karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendavad asjaolud on : · Omakasu või muu madal motiiv · Süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades · Süüteo toimepanemine alaealise, raseda, kõrges eas isiku või psüühikahäiretega isiku suhtes · Süüteo toimepanemine sõltuvussuhtes · Süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal
Kannatada saanut palja käega mitte puudutada. Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida! Selleks kasutada: · kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; · mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni
isikukaitsevahendite valikule desini tseerimistöödel. Seetõttu valis töötaja sobiva kaitseriietuse puudumisel desolahuste eest mittekaitsva riietuse. Samuti puudusid töötajal teadmised võimalike tervisekahjustuste kohta sööbiva ainega töötamisel, mistõttu jalal põletuse tundmise tagajärjel ta küll pesi jalga, kuid jätkas siiski töötamist sobivat kaitseriietust hankimata. Toimunud õnnetuse juures on taunitav ka asjaolu, et õnnetuskohal koos kannatanuga töötanud kogenud töötaja ei selgitanud vähese kogemusega töötajale sobiva kaitseriietuse kasutamise vajadust. Temal endal oli seljas nõuetekohane kaitseriietus, kuid ta ei juhtinud kaastöötaja tähelepanu riietuse puudumisele isegi pärast seda, kui kaastöötaja oli tundnud põletust ja käinud jalga pesemas. Normaalne on, et kaastöötajad reageerivad ohutusnõuete rikkumisele enne õnnetuse juhtumist ja selgitavad, eriti uutele töötajatele, mida ohutusnõuete
Pulssi kontrollida kaelalt. Väga madala vererõhu korral, kui randmel enam pulssi ei ole, siis kaelal võib pulss veel olemas olla. Kui seisund näib tõsine olevat, tuleb kutsuda kiirabi, helistades 112. Kontrollida tuleb ka, kas on verejookse. Kui on, siis kõigepealt tuleb need sulgeda, alles siis hakata vajaduse korral elustama. 112 tuleb helistada siiski kohe, viivitamatult. Ümbrust uurides saab ehk viiteid, mis võis kannatanuga juhtuda -- kas ta on kukkunud vms , selle põhjal saab oletada, millised võivad vigastused olla, kas on näiteks selgroog viga saanud. Kui kannatanu on teadvusel, küsida ta nime, vanust, kas tunneb kusagil valu, kas tal on kroonilisi haigusi -- nii saab hinnata kannatanu seisundit ja kiirabile on selliseid andmeid vaja. Teadmised esmaabist on hädavajalikud Igaüks peaks oskama esmaabi anda. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane
avalduda järgmised tunnused: lihase valu; lihase kramp; põletus; teadvusekadu; südame seiskus, hingamise lakkamine. Selleks kasutada: kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. Lase vanematel endale näidata, kust ja kuidas on võimalik seda teha. Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega
Vajalikud vahendid on soovitatav kindlasti juurde hankida. Seaduse järgi on tööandja kohustatud kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja samuti ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Paraku on näha, et kõik tööandjad ei suhtu nõudesse täie tõsidusega. Tihti on selleks kohaks määratud liiga väike pind, kus ei saa kannatanut isegi pikali panna. Ruum peaks olema piisavalt suur, et sinna mahuks vähemalt kolm inimest koos kannatanuga. Samuti peab selles ruumis olema võimalus asetada kannatanu lamavasse asendisse. Esmaabikapp või kohver peab asuma samas ruumis ning selle mõõtmed ega asukoht ei tohi segada esmaabi osutamist. Mõistlikum on soetada kohver, kuna sellega saab vajadusel liikuda õnnetuskohale. Ruumis peavad olema märgid ja viidad, mis osutavad esmaabikohvri või esmaabikapi asukohale. Kindlaks peavad olema määratud isikud, kes osutavad esmaabi ning vastutavad esmaabivahendite korrasoleku eest
uppumine – kuni 45 minutit) Elustamine on efektiivne ainult kliinilise surma korral Elustamine lükkab edasi bioloogilise surma teket. Kindlad bioloogilise surma tunnused Koolnulaigud Koolnukangestus TEADVUSEHÄIRED Teadvuseta haige kukub maha. Lamav asend on teadvuseta kannatanule parim. Ära tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma. Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele Raputa kergelt Näpista kannatanut või rulli kõrvu - kas ta reageerib valule vastab arukalt – teadvusel vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolents vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele – soopor ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega – pindmine kooma ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta ESMAABI
· Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale. · Kui ei ole päästevahendit, viska käepärane ujuv ese, millele abivajaja saaks toetuda. · Vees · Abista kannatanut veest, kui vesi on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja - kui su jalad põhja ei ulatu võid uppuda koos kannatanuga. · Ära mine vette, kui vool, hoovus või pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks. · Kui uppuja on kaldast kaugel ja otsustad minna vette, kutsu võimalusel kedagi appi ning lase tal helistada hädaabinumbril 112. Kui oled üksi, helista enne vette minekut 112. · Kui sul on mingi ujuvvahend (nt poi, päästerõngas, plastmassaer vmt), võta see kaasa ja jäta kannatanule lähenedes enda ja tema vahele. Kui ta on saanud ujuvvahendist
räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengus eristatakse kolme staadiumi Agoonia Kliiniline surm (taaspöörduvad muutused) Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused) Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab,
· Kas kannatanu on purjus SELGITA, MILLISED ON VIGASTUSED · Veri purskab, voolab · Jäse ebaloomulikus asendis · Haavad erinevates piirkondades OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. · ÄRA LÕPETA KÕNET ENNE, KUI OLED SELLEKS LOA SAANUD! 6 3. TEADVUSETUS Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kannatanu on teadvusel. 1. Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind. 2. Raputa kannatanut kergelt. 3. Näpista teda või rulli ta kõrvu. Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta. Minestus on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja.
rullimine, näpistamine). Ebamäärane liigutus vastuseks ei tähenda veel lapse teadvusel olekut, kaasneb oksendamine. Lastel ja noorukitel tuleb juba keskmist joobeastet hinnata nagu alkoholimürgitust. Et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse, tuleb laps asetada külili asendisse, anda võimalikult palju juua (mitte piima) ja vanematel lastel võib proovida esile kutsuda oksendamist. Maoloputust ei tohi teha teadvusetule inimesele. Kui kannatanuga kontakti saada ei õnnestu ja laps ise püsti seista ning liikuda ei suuda, esineb oksendamist tihedamini kui 7-8 korda ühe tunni jooksul siis tuleb kutsuda 112. Ravimimürgitus Kui ravimit kasutatakse liiga suurtes kogustes on see mürk, üks tablett imikul võib esile kutsuda üliraske mürgituse. Eriti ohtlikud on südame- ja vererõhuravimid, rahustid ja antidepressandid, kanged valuvaigistid, kasvajatevastased ravimid. Ravimimürgituse tunnusteks on kõikuv kõnnak
salvestustehnikaga. Isikuvastaste ja seksuaalkuritegude puhul tuleb vältida alla 14- aastaste alaealiste mitmekordset ülekuulamist ja üldjuhul tuleb need videosalvestada. Ülekuulamisest osavõtva spetsialisti (KrMS § 70) valib menetleja, lähtudes isiku võimest lastega töötada, erialasest haridusest, töökogemusest ja koolitusest. Eelistatud on piirkondlik lastekaitsetöötaja, kelle on olnud varasem kokkupuude kannatanuga. Samuti võib ülekuulamisele kaasata ohvriabispetsialisti, kes on nõustanud kannatanut. Korduvülekuulamisele tuleb võimalusel kaasata spetsialist, kellel on alaealisega kontakt juba olemas. 8. Ütluste andmisest keeldumise õigust (KrMS § 71) tuleb alaealisele selgitada põhjalikult talle arusaadaval viisil, et ta saaks otsustada, kas anda ütlusi ning vältida hilisemat ütluste andmise keeldumist.
sellegipoolest haiglasse, sest hiljem võivad alata eluohtilikud südamerütmihäired. Kuiva pikka latti või lauaga saab kannatanu pealt elektrijuhtmed ära tõsta. Mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi – hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni
Samas on ka hierarhilistel prokuratuurisüsteemidel Euroopas erinevaid variatsioone. Näiteks Ing- lise süsteemis on prokuratuur detsentraliseeritud ning kohalikel osakondadel on suur iseseisvus. Belgias, Prantsusmaal ja Madalmaades on prokuratuuri ülesehitus tsentraliseeritud ja hierarhiline. 35 Bordeaux’ deklaratsioon (viide 10), p 8 ja 9. 36 European Standards (viide 9), p 29–30. 37 P. J. P. Tak (viide 21), lk 17–18. 38 RT III 2010, 26, 51. 39 Näiteks alaealise kannatanuga isikuvastastes kuritegudes tuleb politseil ja prokuratuuril tagada kiire kohtueelne menetlus, mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud. 40 Laulasmaa deklaratsioon kuritegevusevastase võitluse eelistustest. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/26990. 41 Vt viide 32. 42 Nt Eesti prokuröride üldkogul 05.03.2010 heaks kiidetud deklaratsioonis on seetõttu asutud samuti seisukohale, et sõltu-
aktiivne kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. Väljavõte seadusest § 58. Karistust raskendavad asjaolud Karistust raskendavad asjaolud on: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses;
Kergendavad: · Süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine · Kahju vabatahtlik hüvitamine · Ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või avastamisele aktiivne kaasaaitamine · Toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul · Ähvardusliku sunni või teenistusliku, majandusliku või perekondliku mõju all teo toimepanek · Toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt · Teo toimepanek hädakaitse piiride ületamisel · Leppimine kannatanuga Raskendavad: · Kuriteos omakasu või muu madal motiiv · Julmus + kannatanu alandamine kuriteoga · Kuriteo toimepanek alla 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku suhtes · Süütegu süüdlastest sõltuvuses oleva isiku suhtes · Süüteo toimepanek sõjaseisukorra või erakorralisel ajal · Süüteoga raske tagajärje põhjustamine · Süüteo toimepanek grupi poolt 25. Millal kohaldatakse liitkaristusi?
Õppeülesandeks esitati lugu lennuõnnetusest asustamata piirkonnas. Kaks pääsenut püüdsid jõuda inimesteni, kuid surid avariis saadud vigastustesse, üks veerand miili, teine 75 miili enne pääsemist inimeste juurde. Küsimus on: kuidas tuleks maksta hukkunute perekondadele kompensatsiooni? Vastajad olid valmis maksma kõrgemat hinda selle hukkunu perekonnale, kelle liige jõudis pääsmisele lähemale nende kaastunne selle kannatanuga juhtunu suhtes oli sügavam ja kahetsus suurem (tal jäi teha ju vaid veel mõned sammud!). Erilist kahetsust tuntakse siis, kui ebaõnne põhjustab erakordne kõrvalekaldumine tavalisest asjade käigust. Hukkuda Titanicul oli traagiline, kuid mida pidi tundma reisija, kellel õnnestus osta pilet laevale inimeselt, kes enne väljasõitu ootamatult haigestus. (Kahnemann ja Miller, 1986) Loomadki võivad tunda midagi, mida me võime nimetada kurbuseks (näiteks oma peremehe kaotanud koer).
Pärast seda tuleb uuesti hingamist kontrollida. Pulssi kontrollida kaelalt. Väga madala vererõhu korral, kui randmel enam pulssi ei ole, siis kaelal võib pulss veel olemas olla. Kui seisund näib tõsine olevat, tuleb kutsuda kiirabi, helistades 112. Kontrollida tuleb ka, kas on verejookse. Kui on verejookse, siis kõigepealt tuleb need sulgeda, alles siis hakata vajaduse korral elustama. 112 tuleb helistada siiski kohe, viivitamatult. Ümbrust uurides saab ehk viiteid, mis võis kannatanuga juhtuda -- kas ta on kukkunud vms , selle põhjal saab oletada, millised võivad vigastused olla, kas on näiteks selgroog viga saanud. Kui kannatanu on teadvusel, küsida ta nime, vanust, kas tunneb kusagil valu, kas tal on kroonilisi haigusi -- nii saab hinnata kannatanu seisundit ja kiirabile on nagunii selliseid andmeid vaja. ELUSTAMISE ÕIGED VÕTTED Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota,
süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4. süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5. süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6. süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul; 7. süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga. Raskendavad asjaolud: 1. kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteist-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5
kaasaaitamine; 4. süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5. süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6. süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7. süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga; Karistust kergendavate asjaolude loetelu ei ole kindlaks määratud, mis tähendab, et ka muid asjaolusi võidakse arvestada juhul kui kohus peab neid kergendavaks.23 Karistust raskendavateks asjaoludeks on24: 1. omakasu või muu madal motiiv; 21 http://www.postimees.ee/2703942/pevkur-erikoolide-opilasi-ei-tohi-kasitleda-kui- kurjategijaid 22 KarS §57 23 A. Kiris jt.(viide 6), lk 372 24 KarS §58 15 2
toimepanijaks on välismaalane. 8 4) Kaitse printsiip lubab riigil karistada nende tegude eest, mis on suunatud tema julgeoleku vastu ning seda olenemata vastava toimepanija kodakondsusest ja toimepanemise kohast. 5) Universaalsuse printsiip riigid omavad teatud kuritegude puhul jurisdiktsiooni, ilma et riigid omaksid seost kuritei toimepanemise koha, toimepanija või kannatanuga. 6) Aut dedere, aut iudicare printsiip kohustab asjaomases rahvusvahelises lepingus defineeritud kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku kinni pidanud riiki kas andma isiku välja mõnele teisele riigile, kellel on tema suhtes jurisdiktsioon, või karistama teda ise. Võib tekkida olukordi kus mingi kuriteo suhtes on jurisdiktsioon mitmel riigil. Osade riikide kriminaal õiguse kohaselt ei saa enam mõista kohut sellise isiku üle, kes on
Tunnistaja on kohustatud andma ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus. Tunnistaja ülekuulamine Tunnistaja kuulatakse üle üksikult ja teiste tunnistajate juuresolekuta, kusjuures võetakse tarvitusele abinõud, et samas kriminaalasjas väljakutsutud tunnistajad ei saaks kuni ülekuulamise lõpuni omavahel suhelda. Enne ülekuulamise algust teeb menetleja kindlaks tunnistaja isiku, tema vahekorra süüdistatava ja kannatanuga, selgitab talle tema kohustused ja õigused ning hoiatab, et võetakse vastutusele, kui ta annab teadvalt vale ütlusi ja keeldub ütluste andmisest, mille kohta võtab menetleja allkirja. Tunnistajal on õigus kirjutada ütlus omakäeliselt. Ülekuulamine algab ettepanekuga jutustada kõikidest tunnistajale teadaolevatest asjaoludest, millega seoses ta on ülekuulamisele kutsutud. Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja
võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Kontrolli hingamist: Aseta põsk kannatanu suu lähedale. 1
aktiivne kaasaaitamine; 4. süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5. süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6. süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7. süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga. RASKENDAVAD: 1. omakasu või muu madal motiiv; 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5. süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
just sümboolse suurusega. § 134 lg 3 kannatanu lähedaste hüvitis. 3-2-1-19-08. Selle sätte järgi on lähedastel võimalik hüvitist saada vaid üksnes siis, kui seda õigustavad erandlikud asjaolud. RK arvates ei ole lähedase surm kui selline erandlik. Samamoodi ei ole erandlik ka kaasnev lein ja kaotusvalu. RK arvates võiks selle sätte alusel hüvitist välja mõista näiteks asjaoludel, kus hageja oli koos otsese kannatanuga samas ohutsoonis (nt sõiduk, mis sattus avariisse), teiseks ka juhul, kui kahjutekitaja otsese kannatanu kahjustamisega tahtiski kahju teha lähedasele inimesele. Kolmas variant on see, kui kannatanu näeb vahetult lähedae kannatusi pealt. Selle piirangu tõttu meie kohtupraktikas lg 3 ei leia palju rakendust. § 134 lg 4, mis näeb ette hüvitise asja hävimise/kadumise puhuks, kui kannatanul oli selle suhtes eriline huvi
aktiivne kaasaaitamine; 4. süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5. süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6. süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7. süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8. süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9. leppimine kannatanuga. RASKENDAVAD: 1. omakasu või muu madal motiiv; 2. süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; 3. süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4. süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses 5. süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; 6
Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil -hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt -hädakaitsepiiride ületamisel -leppimine kannatanuga Karistust raskendavad asjaolud: -omakasu või muu madal motiiv -eriline julmus, kannatanu alandamine -noorema kui 12a, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku vastu -perekonnaliikme, töökaaslase või muu lähedase suhtes -sõjaseisukorra ajal -ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil -raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks -grupi poolt
Tahtlus- Side isiku ja tema poolt toime pandud teo vahel. Teadmine et sa teed seda, ja tahad seda teha. 1) Alaealisus tähendab, et kannatanu peab olema noorem kui kaheksateistaastane. 2) Vägistamine toime panemine kahe või enama isiku poolt on sisuliselt vägistamise kaastäideviimine § 21 lg 2 mõttes. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnusele, siis ei pea sugugi kõik täideviijad olema kannatanuga suguühenduses. Vägistamise täideviimisena kvalifitseeritakse ka selle isiku tegevus, kes hoidis kinni, kiskus teda riidest lahti või tarvitas muus viisil kannatanu suhtes vägivalda. Kaastäideviija- isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. 3) Raske tervisekahjustus on vägistamise enamohtlik tagajärg § 19 mõttes, mis tähendab,
Sealsamas, lk 271. 127 Sealsamas, lk 271-272. 54 Taktikalises plaanis potentsiaalsete kannatanute mõjutamine peab sisaldama hoiatust selle kohta, et on võimalik (või mis veel parem vältimatu) nii kannatanu enda kui ka tema palvel kahju tekitanud isiku kriminaalvastutusele võtmine. See hoiatus sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest võib olla tehtud vahetus kontaktis potentsiaalse kannatanuga või potentsiaalse kahju tekitajaga. Veenmise mehhanism võib siin mõjuda erinevalt: ainult sellele isikule, kelle poole pöörduti, või tema kaudu kavatsetava kuriteo teisele osalisele. 128 Mõjutamise eesmärgiks on saavutada kuriteo toimepanemisest loobumine. Peale kuriteo potentsiaalsete osaliste mõjutamist tuleb laialdaselt kasutada abinõusid, mis
Tihti liiguvad inimesed sellistes olukordades õnnetuspaigast mööda nagu poleks midagi märganud, samuti nagu tänaval lamavast inimesest, kus õigustatakse ennast, et niikuinii on purjus ja vedeleb niisama. See on tegelikult väga vale suhtumine. ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. Proovi kannatanuga kontakti saada tema kõnetamisega. Sellega on võimalik selgeks teha, kas keegi on saanud kannatada ja kas osalised on teadvusel. Kui autosolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte.
Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil -hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt -hädakaitsepiiride ületamisel -leppimine kannatanuga Karistust raskendavad asjaolud: -omakasu või muu madal motiiv -eriline julmus, kannatanu alandamine -noorema kui 12a, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku vastu -perekonnaliikme, töökaaslase või muu lähedase suhtes -sõjaseisukorra ajal -ühiskondlikku või loodusõnnetus ära kasutades -üldohtlikul viisil -raske tagajärje põhjustamine -teise süüteo varjamiseks, hõlbustamiseks -grupi poolt Alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid:
kaasaaitamine; 4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. [RT I 2007, 11, 51 jõust. 18.02.2007] (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. § 58. Karistust raskendavad asjaolud Karistust raskendavad asjaolud on: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades; (nt käitumine erilisel piinaval viisil) 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus
julgeoleku vastu, olenemata teo toimepanijast või toimepanemise kohast -‐ printsiipi kasutatakse aeg-‐ajalt, kud on problemaatiline Universaaalsuse printsiip: -‐ riik võib karistada tegude eest omamata tavapärast seaost teo toimepanija, toimepanemise koha või kannatanuga -‐ need teod on olemuslikult suunatud kogu rahvusvahelise kogukonna poolt oluliseks peetava õigushüve vastu -‐ põhineb rahvusvahelisel tavaõigusel -‐ kõik riigid on asjast huvitatud ja mures. Kõik võivad seda teha -‐ nt rahvusvahelised kuriteod (genotsiid, inimsuse vastased kuriteod,
kaasaaitamine;4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. § 58. Karistust raskendavad asjaolud Karistust raskendavad asjaolud on:1) omakasu või muu madal motiiv;2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;4) süüteo
· avalda haavale otsest survet (pilt 7.1); · pane kannatanu lamama ja tee haavale surveside (pilt 7.2- 7.4), kasutades esmalt kannatanu enda esmaabisidet; · kui verejooks ei lakka, ainult siis aseta jäsemele zgutt. Pilt 7.1 Pilt 7.2 Pilt 7.3 Pilt 7.4 179 Esmaabi jäseme amputatsiooni korral: · aseta esmalt allesjäänud jäsemele zgutt (pilt 7.5); · tee köndile katteside; · amputeerunud kehaosa saada kannatanuga kaasa (pilt 7.6). Pilt 7.5 Pilt 7.6 Esmaabi luumurdude korral: · lahtise luumurru korral peata verejooks; · lahasta jäse (pilt 7.7); · kata soojalt. Pilt 7.7 Abi hingamistakistuse korral: · puhasta suuõõs ja neel oksest, verest, limast, murdunud hammastest ja must; · kui kannatanu hingab iseseisvalt, pane ta külili ja painuta pea kuklasse; · vabasta kannatanu varustusest.
❏ Riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle julgeoleku vastu, olenemata teo toimepanijast või toimepanemise kohast ❏ Printsiipi kasutatakse aeg-ajalt, kuid on problemaatiline Universaalsuse printsiip: (rakendub rahvusvaheliste kuritegude puhul - genotsiid, inimvastane kuritegu, sõjaväelised kuriteod) ❏ Riig võib karistada tegude eest omamata tavapärast seost teo toimepanija, toimepanemise koha või kannatanuga ❏ Need teod on olemuslikult suunatud kogu rahvusvahelise kogukonna poolt oluliseks peetava õigushüve vastu ❏ Põhineb rahvusvahelisel tavaõigusel Aut dedere, aut iudicare printsiip: (erinev printsiip - tekitab riikidel kohustuse kriminaalkohtulikku jurisdiktsiooni teostada) ❏ Kui isik on pannud toime lepingus defineeritud kuriteo, peab riik kas mõistma isiku üle kohut või andma isiku välja
4) süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5) süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul; 6) süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul; 7) süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt; 8) süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel; 9) leppimine kannatanuga. (2) Karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA Isiksus: Järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes ning püsivates seadumusted väljenduv individuaalsete erisuste kogum: · Tunnusjoonte komplekt peame teadma, mis on põhilised tunnused, ja mida peame arvestama. · Mõõdetav ja/või tüpologiseeriv see annab võimaluse objekiveerida neid kõnealuseid isiksusi
Tegin naisterahvale ettepaneku jääda kohale ja kutsuda politsei, kes juhtumi ära vormistaks. Naine kordas, et temal ei ole viga midagi ja lahkus. 201 Kuna naine teatas, et temal midagi viga ei ole, ta kannatada ei saanud, kohale jäämisest keeldus, leidsin, et antud juhul ei ole tegemist Liikluseeskirjade punktis 226 p.3 sätestatud sündmusega, see tähendab liiklusõnnetuses kannatanuga, millisel juhul peab juht jääma sündmuskohale ja sealt teatama juhtunust politseisse. Sõitsin koheselt politseisse ja esitasin vastava avalduse N.linna politseiprefektuuri Liikluspolitsei osakonnale (avaldus asub haldusõiguserikkumise toimikus nr.67850). Hiljem selgus, et siiski esines jalakäija parema küünarliigese kriimustus, see tähendab, tegu oli kannatanuga liiklusõnnetuses. Kaebaja ei ole nõus haldusõiguserikkumise asjas nr.67850 toodud formuleeringuga, et
teooriatele on neid teooriaid kokku võttev teooria sisemise. 23.03.06 Sisemise psühholoogilise kaitse teooria isik kes on normivastaselt käitunud, püüab endale leida õigustusi, miks ta nii käitus. Eristatakse omakorda veel 2 allteooriat: · Ratsionaalse valiku teooria isik, kes normivastaselt käitub, teab, et tema käitumine on normivastane, kuid ta ei muuda sellele vaatamata oma käitumist. Ta veeretab süü kannatanule ja ütleb, et see mis kannatanuga juhtus, on talle paras. · Neutralisatsiooniteooria kurjategija ei erine eriti õiguskuulekatest inimestest, hälbiv eluviis võetakse omaks sellise protsessi kaudu, mis kuritegevust õigustab. Õigustavad teod kujutavad endast kuriteoga kaasneva süütunde neutraliseerimist. 5 neutraliseerimismeetodit: 1. vastutuse eitamine ma ei tahtnud teha seda, mida ma tegin; ma olin purjus ja ei saanud ise täpselt aru, mida ma tegin
avastamisele aktiivne kaasaaitamine 4) Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5) Süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6) Süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul 7) Süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8) Süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9) Leppimine kannatanuga Karistust raskendavadavateks asjaoludeks on: 1) kuriteo toimepanemisel omakasu või muu madal motiiv 2) süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades 3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes 4) süüteo toimepanemise isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses
kaasaaitamine, 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esilekutsutud hingelise erutuse mõjul 7)süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9)leppimine kannatanuga. Raskendavad: 1)kur.töö toimep. Omakasu või muu madal motiiv, 2)süüteo toimep. Erilise julmusega või kannatanut alandades, 3) sü.t. toimep. Teadvalt noorema kui 12aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes, 4)süüteo t.p. isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses, 5)s.t. toimep. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, 6) s.t. toimep
avastamisele aktiivne kaasaaitamine, 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul 5)süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul 6)süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esilekutsutud hingelise erutuse mõjul 7)süüteo toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt 8)süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel 9)leppimine kannatanuga. Raskendavad: 1)kur.töö toimep. Omakasu või muu madal motiiv, 2)süüteo toimep. Erilise julmusega või kannatanut alandades, 3) sü.t. toimep. Teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku või raske psüühikahäirega isiku suhtes, 4)süüteo t.p. isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses, 5)s.t. toimep. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, 6) s.t. toimep
b) kahju vabatahtlik hüvitamine; c) ülestunnistamine, kahetsus, avastamisele kaasaaitamine; d) teo toimepanek raske isikliku olukorra mõjul; e) teo toimepanek ähvarduse, sunni ja teenistusliku, majandusliku ning perekondliku sõltuvuse mõjul; f) teo toimepanek õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul; g) teo toimepanek raseda või kõrgeealise isiku poolt; h) teo toimepanek hädakaitse piiride ületamisel; i) leppimine kannatanuga. Raskendavad asjaolud: a) kuriteo toimepanekul omakasu või muu madal motiiv; b) süüteo toimepanek erilise julmusega või kannatanut alandades; c) süüteo toimepanek teadvalt noorema kui 12-aastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis või raske psüühikahäirega isiku suhtes; d) süüteo toimepanek isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; e) süüteo toimepanek erakorralise või sõjaseisukorra ajal;
2. Kuriteo toimepanemine raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel 3. Kuriteo toimepanemine ähvarduse, sundimise või materiaalse, teenistusliku või muu sõltuvuse mõjul 4. Kuriteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul, mille kannatanu on esile kutsunud oma mitteõiguspärase teoga 5. Kuriteo toimepanemine alaealise poolt 6. Kuriteo toimepanemine raseda poolt 7. Puhtsüdamlik kahetsus või süü ülestunnistamisele ilmumine 8. Hädakaitse 9. Leppimine kannatanuga (Kohus võib karistuse mõistmisel arvestada ka teisi kergendavaid asjaolusid, mis kriminaalseaduses ei ole loetletud.) Raskendavad asjaolud: 1. Kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on pannud toime mingi kuriteo ja karistus selle eest ei ole veel kustunud. Kohus võib seda ka mitte lugeda raskendavaks asjaoluks, arvestades kuriteo iseloomu. 2. Kuriteo toimepanemine organiseeritud grupi poolt 3. Kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt 4
annaabi.ee 
