Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tegutsed?
  • Mille järgi hindad haavade tõsidust?
  • Kus koos sõite?
  • Millele sellised tunnused viitavad?
  • Kuidas tunned ära kuumakurnatuse?
  • Kuidas edasi tegutsed?
  • Kuidas tegutsed äkksurma puhul?
  • Kuidas tuleks tegutseda?
  • Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed ?
    Kontrollin pulsi olemas olu.
    Avan ülemised hingamisteed :painutan pea kuklasse , tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks.
    Kontrollin,et suus poleks võõrkehi.
    Kutsun kiirabi .
    Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga.
    Ootan kiirabi tulekut.
  • Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres?
    Infrakti.
    Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida .
    Keeratan pea halvatud küljele
    Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti)
    Kutsun kiirabi.
    Kontrollin elulisi näitajaid.
    Ootan kiirabi tulekut.
  • Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes!
    Haavade tõsidus olene suurusest , sügavusest ja verevoolust.
    PINDMINE HAAV
    Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab.
    Võib paraneda ilma armida
    • Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid , kindad .
    • Vältida verega kokkupuudet.
    • Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)
    • Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda.
    • Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus.
    • Ei kasutata pulbrit , kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda.

    VÄIKE HAAV
    1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist.
    Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga
    • Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.)
    • Väldi verega kokkupuudet
    • Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Puhasta haav desifitseeriva vahendiga
    • Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest
    • Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku
    • Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster.

    SUUR HAAV
    Tõsisemate haavade korral on kahjustunud ka elundid , närvid, veresooned jne., mis on eluohtlikud
    Rindkere haavade esmaabi
    • Kontrolli hingamisteede avatust, hingamist, pulssi
    • Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.)
    • Väldi verega kokkupuudet
    • Peatada suur verejooks
    • Kutsu kiirabi ja oota ära
    • Kontrolli haava nii sisenemis - kui väljumisava suhtes.

    o Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda eemaldada!
    o Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljasta haava
    o Kui vigastatud kops, siis tuleb kannatanu hingamisel haavast lurisevat häält ning õhku imetakse haava kaudu sisse.
    • Aseta kannatanu poolistuvasse asendisse või istuvasse asendisse.
    • Kata haav käe, puhta sideme või riidega (takistamaks õhu sissepääsu).

    o Vajadusel avalda haavale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet .
    o Võimalusel aseta haavale õhutihedast materjalist lapp neljast küljest kolm kleebi plaastriga kannatanu rindkere külge kinni, et moodustuks klapp .
    • Kui kannatanu kaotab teadvuse, aseta ta lamama vigastatud küljele ( eeldusel , et seal pole võõrkeha).
    • Kata kannatanu soojalt.
    • Kannatanu vajab kiiret transport raviasutusse istuvas asendis või lamavas asendis vigastatud küljel.
    • Jälgi elutähtsaid funktsioone
    • Vajadusel alusta elustamisega.

    Kõhuhaavade esmaabi
    • Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet
    • Ava pigistavad riided ( särk , püksirihm, vöö )
    • Kontrolli haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes.

    o Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda eemaldada!
    o Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljastahaava
    • Kata haav puhta ja kuiva sidemega.

    o Vajadusel avalda haavale 5-10 minuti jooksul käega otsest survet.

    o Aseta organid või soolestik haavale või selle lähedusse- ära püüa neid kõhtu tagasi suruda!
    o Kata haav ja väljunud organid puhta, kuiva sidemega.
    o Ära püüa haava puhastada!
    o Haavale kolmnurkne rätik täiendavaks kaitseks.
    • Aseta kannatanu selili asendisse

    o Jalad põlvedest kõverdatud
    o Pea pööratud küljele (hingamisteed saab nii puhtad hoida, oksemasside eemaldamisega)
    • Jälgi elutähtsaid funktsioone
    • Vajadusel alusta elustamisega.

  • Kuidas tegutsed kui peale traumat ( autoavarii ) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas?
    Kutsun kiirabi ja ootan ära.
    Üritan ärkvel hoida: rahustan, räägin juttu .
    Hoian soojana- panen talle midagi alla ja peale.
    Vaatan , kas kuskilt jookseb verd, kui jah, siis peatan verejooksu ja seon haava kinni.
    Kui verd ei tule ning kõht on kõva- võimalik sisemine verejooks.
    Jälgin elutähtsaid funktsioone.
  • Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni , haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite?
    • Kahtlustan, et toidupala läks kurku ja neiu hakkab lämbuma.
    • Võtan ära pigistavad asjad ümber kaela.
    • Julgustan köhida.
    • Kui kannatanu istub või seisab: kalluta keha ja pea ettepoole -alla (üks käsi asetage rinnakule kaenlaalt läbi) ning koputa lahtise käega (labakäe pähikuga) 5 korda tugevasti abaluude vahele
    • Lasen kellelgil helistada kiirabisse, ootan kiirabi ära
    • Kui pole aitanud, siis kasutan Haemlichi võtet
      • Seisa kannatanu selja taha
      • Võta kannatanu ümbert kinni
      • Pigista üks käsi rusikasse ja aseta teine käsi sinna peale
      • Rusikas käsi aseta rinnaku kolmnurgast 3 cm allapoole kõhu peale.
      • Tõmmba käsi järsu ja tugeva liigutusega enda poole ja üles (5 tõmmet).
      • Kontrolli aeg-ajalt, kas saate võõrkeha suust eemaldada.
      • Korrda viietõmbelisi tsükkleid, kuni võõrkeha eemaldumiseni või kiirabi saabumiseni.
      • Kui võõrkeha ei eemaldu ja inimene kaotab teadvuse, hakka tegema kunstlikku hingamist (võõrkeha liigub ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama).
    • Kui kaotab teadvuse siis:
      • Pane kannatanu selili ja põlvitage tema puusade kõrvale või istuge puusade peale (kaksiratsa- asetade oma jalad kahele poole tema jalgu )
      • Näoga kannatanu pea poole
      • Asetaga pihu allosad 3cm rinnaku kolmnurgast alla poole
      • Vajutage viis korda järsult ja tugevalt sissepoole ja üles õlgade suunas
      • Kontrolli tsükli järel, kas võõrkeha ei ole suus näha või võimalik eemaldada.
      • Korda tsüklit, kuni võõrkeha eemaldamiseni või kiirabi saabumiseni.
      • Kui võõrkeha ei eemaldu, hakka tegema kunstlikku hingamist (võõrkeha liigub ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama).
    • Teadvuse kaotamise ja hingamise ning südameseiskuse korral alustage elustamisega.

  • Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb?
    Kahjustan ajuinfarkti.
    Panen istuvasse või pool istuvasse asendisse, ei luba kõdida.
    Pööran pea halvatud küljele.
    Vabastan hingamisteed ja eemaldan pigistavad asjad
    Kutsun kiirabi ja ootan ära.
    Vajadusel asetan statiiblsesse külili asendisse, halvatud küljele.
    Kontrollin elulisi näitajaid.
  • Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks ?
    Lähme varju.
    Panen kergeöt ettepoole kallutatult istuma.
    Surun ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljalt. Hoian.
    Rannavalvelt küsida külma, et panna seda ninajuurele.
    Kui ninaverejooks ei peatu 10minuti pärast, kutsuda kiirabi.
  • Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie sõbra näo piirkonda punetavad laigud, nägu läheb tursesse ja sõber ei saa korralikult hingata ? Millele sellised tunnused viitavad ?
    Allergiline reaktsioon .
    Kutsun kohe kiirabi, kuna ei saa hingata.
    Eemaldan mesilase nõela koos mürginäärmetega nahalt ära lükkamise teel. Mürgikotti pigistada ei tohi!
    Turse leevendamiseks külm mähis .
  • Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet , pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett. Mis probleem võib esineda? Hüpoglükeemia – normist madalam veresuhkru tase (
    • Aita kannatanul istuda või pikali heita.
    • Tõsta kannatanu veresuhkru taset võimalikult kiiresti.
    o Paku talle magusat jooki
    o Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta
    • Kui seisund paraneb , siis anna rohkem süüa ja juua ning luba puhata .
    o Soovita pöörduda arsti poole, kui ta tunneb ennast paranenuna.
    • Kui seisund ei parane, jälgi teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi
    • Teadvushäire korral ära anna midagi süüa ega juua!
    • Teadvuseta kannatanu puhul säilita avatud hingamisteed ja vajadusel elusta.
    • Vajadusel tagada meditsiinilise abi saamine
    o Igal juhul teadvushäire kujunemisel või seisundi mitte paranemisel.
  • Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab , kuidas tegutsed?
    Kontrollida pulsi
    Stabiilne külili asend
    Helistan kiirabisse
    Ootan kiirabi
  • Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata?
    Kahtlustan, et see võiks olla ajuinfarkt ehk insult .
    Võib olla on peatrauma, puugihammastus.
  • Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu?
    Tegu võib olla epilepsiaga.
    • Kaitsta kannatanut vigastuste eest
    o Võimalusel kergenda kukkumist
    o Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada!
    o Tee ümbritsev ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad (kuumad joogid, teravad esemed).
    o Fikseeri kellaaeg , millal kramp algas ja millal lõppes
    o Võimalusel kaitse kannatanu pead, asetades pea alla midagi pehmet. Vabasta kaela ümbritsevad rõivad
    o Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus
    o Ära pane talle midagi suhu ega hoia teda jõuga kinni
    o Krambihoo ajal inimene ei hinga – elustamisvõtete rakendamine pole vajalik

  • Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu?
    Puhasta nahk vee või nahka desinfitseeriva vahendiga
    Eemalda vigastust suurendamata ning liigset valu tekitamata
    Soodusta veritsust mustuse väljapesemiseks haavast
    Võõrkeha eemaldamise järgselt puhasta või desinfitseeri haava piirkond, kuivata ning kata plaastriga või sidemega
    Vajadusel suuna kannatanu arsti juurde.
  • Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse?
    • Vältida kannatanu jätkuvat soojusekaotust
    • Soojendad kannatanut aeglaselt - 1° 1 tunni jooksul

    o Ära aseta kannatanuga kokkupuutesse mingeid soojusallikaid – kuum vesi, kuumaveepudelid, elus tuli, kuum radiaator .
  • Kuidas tegutsed, kui põleb sinu pikkade varrukatega kampsuni varrukas ja oled saanud erineva sügavusega põletushaavu?
    • Helista 112
    • Vala põletuspinnale hulgaliselt jahedat vedelikku (kuni 30 minutit), kuni valu on kadunud
    • Ära kasuta esmaabiks ja raviks toiduaineid
    o Ära aseta tualettvett, salve ega rasvu ning kleepplaastrit põletuspinnale
    • Eemalda pigistavad esemed enne turse teket, eemalda põlenud riided
    • Ära ava ühtegi villi
    • Vähenda infektsiooniohtu- kata piirkond steriilse haavapadjaga. Võib kasutada ka kokkumurtud kolmnurkrätikut, lina või toidukile tükki.

  • Kuidas tunned ära kuumakurnatuse? Kuidas edasi tegutsed?
    Kuumakurnatuse korral on kannatanu nõrk, kipub minestama või on põhjuseta ärevuses. Tema nahk on jahe, kahvatu, niiske, pulss aeglane, hingamine sagenenud, kehatemperatuur aga normaalne.
    • kannatanu tuleb panna lamavasse asendisse, jalad kõrgemale tõstetud asendisse
    • viia kannatanu jahedasse kohta
    • tuleb anda juua kahe-kolme lonksu kaupa, nt jahedat mineraalvett või nn spordijooke, kus oleks suus soolade sisaldus, teha ka soolalahust kannatanule ja anda juua- 1 teelusikas 1 liitri vee kohta
    • kutsuda kiirabi või minna ise kannatanuga lähimasse erakorralise meditsiini osakonda

  • Kuidas tegutsed, kui leides teadvuseta ja oksendanud inimese, leiad tema kõrvalt ka tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi?
    • keeran inimese stabiilsesse külili asendisse, juhul kui ta peaks veel oksendama
    • kutsun kiirabi

  • Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui käies restoranis söömas tunned paari tunni pärast kõhuvalu, kõht on lahti ja ajab iiveldama?
    Kahtlustan toidumürgistust.
    • Heita pikali ja puhata
    • Juua rohkelt lahjat vedelikku (gaseerimata mineraalvett või mahla)
    • Ei tohi takistada oksendamist, abistada vajadusel

  • Mida peaksid tegema kui 12 aastasel noormehel esinevad tasakaalu häired, iiveldus, tunnete alkoholi lõhna?
    • Kutsuda kiirabi
    • Püüda ajada noormeest oksendama, et saaks alkoholi organismist välja
    • Keerata stabiilsesse külili asendisse ja panna midagi sooja peale
    • Anda vett juua, kui on vesi käe pärast

  • Väänasid tänaval kõndides välja oma pahkluu , kuidas oleks õige tegutseda?
    • Kompressioon - suru tugevasti viga saanud kohale. Seo kinni elastiksidemega.
    • Külm – hoia viga saanud kohta külma vee all või aseta peale külmkott. (4-6 korda päevas 20 minutit).
    • Kõrgemale – hoia vigastatud kohta südame tasandist kõrgema

  • Kuidas tegutsed äkksurma puhul? Kuidas teed kindlaks ja millist abi suudad pakkuda?
    Kontrollin hingamist ja pulssi.
    Kontrollin pupille.
    Tuleb alustada CAB- tegevusega :
    C (circulation) - kaudne südamemassaaž
    A (airway) - hingamisteede avamine
    B (breathing) - kunstlik hingamine .
    Helistan 112.
  • Istute klassis, ootate viimase tunni algust. Teie kursusekaaslane on näost valge, kaebab halba enesetunnet. Silmad hakkavad pööritama ja ta vajub põrandale . Kuidas tuleks tegutseda?
    • paigutada minestanu pikalik (kui ta veel ei ole)
    • lükata pea kuklasse ja kontrollida hingamist
    • proovida üles äratada
    • tõsta minestanud jalad kõrgemale (šoki asend).
    • kui on vaja minna minestanu juurest eemale tuleb keerata ta püsivasse külgasendisse.
    • vajadusel kutsuda kiirabi

  • Vasakule Paremale
    Esmaabi küsimused #1 Esmaabi küsimused #2 Esmaabi küsimused #3 Esmaabi küsimused #4 Esmaabi küsimused #5 Esmaabi küsimused #6 Esmaabi küsimused #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor brital Õppematerjali autor
    1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed?
    2. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes!

    pindmine haav

    Sarnased õppematerjalid

    Esmaabi
    5
    docx

    Esmaabi

    Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku Räägin temaga, püüan rahustada ja uurin kasutatavate ravimite kohta Kui kaotab teadvuse, elustan kuni kiirabi tulekuni 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava välimuse järgi, milline on haavas veritsus, kui sügav see on ja potensiaalselt milliseid elundeid ta võib olla vigastanud Pindmiste haavade esmaabi. o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)

    Esmaabi
    ESMAABI
    16
    docx

    ESMAABI

    käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav:  Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda  Tavaliselt ei veritse  Võib valutada, paraneb armita  Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)  Võib kasutada kaitsevahendid  Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav:  1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist

    Esmaabi
    Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides
    10
    docx

    Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides?

    higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist

    Esmaabi
    Esmaabi iseseisva töö juhend
    8
    docx

    Esmaabi iseseisva töö juhend

    O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1. Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2. Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi

    Esmaabi
    Esmaabi kodutöö
    6
    docx

    Esmaabi kodutöö

    Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Havade tõsidust hindan vere voolu, haava asukoha, suuruse ja sügavuse järgi. Tuleks teada ka millega on haav tekitatud. Pindmine haav tekib tavaliselt naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt sellised haavad ei veritse, kuid need võivad valutada. Määrdunud marrastust puhastatakse külma voolava veega ning hiljem tupsutatakse desinfitseeriva lahusega. Väike haav on pindmine haav, mis on umbes 1- 1-5 cm pikkune. Sellised haavad

    Esmaabi
    Esmaabi juhtumite juhendid
    3
    docx

    Esmaabi juhtumite juhendid

    südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks iseeneslikult kinni, tupsutan desinfitseeriva vahendiga, vajadusel katan plaastriga või marliga. Suur haav- venoossel haaval asetan suure imava padja haavale ja seod kinni. Arteriaalse puhul tõstad jäseme kõrgemale südamest ning sulen rõhupadjaga.

    Esmaabi
    Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides
    6
    docx

    Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides?

    Elika Šaškina, O17-01 O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1 Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2 Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine

    Meditsiin
    ESMAABI küsimused - vastustega
    56
    docx

    ESMAABI küsimused - vastustega

    ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3

    Esmaabi




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun